Kristen Michal: NATO Ankaras tehtud otsused muudavad liitlased tugevamaks ja Eesti turvalisemaks

"Ankara kõige olulisem sõnum on see, et NATO püsib ühtsena, liitlased on pühendunud kollektiivkaitsele ning sellest võidavad kõik. Euroopa võtab suurema vastutuse oma julgeoleku eest ning arvestades Venemaa pikaajalist ohtu Euro-Atlandi julgeolekule peab kiiresti liikuma 5% kaitsekulutuste täitmise poole. Eesti on kaitsekulutuste poolest NATO esikolmikus. Samuti investeerime järgmise kümne aasta jooksul 30 miljardit dollarit (26 miljardit eurot) kaitsesse, millest pool läheb investeeringuteks relvastusse ja sõjalistesse võimetesse," ütles peaminister Kristen Michal.

Michali sõnul on liitlased pühendunud sellele, et kaitsekulutuste suurenemisega kaasneks ka kaitsetööstuse tootmise kasv, et investeeringud muuta võimalikult kiiresti reaalseteks sõjalisteks võimeteks. Alates 2025. aastast on liitlased investeerinud umbes 37 miljardit dollarit (32 miljardit eurot) oma kaitsetööstuse tootmisvõimekuse suurendamisse. Ka Eesti jaoks on olulised arengusuunad kaitsetööstusparkide rajamine, laskemoona tootmisvõimekuse suurendamine ja kaitsetehnoloogiate arendamine, sealhulgas koostöös Ukrainaga.

"Ankaras allkirjastasime president Volodõmõr Zelenskõiga Eesti-Ukraina droonikokkuleppe. See tähendab, et maailma parimad oskused ja teadmised, mis on sõjatingimustes end tõestanud, saavad meile kättesaadavaks ning aitavad tugevdada meie kaitsevõimet, sealhulgas õhukaitset. Samuti avab see meie kaitsetööstusele uued võimalused koostööks ja koostootmiseks. Meie kahepoolne kokkulepe on kooskõlas NATO Drone Edge algatusega, mille raames kavatsevad liitlased investeerida droonitõrje ja -opereerimise võimekuse arendamisse üle 40 miljardi dollari (35 miljardi euro)," sõnas Michal.

Lisaks liitus Eesti 12 riigi initsiatiiviga, millega investeeritakse 10 aasta jooksul kokku üle 50 miljardi dollari (ligi 44 miljardit eurot) süvalöögivõimetesse. Sellega näitavad Euroopa liitlased suurema vastutuse võtmist strateegiliselt oluliste võimete eest.

NATO jätkab kollektiivkaitse tugevdamisega. Tippkohtumisega uuendati NATO õhu- ja raketikaitse plaani, mis tähendab senise õhuturbe muutmist õhukaitseks ja kiiremat ning paindlikumat reageerimist erinevatele õhuohtudele. "Eesti ja Alliansi kaitset tagavad pidevalt koha peal paiknevad liitlaste hävituslennukid. Plaan võimaldab paremini kaitsta NATO ja sealhulgas Eesti õhuruumi kõikide ohtude vastu, tõrjudes rünnakuid ning kõrvaldades ohte," selgitas Michal.

Tippkohtumisel kinnitasid liitlased ka selget pühendumust toetada Ukrainat 70 miljardi euro ulatuses sel ja järgmisel aastal.

Tippkohtumise deklaratsioon: https://www.nato.int/en/about-us/official-texts-and-resources/official-texts/2026/07/08/the-ankara-summit-declaration