Valitsuse 30.4.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu peamised eesmärgid on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida senisest täpsemalt välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Selleks:

1) antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral meresõiduohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit;

2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutuste vahelist teabevahetust;

3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid;

4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon, samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi;

5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele;

6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal;

7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme;

8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist;

9) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle;

10) sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse.

2. Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tugevdada loomakaitset ja täpsustada regulatsiooni. Selgesõnaliselt keelatakse zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Koerte püsiv ketis pidamine keelatakse alates 1. jaanuarist 2027.

Varjupaikadele kehtestatakse rangemad nõuded, neil on seaduse jõustumisel tegutsemiseks vaja tegevusluba, samuti peavad nad järgima teatud loomapidamis- ja heaolunõudeid.

Samuti täpsustatakse veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel.

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ja ei saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Samuti on sujuvaks üleminekuks nähtud ette, et varjupaikadel ja hulkuvate loomade hoiukodudesse paigutajatel peab tegevusluba olema hiljemalt 1. jaanuariks 2028.

3. Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Justiits- ja digiminister võttis 7. aprillil Riigikogust tagasi varasema korruptsioonivastase seaduse muudatuste eelnõu ning esitab ajakohastatud versiooni. Muudatuste eesmärk on lahendada kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud segadused ja tõlgendusprobleemid.

Eelnõuga täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse iseenda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses. Samuti sõnastatakse selgemalt seotud isiku ja toimingupiirangu mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda.

Lisaks luuakse tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende igapäevast tööd. Huvide deklaratsiooni kohustus laieneb samuti: edaspidi tuleb deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui inimene on ettevõtte tegelik kasusaaja.

4. Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu

Muudatuse eesmärk on tagada, et lapsele osutatav abi lähtuks tema tegelikest vajadustest ja huvidest ning et abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel.

Edaspidi eristatakse senisest selgemalt olukordi, kus sekkumine eeldab KOV-i lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ning juhtumeid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapse raskused ilmnesid (nt tervishoid, haridus, pere). Eelnõuga muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust. See aitab vähendada spetsialistide läbipõlemist ning toetab keskendumist lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetlustes.

TMS-is tehtavate muudatustega täpsustatakse ka kohtutäituri ja politsei rolle sellistes täitemenetlustes ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks olukordades, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

5. Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega mehitamata õhusõidukeid, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest mehitamata õhusõidukitest tulenevatest ohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks.

Kehtiv õigusruum ei ole piisav õhuruumist lähtuva ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, sest see loodi eelkõige mehitatud õhusõidukite jaoks. Mehitamata õhusõidukitest tulenev kasvav oht eeldab pädevuste ülevaatamist, ümberjaotamist, uute rollide kehtestamist ja ametkondlikku operatiivset koostööd. Samuti on vaja arendada ja koordineeritult hallata uuele julgeolekukeskkonnale vastavat tehnilist võimekust.

Eelnõu loob mitmekihilise droonitõrje, kus tsiviildroonidele reageerib esimesena Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui PPA ei saa ohtu tõrjuda, teeb seda Kaitsevägi. Sõjaliste droonide puhul on roll vastupidine. Samuti on õigus droone tõrjuda ja droonitõrje süsteeme rajada ka riigikaitseobjektide turvaettevõtetel või siseturvakorraldajatel, nii sõjalise otstarbega kui tsiviildroonide puhul.

Uue eelnõuga luuakse ühine seirepilt ning lisaks Kaitseväele ja PPA-le seiravad ja edastavad üksteisele vajalikku teavet õhuruumis lendavate objektide kohta ka Transpordiamet, Lennuliikluseteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad.

Kaitseliit saab õigused reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti saab nii Kaitseväge kui Kaitseliitu tulevikus kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra kaitseks. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavad turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad saavad õiguse valvataval objektil droone tõrjuda vahetu olulise ja kõrgendatud ohu korral.

6. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud 8 Riigikogu liiget sooviga tagada, et laste järjestikuse sünni korral ei jää lapsevanemad vanemahüvitise määramisel kõrvale tööturul toimuvast palgakasvust.

Sotsiaalministeerium toetab algatuse eesmärki, kuid teeb valitsusele ettepaneku konkreetset eelnõu mitte toetada. Ministeerium jagab eelnõus käsitletava eesmärgi olulisust, kuid peab vajalikuks, et lahendus oleks õiguslikult selge, õiglaselt sihitatud, tehniliselt rakendatav ja riigieelarve seisukohalt kestlik.

7. Arvamuse andmine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu sotsiaalkomisjon. Eelnõu muudatustega võimaldatakse tervishoiutöötajal endale ravimit välja kirjutada erandlikus olukorras ägeda mööduva haiguse tavapäraseks raviks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks. Praegu saab tervishoiutöötaja ravimi välja kirjutada teise inimese raviks, kuid mitte endale.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

8. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 "Ehitisregistri põhimäärus" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust tuleb muuta seoses ehitusseadustiku muudatustega, mis jõustuvad 12. mail ja viivad Eesti õiguse kooskõlla EL gigabititaristu määrusega. Muudatuse tulemusel määratakse ehitisregister (EHR) ühtseks digitaalseks teabepunktiks.

Muudatuse keskne sisu on EHR-i rolli laiendamine. Registrisse koondatakse edaspidi info kavandatavate ehitustööde kohta, seal hulgas nende asukoht ja eeldatav toimumisaeg. See võimaldab erinevatel osapooltel, näiteks sideettevõtjatel, võrguoperaatoritel, kohalikel omavalitsustel ja teistel taristuomanikel, oma tegevusi paremini koordineerida.

Muudatus mõjutab eelkõige sideettevõtjaid ja võrguoperaatoreid. Eestis on üle 500 operaatori ja ligikaudu 50 võrguomanikku. Info parem kättesaadavus loob eeldused koosprojekteerimiseks ja koosehitamiseks, mis aitab vähendada dubleerivaid kaevetöid, kulusid ja bürokraatiat ning võib vähendada ka töökoormust.

EHR-i arendamiseks kavandatakse ligikaudu 200 000 euro suurune investeering, mille eest luuakse muu hulgas kaardilahendus ehitiste asukoha ja ajastuse kuvamiseks.

9. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga luuakse maksukohustuslaste registrisse uus tööjõumaksude riskianalüüsi alamregister, et tugevdada Maksu- ja Tolliameti järelevalvet Eestis töötavate välismaalaste ning nende tööandjate üle.

Samuti ajakohastatakse maksuandmekogude koosseise ja andmehaldusreegleid. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise tõttu lisatakse maksualase teabevahetuse süsteemi ka krüptovara puudutav automaatne teabevahetus.

Lisaks laiendatakse riigiasutuste ligipääsu andmetele: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ning Rahapesu Andmebüroo saavad oma ülesannete täitmiseks juurde juurdepääsu teatud maksu- ja tolliandmetele. Rahapesu Andmebüroo saab kasutada impordi- ja transiidiandmeid, et avastada võimalikku rahapesu kaubavoogude analüüsi kaudu. Politsei- ja Piirivalveametile ning Keskkonnaametile antakse seaduses senisest selgem õigus kasutada tolliandmeid ka korrakaitseülesannete täitmisel.

Arendused rahastatakse peamiselt olemasolevatest eelarvevahenditest ja Euroopa Liidu fondidest. Eelnõu jõustub üldises korras.

10. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025 korraldus nr 85 "Viisanõude kehtestamine Gruusia diplomaatiliste passide ja teenistuspasside kasutajate suhtes ja Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2006. a korralduse nr 635 "Viisanõudest loobumine Gruusia diplomaatiliste passide kasutajate suhtes" kehtetuks tunnistamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga luuakse maksukohustuslaste registrisse uus tööjõumaksude riskianalüüsi alamregister, et tugevdada Maksu- ja Tolliameti järelevalvet Eestis töötavate välismaalaste ning nende tööandjate üle.

Uus alamregister võimaldab tõhusamalt tuvastada tööjõumaksude riske ja suunata kontrolli. Ühtlasi ajakohastatakse maksuandmekogude koosseise ja andmehaldusreegleid. EL õiguse ülevõtmisest tulenevalt lisatakse maksualasesse teabevahetusse ka krüptovara puudutav automaatne infovahetus.

Eelnõuga laiendatakse riigiasutuste ligipääsu maksu- ja tolliandmetele. Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ning Rahapesu Andmebüroo saavad oma ülesannete täitmiseks näiteks võimaluse kasutada tolliandmeid. Rahapesu Andmebüroo saab kasutada impordi- ja transiidiandmeid, et tuvastada kaubavoogude analüüsi kaudu võimalikke rahapesujuhtumeid.

11. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korralduse nr 96 "Alaliste riigikaitseobjektide määramine" muutmise eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigikaitseobjektide nimekirja on oluliselt täiendatud ning see on saadetud Vabariigi Valitsusele kinnitamisele. Nimekirja uuendamine toimub jooksvalt, et see vastaks muutunud ohupildile ja riskihinnangutele.

Riigikaitseobjekte nimekirja täiendatakse eelkõige siseturvalisuse tagamiseks vajalike ning elektri- ja energiataristu objektidega. Riigikaitseobjektide nimekiri ja objektide arv ei ole avalik info.

Kasvanud on nii füüsiliste kui ka hübriidohtude (nt sabotaaž, küberrünnakud, mõjutustegevus) ja droonidest tulenev oht. Seetõttu on riigil oluline regulaarselt üle vaadata, millised objektid vajavad kõrgendatud kaitset ja millised meetmed on asjakohased.

12. Eesti kodakondsuse andmine (24 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 24 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist praegu 1 on Armeenia, 1 Bangladeshi, 1 Guatemala, 1 Jordaania, 1 Montenegro, 2 Türgi, 2 Ukraina, 2 Valgevene ja 13 Venemaa kodanikud.

13. Eesti kodakondsuse andmine (29 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 29 isikule naturalisatsiooni korras.

14. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kolmele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

15. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse Armeenia kodakondsusest.

16. Eesti seisukohad Euroopa võrgupaketi kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa võrgupaketi eesmärk on kiirendada ja tõhustada üleliidulise energiataristu arendamist, et tagada varustuskindlus, hoida energiahinnad taskukohased ning toetada kliimaeesmärke. Pakett koosneb TEN-E määrusest ja loamenetluste kiirendamise direktiivist, mis keskenduvad eelkõige piiriüleste energiaprojektide arendamisele.

TEN-E määrus loob ELi-ülese ühtse energiataristu planeerimise aluse ning sätestab reeglid ühishuviprojektide (PCI) valikuks, mis võimaldab projektidele ELi rahastust ja prioriteetset käsitlust. Loamenetluste direktiiv lihtsustab ja kiirendab lubade andmist, sh ühtse digiportaali loomise, tähtaegade lühendamise ja vaikimisi kooskõlastuse põhimõtte kaudu.

Eesti toetab paketi eesmärke, kuid rõhutab vajadust arvestada regionaalsete eripäradega, laiendada käsitlust ka gaasitaristule ning tagada paindlik ja toimiv loamenetluste korraldus.

17. Eelarve- ja struktuurikava eduaruande 2026 heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

EL majanduse juhtimise raamistiku reform jõustus 30. aprillil 2024 ning selle alusel koostavad liikmesriigid keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavu, mille täitmist jälgitakse iga-aastaste eduaruannetega.

Eduaruanne annab ülevaate kava täitmisest, keskendudes netokulukasvu arengule võrreldes EL Nõukogu soovitatud trajektooriga ning kirjeldab ka reformide ja investeeringute edenemist. Prognoosid põhinevad Rahandusministeeriumi majandusprognoosil ja kehtivatel eelarveotsustel.

18. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. märts 2026. a
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aruanne annab ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2026. Selleks ajaks oli reservi maht turuväärtuses 482 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2025. aasta lõpuga 3,6 miljoni euro võrra. 2026. aasta esimeses kvartalis reservi sissemakseid ei tehtud; viimati laekus sinna 2025. aastal Eesti Panga kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot.

19. Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu käsitleb riigieelarve liigenduse muudatusi programmide ja nende tegevuste lõikes, mille ettepanekud esitavad ministeeriumid Rahandusministeeriumile ning otsustab Vabariigi Valitsus. Muudatused hõlmavad tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste nimetuste muutmist ning tegevuste ümberkorraldamist mitme ministeeriumi ettepanekul.

Kavandatavate muudatuste tulemusel väheneb programmide arv ühe võrra ning programmi tegevuste arv 11 võrra võrreldes 2026. aasta riigieelarve senise liigendusega.

20. Eesti seisukohad rikkumismenetluses nr 2026/2019 (hoonete energiatõhususe kohta)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses hoonete energiatõhususe direktiivi nõuete täitmata jätmisega, kuna Eesti ei esitanud tähtajaks (31.12.2025) riikliku hoonete renoveerimiskava kavandit. Eesti nõustub etteheitega ning selgitab, et kava on koostamisel.

Plaani kohaselt esitab Kliimaministeerium renoveerimiskava Vabariigi Valitsusele 2026. aasta juunis ning seejärel edastatakse kavand Euroopa Komisjonile. Komisjonile vastamise tähtaeg on 11. mai 2026.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Süsiniku piirimeetme (SPIM) eesmärk on vältida süsinikuleket, lisades teatud kolmandatest riikidest imporditavatele toodetele keskkonnakulu komponendi. Euroopa Komisjon tegi 2025. aasta detsembris ettepaneku meetme laiendamiseks, et hõlmata rohkem tooteid, tugevdada järelevalvet ja luua ajutine dekarboniseerimise fond.

Eesti toetab meetme laiendamist, kuid rõhutab vajadust praktilise rakendatavuse, mõistliku halduskoormuse ja paindlikkuse järele. Samuti peab Eesti oluliseks kõrgemat impordilävendit ja üleminekuperioodi ettevõtetele.

22. Eesti seisukohad tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta detsembris tervisebiotehnoloogia paketi, mille eesmärk on tugevdada EL konkurentsivõimet, soodustada innovatsiooni ja kiirendada biotehnoloogiliste toodete turule jõudmist. Selleks luuakse raamistik strateegiliste projektide toetamiseks ning ajakohastatakse GMOde ja siirdamisvaldkonna õigusnorme.

Eesti toetab paketi eesmärke, kuid rõhutab vajadust paindlikkuse, proportsionaalse regulatsiooni ja olemasolevate süsteemide arvestamise järele, et vältida liigset halduskoormust.