Valitsuse 26.2.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et lihtsustada alaealiste töötamise reegleid ja muuta noorte tööle võtmine paindlikumaks. Eesmärk on anda 7-17-aastastele rohkem võimalusi eakohaseks töötamiseks ja varase töökogemuse omandamiseks, kahjustamata seejuures õppimist, mis jääb alaealise peamiseks kohustuseks.

Muudatuste jõustumisel saavad 7-17-aastased töötada oma pereettevõttes ilma tegevusvaldkonna piiranguteta. Samuti võimaldatakse alaealistel koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt, kusjuures iga koolivaheaja kohta sätestatakse eraldi maksimaalne töötamise periood.

Lisaks lühendatakse 7-12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega kümnelt tööpäevalt viiele. Alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus ühtlustatakse täiskasvanute omaga ning see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13-16-aastaseid alaealisi palganud tööandjate arv perioodil 2021-2023 vahemikku 2500-2700. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. 13-16-aastaseid palganud tööandjatest on 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10-49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%).

Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodi pikendamine leevendab tööjõupuudust suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal.

2. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium nendib, et eelnõus pakutud muudatused on universaalsed ühekordsed toetused, mille mõju perede toimetulekule ja sündimusele sõltub laiemast perepoliitika tervikust. Üksikmeetmena võib toetuse tõstmine olla peredele abiks, kuid selle mõjusus ja õiglane tasakaal teiste perepoliitika meetmetega vajab tervikvaadet ning koostoime hindamist.

Ministeerium toob välja, et toetuste määrade tõstmisega kaasneb riigieelarvele püsiv mõju, mistõttu on vajalik, et eelnõu seletuskiri sisaldaks selgeid arvestuslikke aluseid, hinnangut kogukulule ja katteallikaid, mis oleks kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Rahandusministeerium ei toeta samuti eelnõu, sest kavandatavad muudatused tekitavad riigile täiendava püsikulu ning eelnõu seletuskirjas ei tooda välja piisavalt täpsed arvestuslikud alused ja katteallikad.

3. Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 "Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded" muutmine ja Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 "COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse proviisori-, õe- ja hambaarstiõppe regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise nõuetega, et tagada õppekavade ajakohasus, kvaliteet ning lõpetajate kvalifikatsiooni rahvusvaheline tunnustatavus.

Kõrgkoolidel tuleb enne 2026/2027. õppeaasta algust hinnata oma õppekavade vastavust uuendatud nõuetele ja vajadusel teha muudatusi.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks COVID-19 teenuste rahastamist reguleerinud määrus.

4. Nõusolek Kliimaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Kirde Mäed OÜ-le (Kohtla-Järvel 3 kinnistut)
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus annab kliimaministeeriumile nõusoleku võõrandada otsustuskorras Kirde Mäed OÜ-le kolm Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järvel asuvat aheraine mägedega kinnistut turuväärtuse ehk 443 000 euro eest. Tegemist on Keemia vkt 1t, vkt 2t ja vkt 3t kinnisasjadega kogupindalaga ligi 867 500 ruutmeetrit.

Kinnistud on vajalikud olemasoleva tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila laiendamiseks lääne ja loode suunas.

Võõrandamise tingimusena võtab Kirde Mäed OÜ kohustuse kanda aastatel 2027-2040 riigile kuuluval suletud poolkoksiprügila alal veepuhastuse, järelhoolduse ja -seire kulud 400 000 euro ulatuses aastas. Samuti seatakse võõrandatavatele kinnisasjadele riigi kasuks tähtajatu tasuta reaalservituut tehnorajatiste kasutamiseks ja hooldamiseks.

5. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2026. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõuga jaotatakse 2026. aasta riigieelarve seaduse tasandus- ja toetusfondi vahendid kokku 223,87 miljonit eurot. Üldhariduskoolide pidamise toetus mahus 543,23 miljonit eurot jaotati juba jaanuaris.

Tasandus- ja toetusfond on riigieelarve osa, mille kaudu riik toetab kohalikke omavalitsusi. Tasandusfondist tasandatakse KOVide tulubaasi ja kuluvajaduse erinevusi. Toetusfondist antakse valdkonnapõhiseid sihtotstarbelisi toetusi ja hüvitisi näiteks haridus-, sotsiaal- ja teedehoiu kulude katteks.

Tasandusfondi maht on 133,92 miljonit eurot, toetusfondi maht on 645,94 miljonit eurot.

Alushariduse õpetajate tööjõukulude toetuseks antakse 16 miljonit eurot. Huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks antakse 9,23 miljonit eurot ning suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuseks 2,65 miljonit eurot.

Toimetulekutoetuse maksmise hüvitiseks on eelarves ette nähtud 42,55 miljonit eurot, millest praegu jaotatakse 29,9 miljonit. Toimetulekupiir on 2026. aastal 220 eurot kuus.

Vaimse tervise teenuse toetuse maht on 1,54 miljonit eurot. Rahvastikutoimingute kulude hüvitiseks on planeeritud 1,13 miljonit eurot, millest korraldusega jaotatakse 1 miljon.

Kohalike teede hoiu toetuseks antakse 29,31 miljonit eurot ning üle antud endiste riigiteede toetuseks 0,3 miljonit.

6. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus ei ole kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kuna ta ei täida Eesti seadusi. Teda on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja väärtegude eest seitsmel korral. Isiku karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi.

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Andorra ja San Marino vahelise assotsiatsioonilepingu kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon on 2014. aastast pidanud Andorra ja San Marinoga läbirääkimisi laiaulatusliku assotsieerimislepingu üle. Läbirääkimistega jõuti lõpule 7. detsembril 2023 ning 26. aprillil 2024 esitas Euroopa Komisjon eelnõu lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta. Lepingu eesmärgiks on tihendada majandussuhteid ja elavdada Euroopa majandust, aidates kaasa tööhõive suurendamisele ning kaubandus- ja investeerimisaktiivsusele Andorra ja San Marino naabruses asuvates ELi regioonides. Lepinguga nähakse ette Andorra ja San Marino osalemine ELi siseturul võrdsetel konkurentsitingimustel ja asendatakse praegune tolliliit ELi ning Andorra ja San Marino vahel ning võimaldatakse järkjärgulist juurdepääsu liidu finantsteenuste siseturule.

Leping läheb 17.3.2026 üldasjade nõukokku heakskiitmiseks, lepingu allkirjastamise aeg ei ole hetkel teada. Kuna lepingut käsitletakse jagatud pädevuses lepinguna, järgneb käesolevale eelnõule ka välissuhtlemisseaduse kohane riigisisene menetlus