Kuidas edeneb lähisuhtevägivalla ennetus

Valminud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-2027 vahekokkuvõte näitab, et Eestis liigub lähisuhtevägivalla käsitlemine järjest enam üksikutelt sekkumistelt ennetuse, koostöö ja traumateadliku lähenemise suunas.

Oluline eesmärk on olnud muuta abi inimese jaoks süsteemsemaks ja paremini kättesaadavaks. Viimastel aastatel on tugevdatud erinevate osapoolte koostööd, arendatud andmevahetuse lahendusi ning suurendatud spetsialistide valmisolekut lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimisel.

"Viimaste aastate jooksul oleme teinud mitu olulist sammu selleks, et lähisuhtevägivalla ohvrid saaksid kiiremini kaitset ning erinevad asutused oskaksid ohtu paremini hinnata. Näiteks jõustusid muudatused, mis võimaldavad politseil rakendada lähisuhtevägivalla juhtumites viibimiskeeldu kuni 72 tunniks, et anda ohvrile rohkem aega turvalisuse taastamiseks ja abi saamiseks. Samuti valmis esmakordselt põhjalik uuring surmaga lõppenud perevägivalla juhtumitest, mis aitab meil paremini mõista, millised ohumärgid traagilistele juhtumitele eelnevad ning kuidas tulevikus selliseid juhtumeid ennetada," ütles siseminister Igor Taro.

Lähisuhtevägivalla ennetuses on viimastel aastatel kasvanud ka traumateadliku ja vajaduspõhise abi olulisus. Sotsiaalministeeriumi valdkonnas on arendatud spetsialistide koolitusi, ohvriabi teenuseid ja töövahendeid, mis aitavad paremini toetada nii vägivallaohvreid kui ka lapsi, kes on vägivalda pealt näinud või selle keskel kasvanud.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul lõhub lähisuhtevägivald inimese tervise, turvatunde ja eneseusu väga pikaks ajaks. "Eriti valusalt puudutab see lapsi, kes võivad vägivalla keskel kasvada aastaid, enne kui keegi seda märkab," ütles Joller. "Seepärast oleme tugevdanud just seda osa süsteemist, mis aitab vägivalda varem märgata ja ohvrit paremini toetada. Näiteks on sotsiaalkindlustusamet loonud tasuta e-kursused lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisest, traumateadlikust abist ja ohvriabist. Osa neist on kohustuslikud ohvriabi töötajatele ja partneritele. Samuti oleme arendanud lastekaitse töövahendeid, ohvriabi hindamisankeeti ning tugevdanud naiste tugikeskuste ja politsei koostööd.

Üha enam mõistetakse lähisuhtevägivalda laiemalt kui ainult füüsilist vägivalda. Justiits- ja Digiministeerium on muutmas karistusseadustikku ja edaspidi on ka väga rasketes vormides vaimne vägivald karistatav ja ohvrite kaitse selles osas paremini tagatud. Juunis on riigikogus teisel ja kolmandal lugemisel ka nõusolekuseadus.

"Muudame selgemalt kriminaalkorras (st vanglakaristuse võimalusega) karistatavaks ka tõsise vaimse vägivalla. See tähendab, et kui kedagi ähvardatakse näiteks vägistamisega ja on ka alust karta selle ähvarduse täideviimist, tuleb ähvardaja võtta vastutusele, " sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

"Selgemaks muutub lähisuhtevägivalla mõiste karistusseadustikus. Igasugust perevägivalda peab saama käsitleda lähisuhtevägivallana, mitte üksnes vägivalda lähedases paarisuhtes. Karistatavaks saab ka teisest inimesest alasti- ja intiimpiltide ning -videote nõusolekuta avaldamine - ka need, mis tehisaru abil loodud," lisas Pakosta.

Viimaste aastate jooksul on järjest suurem rõhk olnud vägivalla varajasel märkamisel ning noorte teadlikkuse kasvatamisel. Rohkem tähelepanu pööratakse tervete suhete, nõusoleku ja vägivalla äratundmise teemadele nii hariduses kui ka noortele suunatud infokeskkondades. Samal ajal on arendatud õpetajate ja teiste lastega töötavate spetsialistide teadmisi traumateadlikust lähenemisest ning lähisuhtevägivalla mõjust lapsele.

"Vägivalla ennetamine algab hoiakutest ja oskusest märgata. Koolil on siin väga oluline roll, sest just lapse- ja noorukieas kujuneb arusaam sellest, milline suhe on turvaline, austav ja võrdne. Me peame andma noortele teadmised ja keele, et rääkida piiridest, nõusolekust, vaimsest vägivallast ja kontrollivast käitumisest enne, kui neist saavad mustrid, mida peetakse normaalseks. Samavõrd oluline on toetada õpetajaid ja koolitöötajaid, et nad oskaksid vägivalla märke varakult märgata ning last või noort õigel hetkel aidata," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Tegevuskava vahekokkuvõte toob samas esile, et mitmed suuremad süsteemimuudatused vajavad veel edasiarendamist. Töös on näiteks võrgustikupõhised sekkumismudelid, riskihindamise tööriistad ning andmekvaliteedi parandamine, mille mõju avaldub pikema aja jooksul.

Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava ühendab erinevate valdkondade tegevusi eesmärgiga tugevdada ennetust, parandada abi kättesaadavust ning vähendada vägivalla kordumise ohtu. Vahekokkuvõte annab ülevaate tegevuskava senisest elluviimisest 2026. aasta mai seisuga.