Valitsuse 19.3.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu koondab mitme valdkonna seadusemuudatused, et vähendada ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada menetlusi ja muuta riigi töö efektiivsemaks. Kokku muudetakse bürokraatia vähendamiseks 8 seadust. Muudatustega vähendatakse aruandluskohustusi, kaotatakse aegunud nõudeid ja lihtsustatakse ettevõtjate suhtlust riigiga.

Alkoholiseaduse muudatused suurendavad e-kaubanduse paindlikkust ja soodustavad uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.

Tarbijakaitseseaduse muudatustega tõhustatakse tarbijavaidluste komisjoni tööd. Väärismetalltoodete seaduses muudetakse nimemärgise registreerimine ühekordseks tegevuseks ning turismiseaduses lihtsustatakse reisiettevõtjatele dokumentide esitamist.

2. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kiirendada kohtumenetlust. Selleks tehakse muudatusi neljas valdkonnas: kohtukorralduses, tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses ja kohtulõivudes.

Lihtsamate kohtuasjade jaoks laiendatakse lihtmenetlust, et neid saaks lahendada kiiremini. Näiteks saab lihtsama kohtuvaidluse korral ringkonnakohtus otsuse teha üks kohtunik kolme asemel. Samuti väheneb vaidlus menetluskulude üle, sest kulude vaidlustamise reegleid muudetakse selgemaks ja piiratumaks.

Suuremad muudatused tehakse kohtukorralduses, et muuta kohtusüsteem iseseisvamaks ja tõhusamaks. Kõik kohtuastmed loetakse edaspidi põhiseaduslikeks institutsioonideks ning riigieelarves luuakse neile eraldi eelarve. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu, kuhu kuulub 6 kohtunikku ja 5 kohtusüsteemi välist liiget. Kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab koondama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtute infosüsteemi arendamine ja haldamine antakse kohtusüsteemi enda kontrolli alla.

Tsiviilkohtumenetluses tõstetakse lihtmenetluse piirmäära 3500 eurolt 5000 euroni ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni, mis võimaldab kiiremini lahendada rohkem vaidlusi. Mõnes hagita menetluses hakkab määruskaebusi lahendama üks ringkonnakohtunik kolme asemel. Tarbijate paremaks kaitseks muudetakse tarbijakrediidiga seotud nõuete menetlemist. See tähendab, et maksekäsu kiirmenetluses saab edaspidi nõuda vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viivist.

Halduskohtumenetluses saab kohus selgetel juhtudel teha otsuse juba eelmenetluses ilma istungita. Taastuvenergia projektidega seotud vaidluste kiirendamiseks kehtestatakse eelmenetluse tähtajaks kolm kuud, et olulised arendused ei jääks kohtuvaidluste taha kinni.

Kohtutoimingute riigilõivumäärades hakatakse rohkem arvestama kohtute tegelike menetluskuludega. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt ning haldusasjades tõuseb üldine riigilõiv 20 eurolt 75 euroni. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus. Rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.

Kohtute tööd aitab kiirendada ka tehnoloogia. Kohtutel lubatakse kasutada tehisaru abil loodud istungiprotokolle, mis vähendab käsitsi protokollimise aega.

Suurendatakse kohtunike spetsialiseerumist, et keerulisemad asjad saaksid kiiremini ja kvaliteetsemalt lahendatud. Kitsamad spetsialiseerumisvaldkonnad sätestatakse kõigis õigusharudes, näiteks perekonna- ja eestkoste asjadele, maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjadele, tööõiguse ning lähisuhtevägivalla asjadele.

Kaotatakse rahvakohtunike süsteem, mis lihtsustab kohtukoosseisude moodustamist ja kiirendab kriminaalasjade menetlemist.

3. Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmisega ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleeriv õigusraamistik. Eelnõu eesmärk on tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada avalik ja siseturvalisus.

Muudatustega viiakse relvaseadus täielikult kooskõlla EL tulirelvadirektiiviga ja täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlusi. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni.

Eelnõu muudab relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks võimaldab hoida suuremat laskemoonavaru.

Täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele.

Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse politsei- ja piirivalveametile täpsem kaalutlusõigus lubade kehtetuks tunnistamisel.

4. Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel.

Seadus reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti.

Seadus seab piirangu tehnoloogia valikule, lubades kasutada vaid juba praktikas tõestatud lahendusi.

Seadusega kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll sõltumatu regulaatorina.

Seaduses kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks.

Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Lisaks reguleeritakse tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist, lõppladustamist ning nende kulude katmiseks vajalikke finantsmehhanisme.

Seadusega täidetakse senised õiguslikud lüngad ning viiakse Eesti regulatsioon vastavusse ELi õiguse ja IAEA standarditega.

5. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seadus (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturul, on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele ehk bensiinile ja diislikütusele; kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale.

Muudatused tulenevad vajadusest tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.

6. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova, et langetada soojusenergia käibemaksumäär 24 protsendilt 9 protsendile. Eelnõu algatajad märgivad, et nende eesmärk on toetada madala sissetulekuga leibkondi.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et universaalse käibemaksulangetuse kaudu antav leevendus ei ole sihitud ning eelnõu ei erista eratarbijaid äriühingutest ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustest. Kaugküttele kehtiva 24%-se käibemaksumäära langetamine 9%-le tähendaks hinnanguliselt 55 miljoni euro suurust eelarvekulu 2027. aastal.

7. Arvamuse andmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova.

Eelnõuga täiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu moodustamise sätteid, nähes ette, et nõukogus peavad olema esindatud mõlemad sugupooled. Seletuskirja järgi on eesmärk tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist.

Kultuuriministeerium toetab eelnõu ideed, kuid mitte konkreetset lahendust. Kultuurivaldkonnas on senise nimetamispraktika raames soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtteid järjepidevalt rakendatud. Kultuurivaldkonna otsustusorganites on naisi 96 (51,06%) ja mehi 92 (48,94%), kokku 188 liiget. See näitab, et tasakaalustatud esindatust on võimalik saavutada ka kehtiva õiguskeskkonna ja sisuliste nimetamispraktikate kaudu. Peame oluliseks, et nimetamisorganid arvestaksid seda põhimõtet ka Rahvusringhäälingu nõukogu moodustamisel ning edendaksid tasakaalustatud esindatust läbipaistva ja sisulise valikumenetluse kaudu.

8. Arvamuse andmine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Irja Lutsar k.a 10. veebruaril algatatud seaduseelnõu. Eelnõuga nähakse ette ministeeriumis ja Riigikantseleis teadusnõunike ametikohtade loomine, teadusnõunike valimise kord ja ülesanded.

Haridus- ja teadusministeerium toetab eelnõu eesmärki tugevdada teaduspõhist poliitikakujundamist, kuid teeb valitsusele ettepaneku konkreetset lahendust mitte toetada. Ministeerium märgib, et eelnõus kavandatud regulatsioon sätestab seaduse tasandil üksikute ametikohtade loomise, kvalifikatsiooninõuded ja teenistustingimused, mis erineb senisest valitsemise praktikast, kus ministeeriumite struktuuri ja ametikohtade kujundamine kuulub täitevvõimu pädevusse. Seaduse tasandil detailse regulatsiooni kehtestamine piirab ministeeriumite võimalust kujundada oma töökorraldust vastavalt valitsemisala vajadustele ja muudab nende struktuuri paindumatuks.

Lisaks tõstatab üksikute ametikohtade detailne eriregulatsioon küsimuse avaliku teenistuse ühtsest korraldusest ja võrdse kohtlemise põhimõttest.

9. Arvamuse andmine hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga tõsta totole, õnnemänguturniiridele ning kaughasartmänguna korraldatavatele õnne- ja osavusmängudele kohaldatav hasartmängumaksu määr 7 protsendini. Kehtiva õiguse järgi on maksumäär 5,5 protsenti. Maksu tasuks hasartmängukorraldaja ning maksustamisperiood on kalendrikuu.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et seadusandluses tuleb tagada stabiilsus ja etteaimatavus. Eelnõu jõustumisel tõuseks 2027. aastast kaughasartmängumaksu määr 7%-le, kuigi 2025. aasta detsembris otsustas Riigikogu maksumäära langetada.

10. Arvamuse andmine loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Tiit Maran, Anti Allas, Kalev Stoicescu, Tanel Kiik, Ester Karuse, Madis Kallas, Riina Sikkut, Jaak Aab, Heljo Pikhof, Raimond Kaljulaid, Züleyxa Izmailova, Reili Rand, Lauri Läänemets, Jaak Valge, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Andrei Korobeinik, Helmen Kütt ja Enn Eesma.

Eelnõu kohaselt keelataks munade tootmiseks kanade pidamine puuris. Keeldu ei kohaldata kuni 2035. aasta 1. jaanuarini loomapidajate suhtes, kes peavad 1. jaanuari 2027. a seisuga munakanu täiustatud puurides.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ei toeta eelnõu, kuna on välja töötanud probleemi lahenduseks algatuse, mis reguleerib loomakaitset laiemalt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab kanade heaolu parandamise eesmärki. Samas märgib ministeerium, et kavandatava muudatusega kaasnevad olulised majandus- ja konkurentsimõjud, mis vajavad täiendavat analüüsi ja riskide põhjalikumat käsitlemist.

Ministeeriumid teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

11. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu sotsiaalkomisjon.

Alates 1. aprillist tõuseb töötasu alammäär. Kehtiv seadus lubab vanemahüvitist ümber arvutada vaid 1. jaanuaril. See tähendab, et alammäära muutuse mõju jõuaks peredeni alles hiljem. Eelnõuga muudetakse seda korda. Edaspidi arvutatakse töötasu alammääraga seotud vanemahüvitis ümber kohe, kui alammäär muutub, sõltumata kuupäevast. Samuti muudetakse arvestuse aluseks olevat kuupäeva - vanemahüvitise määr hakkab põhinema eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammääral.

Muudatus puudutab neid vanemaid, kellel ei olnud arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või kelle tulu oli väiksem kui töötasu alammäär. Neile makstakse vanemahüvitist kas miinimummääras või töötasu alammäära alusel.

Vanemahüvitise ümberarvutamine toimub 1. aprillil 2026 ja mõjutab ligikaudu 1600 inimest. Muudatuse mõju on 2026. aastal umbes 500 000 eurot, kuid lisakulu ei teki, sest see on juba riigieelarves arvesse võetud.

12. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014. a määruse nr 53 "Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus kehtestab õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused, korra ja jaotuse koolide pidajate vahel. Toetuse jagamisel lähtutakse õpilaste arvust riiklikult toetatud õpilaskodu kohtadel eelmise aasta 10. novembri seisuga.

2026. aastal eraldatakse toetust 22 kooli pidajale, neist 20 on kohalikud omavalitsused ja 2 erakoolid. Riik toetab kokku 352 õpilase elamist õpilaskodus. Toetusi makstakse haridus- ja teadusministeeriumi kaudu lepingute alusel.

Toetuse suurus sõltub õpilase vajadusest: ilma õpilase toe liigita või üldtoel on see 2000 eurot, tõhustatud toel 2700 eurot ja eritoel 3400 eurot õpilase kohta aastas. Kokku eraldatakse 2026. aastal õpilaskodude toetuseks 984 000 eurot. Määrus jõustub tavakorras ning seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.

13. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitsealade kaitse-eesmärkide täpsustamisega
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Muudetakse Linnuraba looduskaitseala ning Rava ja Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eesmärke. Kaitse-eeskirjad viiakse vastavusse täpsustunud teadusandmete ning Natura 2000 alade kohta kehtivate nõuetega.

Määrusega ei võeta kaitse alla ühtegi uut loodusobjekti ega muudeta kaitsealade piire ega tsoneeringut. Muudatused puudutavad üksnes kaitse-eesmärkide loetelu täpsustamist.

Linnuraba looduskaitsealal lisatakse kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud ning nokkheinakooslused ning eemaldatakse elupaigatüübid, mida alal tegelikult ei esine. Samuti täpsustatakse kaitse-eesmärgiks olevate liikide nimetusi.

Rava maastikukaitsealal lisatakse kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüüp puisniidud, mis tuvastati hilisemate inventuuride käigus.

Valgejärve maastikukaitsealal lisatakse kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid nokkheinakooslused, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad, mis olid varasemast kaitse-eeskirjast ekslikult välja jäänud.

14. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus kinnitab töötasu alammäära vastavalt Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 17. veebruaril 2026. a sõlmitud kollektiivlepingule.

1. aprillist on tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot.

Praegu on töötasu alammäär tunnis 5,31 eurot. Töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on kuus 886 eurot, mis tähendab, et alammäär tõuseb 1. aprillist 60 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitised, nagu vanemahüvitis ja täiendava puhkuse tasud.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2025. aastal kümne kuu keskmisena 15 000 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (886 eurot). See moodustas 3,2% kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 19 300 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 887 kuni 975 eurot ehk kuni 10% töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 4,1% täisajaga töötajatest.

15. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus ajakohastab alates 1. aprillist tervisekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetelu, et parandada ravi kvaliteeti, muuta raviteekonnad sujuvamaks ning tuua süsteemi uusi ravivõimalusi. Muudatustega korrigeeritakse ka teenuste hinnakomponente, sealhulgas tõstetakse palgakomponenti 5% vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule ning täpsustatakse öötöö arvestust haiglate ja kiirabi rahastuses.

Perearstiabis hakatakse rohkem väärtustama kvaliteeti. Lisaraha saavad need perearstikeskused, kes täidavad kindlad kvaliteedinõuded, mis peaks motiveerima paremini tegelema krooniliste haigete jälgimise ja ennetusega. Samuti hakkab perearstide rahastus paremini arvestama patsientide tegelikku ravivajadust, et keerulisemate tervisemuredega patsientidega nimistud saaksid õiglasemat rahastust.

Eriarstiabis lisatakse loetellu uusi tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid teenuseid. Näiteks luuakse võimalus kasutada eluohtliku verekaotuse korral spetsiaalset 0-grupi täisverd, mis võimaldab kriitilises olukorras alustada vereülekannet kohe. Laiendatakse ka toitmisravi võimalusi, et alatoitumust ennetada ja toetada patsientide taastumist.

Oluline muudatus on insuldipatsientide raviteekond, mis muutub terviklikumaks - patsient suunatakse sujuvalt haiglaravilt taastusravisse ning tema seisundit jälgitakse ka hiljem. Lisaks käivitatakse pilootprojektina südamehaigete kaugtaastusravi, mis võimaldab osa taastusravist teha kodus digilahenduste abil.

Ravimite loetellu lisatakse uusi haiglaravimeid, näiteks kopsuvähi, enneaegsete laste retinopaatia, ealise maakula degeneratsiooni ja nägemisnärvi neuromüeliidi raviks. Samuti ajakohastatakse mitmete teenuste hinnad ja eemaldatakse COVID-19 ajast pärit lisakulud, mis ei ole enam vajalikud.

16. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 "Tervise infosüsteemi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt lisatakse tervise infosüsteemi geneetiline andmestik. See on vajalik, et 1. aprillist jõustuva inimgeeniuuringute seaduse alusel saaks tervishoius hakata kasutama geeniandmeid. Määrusega kehtestatakse reeglid, kuidas geenivaramu andmed jõuavad tervise infosüsteemi.

Geenidoonorite andmeid ei kasutata automaatselt, kuna seni on doonorid nõusoleku andnud vaid teadustööks. Oma geeniandmete kasutamiseks tervishoius, peab inimene andma terviseportaalis eraldi nõusoleku. Terviseportaalis on võimalik ka oma geeniandmete kasutamine igal ajal peatada.

Muudatustega ajakohastatakse tervise infosüsteemi ülesehitust ja luuakse selgemad reeglid geneetiliste andmete kasutamiseks.

Tervishoiuteenuse osutajatel tekib kohustus edastada geneetilised andmed süsteemi kohe pärast uuringu tulemuste kinnitamist. Samuti luuakse õiguslik alus geenivaramu ja tervise infosüsteemi andmevahetuseks ning täpsustatakse andmete kvaliteedi ja turvalisuse nõudeid.

Inimestele annab muudatus rohkem võimalusi oma terviseandmeid kasutada ja jälgida.

Esimese teenusena käivitub rinnavähi riskihindamine, mis aitab tuvastada naisi, kelle risk haigestumiseks on keskmisest kõrgem. 40-aastastele naistele pakutakse võimalust minna sõeluuringule kuni kümme aastat varem. Teenus käivitub juba sel aastal.

17. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse sanktsioonide tähtaegade ülevaatamisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus muudab Venemaa ja Valgevenega seotud sanktsioonide regulatsiooni.

Kuna piirangud on nüüd kaetud Euroopa Liidu sanktsioonidega, tunnistatakse kehtetuks riigisisene keeld osta, importida ja üle anda Venemaalt ja Valgevenest veeldatud maagaasi ja atsüklilist süsivesinikku.

Keeld liituda Venemaa või Valgevene relvajõududega või toetada neid muutub tähtajatuks. Varasemalt oli see kehtestatud kaheks aastaks.

18. Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus algatab Elering AS-i ettepanekul riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti osa rajamiseks.

Elering AS esitas vastava taotluse 2025. aasta detsembris. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leidis, et puuduvad takistused kavandatava vesinikutaristu rajamiseks. Samuti ei esitatud tähtajaks teisi samasisulisi taotlusi.

Planeeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, planeerimise ja mõjude hindamisega seotud kulud kannab Elering AS.

19. Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti ja Ühendkuningriik sõlmivad uue topeltmaksustamise vältimise lepingu, et ajakohastada senist, 1994. aastast kehtinud kokkulepet. Uue lepingu tekst lepiti kokku 2023. aasta augustis Tallinnas.

Uus leping muudab mitmeid maksustamise reegleid, näiteks kehtestab senisest soodsamad tulumaksu kinnipeetava määrad.

Leping viiakse kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, et vältida maksulepingute väärkasutust.

Esmakordselt lisatakse säte, mis lubab riikidel üksteist aidata maksunõuete sissenõudmisel.

Leping järgib üldjoontes OECD tüüplepingut ja selle eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Ühendkuningriigi vahel, tagada ettevõtjatele ja investoritele suurem õiguskindlus ning vältida topeltmaksustamist. Samuti parandab see maksualast teabevahetust ja aitab tõkestada maksupettusi.

Lepingule kirjutab alla välisminister ja pärast seda peab selle heaks kiitma Riigikogu. Eestis on sarnased topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud juba 65 riigiga.

20. Statistikaameti peadirektori ametikohale nimetamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada alates 2. augustist statistikaameti peadirektoriks Kaur Kajak.

Seaduse järgi nimetab peadirektori ametisse valitsus viieks aastaks rahandusministri ettepanekul ning ametikoht täidetakse avaliku konkursi kaudu. Konkursi viis läbi tippjuhtide valiku komisjon.

Statistikanõukogu on kandidaadiga tutvunud ja hinnanud ta ametikohale sobivaks.

21. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Välisministeerium teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Euroopa Liidu ja Mercosuri riikide ehk Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay vahelise partnerluslepingu eelnõu ning anda volitus selle allkirjastamiseks.

Leping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka poliitilist koostööd erinevates valdkondades. Selle tulemusel tekib enam kui 720 miljoni elanikuga maailma suurim vabakaubanduspiirkond.

Leping peaks parandama Euroopa ettevõtjate ligipääsu turule, vähendama järk-järgult tollimakse ning soodustama nii tööstus- kui põllumajandustoodete eksporti piirkonda, kus seni on olnud kõrged kaubandustõkked.

22. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu turgude lõimimise ja finantsjärelevalve paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

ELi turgude lõimimise ja finantsjärelevalve paketi (MISP) eesmärk on tugevdada Euroopa kapitaliturge ja parandada finantsteenuste ühtse turu toimimist nii investorite, ettevõtjate kui ka majanduse jaoks tervikuna.

Paketi keskmes on finantsjärelevalve ümberkorraldamine. Oluliste turu infrastruktuuride, nagu väärtpaberibörsid, keskdepositooriumid ja kesksed vastaspooled, samuti krüptovarateenuse pakkujate järelevalve viiakse rohkem Euroopa tasandile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) alla. See tähendab, et ka Tallinna börs ja Nasdaq CSD läheksid edaspidi otse ESMA järelevalve alla. Samal ajal püütakse järelevalvet lihtsustada ja muuta see turuosalistele vähem koormavaks.

Teine oluline suund on kapitaliturgude parem toimimine riigipiiride üleselt. Ühtlustatakse väärtpaberite arveldamise reegleid, et tehingud toimuksid kiiremini, ja soodustatakse uute tehnoloogiate, näiteks plokiahela kasutamist. Samuti peaks paranema investorite ja ettevõtete ligipääs teiste riikide turgudele.

Eestis mõjutavad muudatused eelkõige finantsinspektsiooni tööd. Samas võib kapitaliturgude suurem lõimumine suurendada konkurentsi väiksematele turgudele, kuigi samal ajal paraneb ligipääs rahvusvahelisele kapitalile.

Eesti toetab paketi üldeesmärke, kuid ei pea õigeks, et kõik krüptovarateenuse pakkujad läheksid automaatselt ELi keskse järelevalve alla. Eesti hinnangul peaks see kehtima vaid suuremate ja olulisemate turuosaliste puhul, samas kui väiksemad võiksid jääda riikliku järelevalve alla.

23. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise Euroopa Liidu määruse ülevaatamiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku muuta jätkusuutlikkuse teabe avalikustamise reegleid finantssektoris (SFDR), et muuta süsteem lihtsamaks, selgemaks ja vähem koormavaks.

Muudatuste eesmärk on vähendada finantsturu osaliste halduskoormust ja kulusid ning samal ajal parandada investorite võimalust mõista ja võrrelda jätkusuutlikke finantstooteid. Samuti soovitakse paremini kaitsta investoreid eksitavate keskkonna- ja jätkusuutlikkuse väidete eest.

Selleks vähendatakse nõudeid avaldatavale teabele ja kitsendatakse määruse kohaldamisala - näiteks jäetakse selle alt välja finantsnõustajad ja investeerimisportfellide haldajad. Samuti kehtestatakse selgemad reeglid, millal ja kuidas võib finantstooteid nimetada jätkusuutlikuks, ning ühtlustatakse nõuded kogu Euroopa Liidus.

Muudatustel ei ole riigisektorile olulist mõju ega lisakulu riigieelarvele.

24. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjulgeoleku tugevdamise teatise ning RESourceEU tegevuskava kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja esitasid 2025. aasta detsembris majandusjulgeoleku tugevdamise teatise, mis jätkab 2023. aasta strateegiat. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa majandust ja konkurentsivõimet, vähendada riske ning suurendada liidu iseseisvust, säilitades samal ajal koostöö partnerriikidega.

Teatises kavandatakse meetmeid, mis aitavad vähendada sõltuvust üksikutest või suure riskiga tarnijatest, kaitsta kriitilist taristut ja tehnoloogiat ning tugevdada küberjulgeolekut. Samuti soovitakse tagada oluliste toodete tootmisvõimekus Euroopas, piirata riskantsete ettevõtete ligipääsu ELi toetustele ning aidata ettevõtetel leida usaldusväärseid tarneahelaid. Tähelepanu pööratakse ka kaitsevaldkonna arendamisele.

Koos teatisega avaldati ka RESourceEU tegevuskava, mille eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust kolmandatest riikidest kriitiliste toorainete osas.

25. Eesti seisukohad Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse eelnõu kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon ja ELi välisasjade kõrge esindaja esitasid ettepaneku luua ühtne Euroopa Liidu raamistik, mis lihtsustaks sõjalise varustuse, kaupade ja sõjaväelaste liikumist liidus.

Määruse eesmärk on muuta sõjaline transport kiiremaks ja sujuvamaks. Selleks kavandatakse ühtseid loamenetlusi piiriüleseks liikumiseks, paremat valmisolekut kriisiolukordadeks, tugevamat taristut ning liikmesriikide koostööd transpordi- ja logistikavõimekuste jagamisel.

Eesti toetab määruse peamist eesmärki lihtsustada sõjalist liikumist ja vähendada selle mõju tsiviiltranspordile. Samas peab Eesti oluliseks, et uued lahendused arvestaksid juba NATO raamistikega ning ei looks dubleerivaid süsteeme. Täiendavat selgust on vaja ka kavandatava kriisireageerimise süsteemi (EMERS) ja solidaarsusreservi osas.

26. Eesti seisukohad toidu- ja söödaohutust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamispaketi kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta detsembris toidu- ja söödaohutuse valdkonna lihtsustamispaketi, mille eesmärk on ajakohastada reegleid, vähendada halduskoormust ja kiirendada uuenduste kasutuselevõttu, säilitades samal ajal kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse tase.

Pakett hõlmab mitmeid muudatusi, mis lihtsustavad lubade andmist, aruandlust ja järelevalvet. Näiteks muudetakse biotsiidide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite regulatsiooni paindlikumaks, võimaldatakse lihtsustatud menetlusi ning teatud juhtudel pikendatakse või muudetakse lubade kehtivust. Samuti soodustatakse uute lahenduste kasutamist, näiteks bioloogilist tõrjet ja droonide kasutamist taimekaitses.

Lisaks vähendatakse mõningaid kohustusi, nagu eraldi arvestuse pidamine teatud juhtudel, ning muudetakse ametlikke kontrolle ja laborite akrediteerimist paindlikumaks. Eesmärk on muuta süsteem ettevõtjatele lihtsamaks ja kiiremaks, säilitades samas toiduohutuse.

Eesti toetab paketi eesmärke, eriti halduskoormuse vähendamist ja innovatsiooni soodustamist. Samas peab Eesti oluliseks, et säiliks teaduspõhine lähenemine ning ei toetata muudatusi, mis võiksid nõudeid liigselt leevendada või tekitada uusi riske.

27. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 25.-29. märtsi 2026. a kohtumistel
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

26.-29. märtsil 2026 toimub Kamerunis WTO 14. ministrite konverents, mille raames peetakse ka Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumised. Nendel kohtumistel kinnitab EL oma ühised seisukohad WTO konverentsiks.

Eesti eesmärk on toetada WTO tõhusat toimimist ja organisatsiooni reformimist, et see suudaks paremini vastata tänapäeva väljakutsetele. Eesti peab oluliseks, et arutelu hõlmaks ka toidujulgeolekut ning toetab algatusi, mis lihtsustavad investeeringuid ja arendavad digikaubanduse reegleid. Samuti toetab Eesti e-kaubanduse tollimaksude moratooriumi pikendamist või muutmist alaliseks.