Valminud on Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2035

Rekordiliselt lühikese ja konkreetse dokumendi peamisteks tegevussuundadeks on tehisaru laialdane kasutuselevõtt, üleminek sündmuspõhistele e-riigi teenustele, digiriigi hukukindluse saavutamine, kogu riigi varustamine ülikiire internetiühendusega ning riigi IT-kulude kokkuhoid.

"Loobusime ametnike aja ja energia kulutamisest loomaks järjekordset kümnete lehekülgede pikkust ja arusaamatu sihtrühmaga strateegiadokumenti, mille saatus on parimal juhul saada kord selle autori poolt läbi loetud, vaid panime hoopis kirja need suuremad plaanid ja tegevused, millega me tegelikult ka siin riigis tegeleme ja mida ära teha tahame," ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Pakosta sõnul on arengukava põhisõnum maksumaksjale selge: riigi poolt rohkem kasulikke teenuseid, turvalisust ja ühendusi ilma makse ja kulusid tõstmata.

Konkreetsete e-teenuste pakkumisel liigutakse suunas, kus riik ei käivita enam ühtegi digiprojekti ilma, et oleks ära näidatud arenduse vajadus, mõju ja riskid ning tehtud selgeks, ega samalaadset lahendust riigis juba olemas pole. Kõik arendusplaanid läbivad justiits- ja digiministeeriumi korraldusel eelhindamise, kus näidatakse väga selgelt ära, mis probleemi ja kuidas see lahendada aitab.

Teenuste sisu osas on Eesti riik juba sisuliselt loobunud nii paber- kui ka digidokumentide loomisest ja vahetamisest, nende asemel liigub info. Nüüd on astumisel järgmine samm, kus me ei räägi enam ühest või teisest e-teenusest, vaid teenuste komplektidest inimeste ja ettevõtete elus ning tegevuses ette tulevate sündmuste korral. Need komplektid koondatakse inimese jaoks ühte sündmusteenuste platvormi sõltumata sellest, millised riigiasutused neid konkreetselt pakuvad - olgu neiks sündmusteks elukohavahetus või muudatused ettevõtete tegevuslubades.

Muutunud julgeolekukord on tinginud vajaduse konkreetsete arenduste kajastamiseks digiühiskonna arengukavas. Eestist saab riik, mis on disainitud toimima vajadusel ka sõltumatult füüsilisest territooriumist, mis puudutab nii meie andmeid, teenuseid kui ka infosüsteeme.

See tähendab, et mitte ainult riigi kogutud andmed pole varundatud andmesaatkondades, vaid ka nende andmete põhiselt tegutsevad kriitilised e-teenused suudavad toimida tulevikus üleilmsetel pilveteenustel juhul, kui teenuseid toetav füüsiline serveritaristu on Eesti territooriumil rivist välja viidud. Selleks viiakse suuremahuliste investeeringute toel enam kui sada infosüsteemi ja teenust füüsilisest serverist pilve.

"Eesti on maailma kõige digitaliseeritum riik, digiriik tähendab seetõttu riiki ennast. Riigi hukukindluse tagamiseks peame tagama digiriigi hukukindluse," selgitas Pakosta.

Eesti soov on olla ka maailma parim tehisaru kasutaja ning sellekohastele arendustele on arengukavas pööratud suurt tähelepanu. Eesmärk on, et aastaks 2030 kasutaks 75% ettevõtetest ja 75% avaliku sektori asutustest vähemalt üht tehisaru tehnoloogiat. Samuti on sihiks, et Eestis paikneks vähemalt üks tehisaru arendamise gigatehas.

"See on julgeolekuküsimus ja see on küsimus ka meie kultuuri säilimisest - et tehisarulahendused mõistaksid kõrgtasemel Eesti kultuuri, keelt, tavasid ja komberuumi," märkis minister.

Tehisaru süsteeme ja ulatuslik kasutuselevõtt aitab tema sõnul riigil toimida kiiremini, turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste arv ja seega on eriti oluline, et avalikus sektoris oleks aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid töid, samal ajal kui toetavad ja rutiinsed tööd on automatiseeritud. Eesmärk on tehisaru süsteemse arendamise ja rakendamise kaudu vähendada avaliku sektori teenuste, arenduste ja protsesside kulusid vähemalt 425 miljoni euro võrra.

Arengukava näeb ette ka riigi hallatavate IT-majade konsolideerimist, kuna praegune asjade korraldus on kallis ja ebaefektiivne: ametnike arv ja kulud kasvavad, käib arenduste dubleerimine ning investeeringute maht väheneb. Tulevik on märksa kesksema lähenemisega - ühised platvormid ja tööriistad. Riik ei pea ka kõike ise arendama, teenuste tellimist delegeeritakse senisest enam erasektorisse.

Loe arengukava täismahus siit.