Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta allkirjastas täna Soomes Oulus tehnoloogiahiiuga Nokia koostööleppe, mille eesmärk on suurendada piirkonna võimekust tehisaru arendamiseks ja rakendamiseks.

Lepe sõlmiti seoses Euroopa Komisjon käivitatud algatusega, mille raames toetatakse Euroopa suveräänse tehisarutaristu - täpsemalt AI-gigatehaste - arendamist. Selles meetmes osalemiseks kaasub Eesti riik Nokia juhitud Põhjamaade konsortsiumiga, kuhu kuuluvad lisaks Eestile ja Soomele ka Läti, ning läbirääkimised liitumiseks toimuvad ka Rootsi ja Taaniga. Nokia esindab Soome valitsuse toetatavat konsortsiumit Euroopa kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse taristu (HPC) arendamisel.

Eesti jaoks tähendab see kokkulepe meie territooriumile tehisaru arendamiseks sobiva andmekeskuse rajamist, mis oleks osa nii Eesti olemasolevast kui ka laiemast regionaalsest infrastruktuurist. Kavandatav andmekeskus pakuks vajalikku arvutusvõimekust nii avalikule sektorile, teadusele kui ka ettevõtjatele.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rõhutas Oulus toimunud kohtumisel, et tehisaru areng on Eesti tuleviku seisukohalt määrava tähtsusega.

"Eesti vajab väga selgeid ja kiireid tegevusi selleks, et meie digiriigi areng ja laiemalt majanduse konkurentsivõime saaks uue hoo. On oluline, et me ei jääks vaid tehisaru kasutajaks, vaid suudaksime arendusi eest vedada. Seni oleme selles sõltunud ennekõike teiste riikide, tihti kolmandate riikide, kõrgjõudlusega arvutusressursi kättesaadavusest, mis ei ole meie vajadusi arvestades turvalise ja ambitsioonika tehisaru arendamiseks enam piisav," lausus minister Liisa Pakosta.

Minister lisas, et selliste suuremahuliste andmekeskuste planeerimisel on oluline vaadata tervikpilti.

"Sellises laiapõhjalises arenduses on oluline avaliku sektori, teadusasutuste ja erasektori tihe koostöö ning pingutus. Tegemist ei ole vaid infrastruktuuri rajamisega, vaid platvormiga tuleviku tehisaruteenuste loomiseks, sh selleks vajalikud oskused. Suveräänse arvutusvõimekuse saavutamiseks on oluline terviklik ökosüsteemi arendamine, alates Euroopa enda riistvara ja tarkvara arendamisest kuni teadusarenduse ja talendipoliitika kujundamiseni välja," ütles Pakosta.

Olukord ja vajadused

Koostööleppe aluseks on värske aruanne "Eesti riigi arvutusvõimekuse hetkeseis ja vajadused 2030. aastaks", mis kaardistas Eesti praeguse taristu ja prognoosis tulevikuressurssi. Analüüsist selgub, et praegune taristu on liiga väike ega taga suveräänset arvutusvõimekust. Praegu on Eestis teaduse ja avaliku sektori käsutuses vaid ligikaudu 214 graafikaprotsessorit (GPU), kuid keskmise stsenaariumi kohaselt kasvab koondvajadus 2030. aastaks 11 600 GPU-ni.

Lokaalne ehk Eestis asuv tehisarutaristu on strateegiliselt vältimatu järgmistel põhjustel:

• andmesuveräänsus: see võimaldab töödelda isikuandmeid ja konfidentsiaalset infot turvaliselt Eestis, ilma sõltuvuseta välistest teenusepakkujatest;

• toime-ja kriisikindlus: tagab kontrollitava ja usaldusväärse ressursi olukordades, kus rahvusvahelised pilveteenused võivad olla piiratud;

• kultuuripärand: toetab eesti keele- ja kultuurispetsiifiliste mudelite ning riiklike teenuste (nt Bürokratt) arendamist;

• majanduse lisandväärtus: loob ettevõtetele stabiilse ligipääsu arvutusressursile, mis võimaldab teadus- ja arendustegevust Eestis.

Euroopa Komisjon kuulutab vastava toetusmeetme eeldatavalt välja 2026. aasta alguses ning projektide esitamine toimub kevadsuvel.