Valitsuse 2.4.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Selleks muudetakse asjaõigusseadust ja selle rakendamise seadust nii, et eluasemelaenu üleviimisel ühest pangast teise ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. Vajalikud kokkulepped saab edaspidi sõlmida digitaalselt.

Muudatus on seotud valitsuse eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja laenukulusid ning tuleneb ka koalitsioonileppest, mille kohaselt tuleb suurendada konkurentsi eluasemelaenuturul. Lihtsam refinantseerimine motiveerib panku pakkuma paremaid tingimusi, et kliente enda juurde meelitada ning annab inimestele rohkem võimalusi valida soodsam laen.

Laenuvõtjate jaoks tähendab muudatus eelkõige rahalist ja ajalist kokkuhoidu. Notaritasu kaob ning väheneb vajadus erinevate osapoolte ajagraafikute sobitamiseks. Näiteks keskmise kodulaenu puhul võib sääst ulatuda sadadesse eurodesse. Samas jääb alles kinnistusraamatu toiming ja sellega seotud riigilõiv.

Seadus jõustub 1. juulil 2026.

2. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Valdo Randpere, Madis Timpson ja Marek Reinaas sooviga kehtestada teedel kohustuslik hoiatus enne automatiseeritud kiirusemõõtmist. Algatajate sõnul on selle puudumine viinud olukordadeni, kus kiirusemõõtmine tehakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu.

Siseministeerium oma sisendis KliMile nõustub, et kiirusemõõtmise ja liiklusjärelevalve peamine eesmärk ei ole karistamine, vaid liiklusohutuse parandamine ning õiguskuuleka käitumise soodustamine. Kui seadusandja peab vajalikuks teisaldavate osutusmärkide paigaldamine muuta kohustuslikuks, siis peaks eelnõus või aruteludes täpsustama siseministeeriumi hinnangul mitmeid aspekte. Siseministeerium on valmis otsima lahendusi.

Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada, kommentaariga, et uus regulatsioon vajab veel täiendavat arutelu ja täpsustusi.

3. Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Moodustatakse Käntu-Kastja looduskaitseala ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Ala moodustatakse valdavalt olemasolevate hoiualade ja püsielupaikade põhjal, et tagada sealsete kaitsealuste liikide ning väärtuslike soo-, metsa- ja lamminiiduelupaikade parem kaitse.

Kaitseala pindala on 3489,5 hektarit ning see suureneb senisega võrreldes umbes 343 hektari võrra, kuna kaitse alla võetakse ka seni kaitseta alasid.

Kaitsekorra ajakohastamisega täpsustatakse kaitsealal lubatud tegevusi. Näiteks on lubatud telkimine ja lõkke tegemine õue- ja haritaval maal ning kaitseala valitseja nõusolekul ka muudes kohtades, et vältida kahju kaitstavatele kooslustele ja liikidele.

Samuti täpsustatakse sõidukiga ja maastikusõidukiga liikumise tingimusi ning tegevusi, mis on lubatud näiteks jahipidamisel, kaitsekorraldus- või teadustöödel. Piirangute eesmärk on vältida kaitstavate elupaikade ja taimeliikide kahjustamist.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab parandada kaitsealuste elupaikade seisundit ning täita Euroopa Liidu looduskaitse- ja elurikkuse eesmärke.

4. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Aktsiaseltsile Metrosert
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja tööstusministrile antakse nõusolek AS-i Metrosert aktsiakapitali suurendamise tehniliseks lõpuleviimiseks. Kuna varasema otsuse alusel eraldatud 11 miljonit eurot on ettevõttele sihtotstarbeliselt juba üle kantud, vormistatakse aktsiakapitali suurendamine äriregistri toimingute jaoks juriidiliselt mitterahalise sissemaksena.

5. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

6. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ning THEMIS Dialogue'i päringutest 2025. aastal
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeeriumi ülevaates käsitletakse Eesti seisukohtade kaitsmist EL Kohtu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustes ning THEMIS Dialogue'i päringutest aastal 2025. THEMIS Dialogue'i päringute eesmärk on anda liikmesriigile võimalus enne ametliku rikkumismenetluse alustamist vastata komisjoni küsimustele ja etteheidetele.

2025 esitas Eesti oma seisukohad kokku 44 Euroopa Liidu menetluses, millest 18 olid kohtuasjad ja 26 rikkumismenetlust. Kohtuvaidlustes on jätkuvalt kõige kriitilisema tähtsusega Venemaa-vastaste sanktsioonide kaitsmine, kuna Ukraina sõja tõttu kehtestatud piiranguid vaidlustatakse üha aktiivsemalt. Lisaks eelnevale algatasid Eesti siseriiklikud kohtud aasta jooksul kaheksa uut eelotsusemenetlust.

Euroopa Komisjon algatas Eesti vastu 13 uut menetlust seoses direktiivide hilinenud ülevõtmisega, mida on varasemate aastatega võrreldes veidi enam. Samas langes uute sisuliste rikkumismenetluste arv viieni, näidates selles osas positiivset trendi. Aasta kokkuvõttes suudeti edukalt lõpetada 17 varem pooleli olnud rikkumismenetlust.

7. Eesti seisukohad pensioni paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eesti seisukohad käsitlevad Euroopa Komisjoni 20. novembril 2025 esitatud pensionipaketi ettepanekuid, mis on osa säästude ja investeeringute liidu strateegiast. Paketi eesmärk on suurendada inimeste võimalusi koguda vara kapitaliturgude kaudu ja samal ajal tugevdada Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Kavandatud meetmed keskenduvad täiendava kogumispensioni nõudluse ja pakkumise suurendamisele, säilitades samas liikmesriikide õiguse oma pensionisüsteeme ise korraldada.

Pensionipakett koosneb kahest ettepanekust: üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määruse muutmisest ning tööandja kogumispensioni (IORP II) direktiivi ajakohastamisest. PEPP on vabatahtlik pensionitoode, mida saab pakkuda eri liikmesriikides, kuid selle tegelik levik sõltub turuosaliste huvist ja otsustest. IORP II direktiivi muudatuste eesmärk on tugevdada tööandjapensioni süsteemide juhtimist, läbipaistvust ja piiriülest toimimist ning suurendada nende rolli pikaajaliste investoritena.

Eestis ei oma kavandatavad muudatused praegu otsest mõju, kuna siin ei ole loodud tööandjapensioni fonde ega registreeritud PEPP-tooteid. Potentsiaalselt võivad muudatused tulevikus mõjutada vabatahtlike pensionifondide valitsejaid, elukindlustusseltse, investeerimisühinguid ja krediidiasutusi ning ka Finantsinspektsiooni ja pensionikogujad, kui vastavad tooted Eestis kasutusele võetakse.

8. Eesti seisukohad keskkonnaõiguse lihtsustamise omnibusi kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avaldas 10. detsembril 2025 keskkonnaõiguse lihtsustamise paketi, mille eesmärk on muuta keskkonnaeesmärkide saavutamine tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks. Pakett hõlmab muudatusi tööstusheidete, ringmajanduse ja keskkonnamõjude hindamise valdkonnas ning toetab ettevõtlust, ühtse turu toimimist ja ELi sõltuvuse vähendamist kriitilistest toormetest. Samuti on eesmärk kiirendada ja ühtlustada keskkonnamõjude hindamise protsesse.

Ettevõtete jaoks tähendab pakett eelkõige halduskoormuse vähenemist. Näiteks lihtsustatakse aruandlust tööstusheite portaali kaudu ning vähendatakse loomakasvatus- ja vesiviljelusettevõtete kohustusi vee, energia ja materjalikasutuse andmete esitamisel. Samuti aitab keskkonnamõju hindamise menetluste kiirendamine muuta arendusprojektide elluviimise kiiremaks ja lihtsamaks. Samas võib mõningate nõuete leevendamine, näiteks volitatud esindaja kohustuse peatamine tootjavastutuse süsteemis, tekitada turumoonutusi ja suurendada ebaausat konkurentsi.

Riigiasutuste jaoks võib muudatuste mõju olla kahetine. Ühelt poolt vähendab digitaliseerimine ja aruandluse lihtsustamine halduskoormust ning võimaldab tõhusamat andmehaldust. Teisalt võivad uued ülesanded, nagu järelevalve tugevdamine ja digilahenduste arendamine, suurendada töökoormust. Riigieelarvele ei ole ette näha märkimisväärset mõju, kuid teatud muudatustega võivad kaasneda piiratud lisakulud.

9. Eesti seisukohad meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määruste lihtsustamise kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 16. detsembril 2025 ettepaneku lihtsustada meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määrusi, et muuta regulatsioon selgemaks, tõhusamaks ja ettearvatavamaks, säilitades samal ajal kõrge patsiendiohutuse taseme. Muudatused keskenduvad nõuete lihtsustamisele, sertifitseerimisprotsesside kulutõhususe ja ühtsuse parandamisele ning ELi tasandi koordineerimise tugevdamisele. Samuti soovitakse toetada innovatsiooni ja tagada, et olulised meditsiiniseadmed ei kaoks turult.

Eesti toetab kavandatavaid muudatusi. Riigieelarvele need kulusid ega täiendavaid ametikohti kaasa ei too. Ravimiameti töökoormus võib mõnes osas suureneda, kuid lihtsustused ja riskipõhine lähenemine tasakaalustavad selle, mistõttu üldine koormus jääb samaks.

Ettevõtjatele, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, avaldavad muudatused positiivset mõju. Nõuded muutuvad rohkem riskipõhiseks, väheneb ebaproportsionaalne halduskoormus ja kulud ning suureneb õigusselgus. Eestis tegutseb ligikaudu 50 meditsiiniseadmete tootjat ja 100 tellimusmeditsiiniseadmete tootjat, kellele muudatused loovad soodsamad ja ühtlasemad tegutsemistingimused.

10. Eesti seisukohad narkootikumide lähteainete määruse eelnõu kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Eelnõuga kehtestatakse uus ELi-ülene raamistik narkootikumide lähteainete järelevalveks nii siseturul kui väliskaubanduses. Regulatsiooni ajakohastatakse vastavalt viimastele uimastikaubanduse vastastele poliitikatele ning lisatakse erimeetmed nn disainitud eellähteainete kohta, millel puudub teadaolev legaalne kasutus. Eesmärk on tugevdada julgeolekut ja õiguskaitset, vältides ainete sattumist illegaalsesse kasutusse, samal ajal säilitades õiguspärase kaubanduse toimimine.

Lähteained jaotatakse riskipõhiselt kolme kategooriasse ning luuakse eraldi kategooria disainitud eellähteainetele, millele rakendatakse kohandatud kontrollimeetmeid. Samuti lihtsustatakse väliskaubanduse menetlusi ning nähakse ette digitaliseerimine, sealhulgas ELi-ülese IT-süsteemi loomine andmete esitamiseks ja järelevalveks. Regulatsioon ei puuduta tavapärast kodust keemiliste ainete kasutamist, vaid keskendub majandustegevusele, kus liiguvad uimastite tootmiseks sobivad kogused.

Muudatused vähendavad halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka ametiasutustele ning parandavad teabevahetust ja koostööd liikmesriikide, komisjoni ja ÜRO tasandil. Eesti toetab eelnõu eesmärke, pidades kavandatud meetmeid proportsionaalseks ja vajalikuks, eriti arvestades uimastikaubanduse piiriülest iseloomu.