Tänavu jagati 22 vägivallaennetuse tunnustusauhinda

"Kümne aastaga, mil vägivallaennetuse tunnustusauhindu on antud, on Eesti ühiskond saanud palju teadlikumaks ja usun, et ka vägivalla märkamist on enam. Julgus vägivalla, olgu vaimse või füüsilise, vastu välja astuda või vahele minna, kindlustab meie kõigi vabadust. Sest ilma julguseta ei ole vabadust. Tänan kõiki auhinna eestvedajaid ning kõiki auhinna laureaate. Oma tegude ja eeskujuga loote te meie ühist tulevikku. Teie teate hästi, kui paljudel viisidel on võimalik vägivallast ja hirmust vabama ühiskonna loomisele kaasa aidata," sõnas president Alar Karis vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel.

Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul näitab auhinna kümne aasta pikkune ajalugu ja laureaatide lai ring, et vägivalla märkamiseks ja peatamiseks ühiskonnas on igal inimesel võimalus. "Riik on viimase aasta jooksul tugevdanud nii ohvrite kaitsmist kui ka vägivalla ennetamist. Vastu on võetud nõusolekuseadus. Valmis on muudatused, millega muutub karistatavaks teise inimese alasti- ja intiimpiltide või -videote nõusolekuta avaldamine. Arendame andmebaase ja asutuste vahelist infovahetust vägivalla toimepanijate kohta. Viimase kohta on heaks näiteks nn Mudila projekt, mis peab kindlustama ühtsete ja tervikute andmete jõudmise õigel ajal õigete inimesteni. Meie sõnum on ühemõtteline: vägivald ei ole kunagi paratamatus ega eraasi, vägivald on talumatu. Seda tuleb märgata, sellele peab reageerima ja oma tähelepanekud tuleb õiguskaitseasutusele edasi anda."

2026. aastal pälvisid tunnustuse:

Brianna Närep
Brianna panustas lähisuhtevägivalla-alase teadlikkuse tõstmisse tehes gümnaasiumiastmes uurimuse pealkirjaga "Pärnu gümnaasiumiõpilaste teadmised ja hoiakud lähisuhtevägivalla suhtes". Ta uuris erinevaid vägivalla vorme ning viis Pärnu linna gümnaasiumiõpilaste seas läbi küsitluse, mille tulemusi esitles Sütevaka Hümanitaargümnaasiumi õpetajatele ja õpilastele. Tema uurimistöö tulemused toovad esile olulise ühiskondliku sõnumi: kuigi noorte teadlikkus rasketest füüsilistest vägivallavormidest on hea, on piirid psühholoogilise ja kontrolliva käitumise osas ebaselged. Oma uurimusega kaardistas ta, kuhu on vaja suunata täiendavat selgitustööd ja ennetustegevust, et kaitsta järgmist põlvkonda ebatervete suhtemustrite eest.

Eesti Kunstimuuseumi eriprogramm "Naistevastase vägivalla vastu"
Eesti Kunstimuuseum (EKM) tegeleb vägivallamustrite murdmise ning haavatavate rühmade võimestamisega kunsti kaudu. Muuseumi tegevus lähtub filosoofiast, et kunstiteose vaatamisel ja vägivalla märkamisel on midagi ühist - mõlemad eeldavad tähelepanelikku pilku, süvenemist ja oskust vaadata pinna alla. Seda põhimõtet on muuseum rakendanud edukalt kahes algatuses, tõestades, et kultuuriasutused saavad ja peavad võtma selge vastutuse turvalisema ühiskonna kujundamisel. 2025. aastal viis muuseum kõigis oma viies filiaalis ellu eriprogrammi "Naistevastase vägivalla vastu", kaasates aruteludesse ohvriabi eksperdid ja kunstiteadlased. Kasutades kunsti vahendina, aitas projekt lahti mõtestada ajaloos normaliseeritud vägivallamustreid, suunates avalikkuse tähelepanu ohumärkide märkamisele ja ohvrite toetamisele.

Paralleelselt ühiskondliku teadlikkuse tõstmisega tegeleb muuseum vägivalla algpõhjustega sügavalt isiklikul tasandil. Kumu sisehoovi tasuta näitus "Hoia mind kaisus", mis sündis kunstnike Marta Vaariku ja Juri Krutii algatusel koostöös kinnise lasteasutuse teenusel (KLAT) viibivate noortega, on traumateadlik ja ennetav projekt. Näitus annab hääle ja otsustusõiguse riskikäitumisega ja traumadega noortele, keda ühiskond märkab sageli alles siis, kui midagi on valesti. Luues Kumu sisehoovi sotsiaalse skulptuuripargi, pakub muuseum noortele hinnangutevaba ruumi eneseväljenduseks ja eneseusu taastamiseks, mis on otsene alternatiiv ennasthävitavale ringile ja käitumisraskustele. Samuti panustab näitus kriisiennetusse, tuues külastajateni olulised nõuande- ja abiliinid.

Eesti Kunstimuuseumi tegevus näitab, kuidas kunst võib toimida elupäästva sotsiaalse muutuse tööriistana. Olgu tegemist naistevastase vägivalla ennetamisega või riskis noortele turvatunde ja tingimusteta lahkuse pakkumisega - muuseum on tõestanud, et tähelepanelik pilk, usaldus ja siiras kohalolu suudavad ennetada kurjust ning muuta elusid. Institutsioon väärib vägivalla ennetuse auhinda kui eeskujulik ühiskondliku heaolu eestkõneleja.

Elisa Eesti AS draamasari "Minu kallis ema"
Draamasari "Minu kallis ema" käsitleb vägivalda ja selle mõju inimese psüühikale, eneseväärikusele ja identiteedile. Sarja tegijad on valinud vägivalla kujutamisel ohvri perspektiivi, näidates seda ilustamata ja võimalikult realistilikult. Peategelane Alina on kogenud lapsepõlvest alatest vaimset ja füüsilist vägivalda, mille tagajärjel on kujunenud kaassõltuvus, millest on tal ka täiskasvanuna raske vabaneda, Sarja üheks oluliseks eesmärgiks on näidata, miks ei pruugi rasket vägivalda kogenud inimene vägivallast eemalduda ning kuidas pidev vägivalla kogemine mõjutab inimese eneseväärikust, arusaama iseendast ning riski- ja sõltuvuskäitumist. Sari aitab paremini mõista ja märgata vägivalda, mis on oluline samm vägivalla ennetamisel. Tänuväärne on seegi, et iga episoodi eel kutsutakse vaatajaid (lastevastasest) vägivallast teada andma.

Enn Adoson
Kaitseväe endine ülemveebel Enn Adoson on pika karjääriga silmapaistev allohvitser, kes on järjepidevalt pööranud tähelepanu tervele organisatsioonikultuurile, vaimse tervise teemadele ning veteranide toetamisele. Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eestvedajana on ta aastaid seisnud traumadega toimetuleku, taastumise ja sotsiaalse kaasamise eest. Veteranide vaimse tervise toetamine ning traumadega toimetuleku toetamine aitab vähendada vägivalla riske ja selle tagajärgi. Tema tegevuse väärtus seisneb nende inimeste murede märkamises ja nende toetamises, kellel võib traumade, vaimse tervise probleemide või sotsiaalse tõrjutuse tõttu olla suurem risk sattuda vägivallaga seotud olukordadesse või jääda tagajärgedega üksi.

Helen Riimus
Dr Helen Riimus on panustanud kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT (Kuriteoohvrite kaitse Eestis | Justiits- ja Digiministeerium) tegevustesse vabatahtlikuna, koolitades Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna ja Tallinna Lastehaigla tervishoiutöötajaid märkama, kirjeldama, dokumenteerima ja pildistama vigastusi. Koolitustel selgitab dr Helen Riimus, milline teave on vigastuste kirjeldamisel oluline, kuidas fotod aitavad vigastusi hiljem paremini mõista ning miks on kvaliteetne dokumenteerimine vägivallaohvri abiteekonna seisukohalt tähtis. Tema panus aitas tervishoiutöötajatel paremini mõista, et vigastuste dokumenteerimine ei ole üksnes meditsiiniline või tehniline tegevus, vaid võib mõjutada ohvri edasist kaitset, toetust ja õiguste tagamist. Tema koolitustel osales kokku 92 tervishoiutöötajat. Dr Helen Riimus aitas tugevdada tervishoiu rolli vägivallaohvrite märkamisel ja toetamisel ning lõi paremad eeldused selleks, et vägivallale viitavaid vigastusi dokumenteeritakse süsteemsemalt ja kvaliteetsemalt.

Indrek Kaing
Indrek Kaing on avalikult rääkinud oma lapsepõlve ahistamiskogemusest, olles nii paljudele tänastele ohvritele tugipunktiks. Tema avalikud pöördumised on toonud meie ühiskonna tähelepanu meessoost ohvritele ning ohvrite kaitsele ja abistamisele üleüldiselt. Ta räägib avalikus ruumis kaasa - osales konverentsil "Lapsena seksuaalselt väärkoheldud meeste", võtab avalikult meedias sõna ning on pühendunud teadlikkuse tõstmisele lapsepõlve ahistamiskogemuse teemas. Ta on ka üks Headusering MTÜ asutajatest ja seega oma tähelepanu pühendunud suuresti üksnes MTÜ-le ja väärkohtlemise ohvriks langemise teemadega tegelemisele.

Inger Klesment, õpikomplekti "Suur digiseiklus" autor
Õppekomplekt "Suur digiseiklus" aitab lastel eakohasel ja mängulisel viisil õppida, kuidas digikeskkonnas turvaliselt tegutseda, ohte märgata, piire seada ja keerulistes olukordades abi küsida. Aga see ei kõneta ka ainult lapsi. Materjalid ja juhised toetavad ka õpetajaid, lapsevanemaid ja teisi lastega töötavaid spetsialiste, aidates neil digiohtudest paremini aru saada ning lastega nendel teemadel rääkida. Teaduspõhine, Eestis tehtud uuringutele ja rahvusvahelisele kogemusele toetuva lähenemisega kujundab "Suur digiseiklus" turvalisemat digikäitumist ning tugevdab laste oskust ennast ja teisi kaitsta. See on hea näide, kuidas ennetust saab teha sisuliselt, järjepidevalt ja lapsi kaasaval viisil.

Johanna Talihärm
Johanna Talihärm on ROK sportlaskomisjoni liige, kes seisab jõuliselt vägivalla vastu. Ta pöörab julgelt tähelepanu spordimaailma varjukülgedele, organisatsioonikultuurile, vaimse tervise teemadele ning treeningprotsessides esineva väärkohtlemise ennetamisele. Talihärm oli kampaania "Sõnal on jõud" kõige jõulisem eeskõneleja läbi enda kogemuste esiletoomise, et ennetada verbaalset väärkohtlemist spordis, toetada turvalist spordikeskkonda ja pöörata tähelepanu sellele, et treenerite, lapsevanemate, pealtvaatajate ja eriti sotsiaalmeedia kommentaarid mõjutavad sportlaste vaimset tervist. Oma lähenemisega on ta meedias ja ühiskondlikes debattides esitanud ettepanekuid ja tähelepanekuid, kuidas väärkohtlemist spordis ennetada ning tagada, et ohvrid saaksid õigeaegset ja paremat abi. Tänu tema tegevusele märgatakse ja toetatakse eelkõige noori ja naissportlasi, kellel võib treenerikultuuri, lapsevanemate, pealtvaatajate ja eriti sotsiaalmeedia kommentaaridega tekitada sellist halba emotsionaalset survet, mis mõjub väärkohtlemise ja vägivalla ohvriks sattumisega ja/või kes võivad jääda oma traumadega üksi.

Kadrina VV sotsiaalosakond
Kadrina sotsiaalosakonna töötajad on omavalitsusliku staatuse saamisest alates üles ehitanud hästi toimiva ja jätkusuutliku sotsiaalvaldkonna, mis toetab kogukonna turvalisust ja heaolu. Sotsiaaltöötajate igapäevane, ja mitte ainiti tööpäevane, panus vallas sotsiaalset tuge vajavate inimeste aitamisel, nende empaatia ja hoolivus, on võimaldanud vallas hakkama saada ka kõige raskemate kriisidega ning ehitada omavalitsusena üles turvaline ja vägivallavaba elukeskkond. Paljus jääb sotsiaalvaldkonnas tegutsevate pühendunud ja hoolivate inimeste töö igapäevaselt märkamatuks, sest nende tegevus on suunatud igal päeval inimeste toetamisele ja probleemide ennetamisele ning ei jõua sageli avalikkuseni. Ometi on nende panus äärmiselt oluline ka vägivallaennetuses, sest nad aitavad märgata abivajajaid, ennetada probleemide süvenemist ning luua turvalisemat ja hoolivamat kogukonda.

Kai Kuuspalu, Priit Kruus ja Marit Märk algatus "Traumateadliku lähenemise ja vigastuste visuaalse dokumenteerimise arendamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas koostöös Dermtestiga"
Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakond on astunud olulise ja praktilise sammu vägivallaohvrite varasema märkamise, traumateadliku käsitlemise ja vigastuste kvaliteetsema dokumenteerimise suunas. Alates eelmisest aastast võtvad nad osa pilootprojektist, kus erakorralise meditsiini osakonnas kasutatakse Dermtest Pildivaatur tarkvara funktsionaalsust, mis aitab kannatanu nõusolekul kehavigastusi kiirelt, turvaliselt ja visuaalselt dokumenteerida. See toetab ohvrikeskset ja traumateadlikku lähenemist ning võib olla oluline ka hilisemal tõendamisel. Tervishoiutöötajate roll vägivalla märkamisel, patsiendi turvalisel ja väärikal kohtlemisel ning edasise abi võimaluste selgitamisel väga oluline. Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO valmisolek arendada selles valdkonnas teadlikumat ja süsteemsemat tegutsemist näitab, et vägivallaennetust nähakse osana tervishoiu kvaliteedist ja patsiendikesksest abist. Tunnustamist väärib ka see, et EMO töötajad on sellesse panustanud oma igapäevatöö kõrvalt, väga suure töökoormuse ja keeruliste olukordade keskel.

Dermtest on algatuses oluline tehnoloogiline koostööpartner, kelle Pildivaaturi lahendus toetab vigastuste turvalist ja süsteemset visuaalset dokumenteerimist erakorralise meditsiini töös. Lisaks tehnoloogilise lahenduse pakkumisele on Dermtest panustanud tervishoiutöötajate praktilisse juhendamisse ja lahenduse kasutuselevõtu toetamisse. Tegemist praktilise ja eeskuju loova algatusega, mis aitab tugevdada tervishoiusüsteemi rolli vägivallaohvrite märkamisel, toetamisel ja turvalisema abiteekonna kujundamisel.

Kersti Kruus
Kersti Kruus on Sotsiaalkindlustusametis aastaid panustanud alaealiste õigusrikkujatega töötamisse "Ringist välja" projekti tegevustes. Ta aitas tulemusliku võrgustikutöö ja varajase sekkumise kaudu suunata noori turvalisema elutee poole. Täna arendab ta Ohvriabis võrgustikutööd ning juhib ja arendab kõrge riskiga perevägivalla juhtumite lahendamisele suunatud MARAC mudelit. Tema panus koolituste korraldamisel, koostöövõrgustike loomisel ja spetsialistide toetamisel on aidanud tõsta valdkonna teadlikkust ning tugevdada asutustevahelist koostööd, et ennetada vägivalda ja pakkuda tõhusamat tuge nii ohvritele kui ka toimepanijatele.

Kert Valdaru
Kert Valdaru on silmapaistev ühiskondlik panustaja, kes seisab oma igapäevatöös Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse direktorina nõrgemate õiguste eest ning panustab aktiivselt ka ühiskonna turvalisuse teemadesse. Viimasel ajal on tema tegevus eriti tugevalt keskendunud jalgpallikultuuri parandamisele. Ta on järjekindlalt seisnud viisaka ja teineteist arvestava suhtluse eest spordiväljakutel, pöörates tähelepanu nii noorte vaimsele ja füüsilisele heaolule kui ka vägivallavaba ja toetava keskkonna loomisele. Tema kiire ja ühemõtteline sekkumine pingelistes olukordades nende avaliku kajastamise kaudu aitab suurendada spordiklubide, lapsevanemate ja alaliitude teadlikkust ning vastutustunnet ja on seeläbi oluline panus vägivalla ennetamisse noortespordis.

Kristi Paulson
Sotsiaalpedagoogi ja kiusamisvastase programmi ehk KiVa meeskonna liikmena märkab ta abivajajaid varakult, toetab õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid ning aitab keerulistes olukordades taastada turvatunnet. Tema panus ei piirdu üksikjuhtumite lahendamisega: Kristi tugevdab kogu koolipere oskust vägivalda märgata ja ennetada. Oma professionaalsuse, empaatia ja usalduslike suhete loomise oskusega aitab ta kujundada koolikultuuri, kus hoolivus, märkamine ja üksteise austamine on igapäevased väärtused.

Kristjan Port
Kristjan Port selgitab avalikkusele teaduspõhiselt ja arusaadavalt agressiooni, impulsskäitumise, eneseregulatsiooni ja vaimse vastupidavuse olemust. Vägivallaennetuses on oluline mõista, kuidas tekivad agressiivsed reaktsioonid ja kuidas õppida pingelistes olukordades käitumist juhtima. Selline teadlikkus aitab inimestel paremini mõista nii enda kui ka teiste käitumist ning ennetada olukordi, mis võivad eskaleeruda vägivallaks.

Maarja Pild-Freiberg
Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Maarja Pild-Freiberg panustab silmapaistvalt õiguskultuuri ja digiturvalisuse teemadesse. Ta juhib tähelepanu internetiplatvormide ja digitaalse omakohtu reguleerimise puudujääkidele seadusandluses ning seeläbi innustab algatama seadusemuudatusi. Tema ekspertiis aitab kaitsta ja toetada inimesi, eeskätt vägivalla ohvreid, taasohvristamise ja netivägivalla tagajärgede eest. Pild-Freibergi tegevus toetab ohvrikeskset ja rehabiliteerivat kriminaalpoliitikat ning aitab luua tasakaalu digikeskkonna vabaduse ja vastutuse vahel ajastul, mil internetis leviv omakohus on muutunud aktiivseks.

Marta Männiste
Marta Männiste on aktiivne noor, kes panustab järjepidevalt laste õiguste, noorte kaasamise ja vägivallaennetuse edendamisse. Marta on Lastekaitse Liidus Lapse Õiguste saadik. Ta on tegutsenud õpilasesinduses, Siseministeeriumi noortenõukogus ning Tallinna Lastehaigla laste ja perede nõukojas, tuues noorte vaatenurka nii kooli, kogukonna kui ka riikliku tasandi aruteludesse. Marta on aktiivne osaleja rahvusvahelistes laste õiguste võrgustikes, esindab noorte seisukohti konverentsidel ja aitab tutvustada nõusoleku põhimõtteid eakaaslastele arusaadaval viisil. Ta innustab noori laiemalt ühiskonda panustama. Tema tugevus on erinevate häälte ühendamine: ta oskab kaasata nii noori kui täiskasvanuid ning muuta noorte kogemused nähtavaks otsustes, mis puudutavad nende turvalisust ja heaolu.

Pille Ivask
Eesti Ekspressi ajakirjanik Pille Ivask väärib tunnustust uuriva ajakirjanduse lugude eest, mis tõid avalikkuse ette veebipõhise seksuaalvägivalla ja alastipiltide loata levitamise juhtumid. Tema järjekindel töö ei piirdu ohvrite kogemuste kajastamisega, vaid teeb nähtavaks ka õiguskaitse ja seadusandluse kitsaskohad. Need lood tõstatasid vajaduse õigusruumi täpsustamiseks ning aitasid suurendada ühiskonna teadlikkust netivägivalla tagajärgedest. Ivaski töö kinnitab, kuidas vastutustundlik uuriv ajakirjandus saab aidata kaasa vägivalla ennetamisele.

Tarmo Vahter
Tarmo Vahter on Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik, kes esindab uurivas ajakirjanduses täpsust ja andmepõhisust ning kelle pikaajaline töö kuritegevuse, õigusemõistmise ja ohvrite kaitse teemadel suurendab avalikkuse teadlikkust süsteemsetest probleemidest. Tema tööd iseloomustab põhjalik ettevalmistus ja põhimõtteline toetumine Eesti õigus- ja eetikanormidele. Vahteri kirjutised ei piirdu juhtumite kirjeldamisega, vaid osutavad sageli ka lahendustele, mis võimaldavad muuta õigusemõistmise kiiremaks, õiglasemaks ja ohvrisõbralikumaks. Vahteri täpne ja põhjalik käsitlusviis aitab märgata ja toetada inimesi, kes võivad jääda institutsionaalsete lünkade, sotsiaalse kaitsetuse või aeglase menetluste tõttu kaitseta.

Taskuhääling Tissident (Marianne Ubaleht ja Sille-Kadri Simer)
Marianne Ubaleht ja Sille-Kadri Simer lõid taskuhäälinguga Tissident turvalise avaliku ruumi, kus aastaid räägiti vägivallast, naiste õigustest ja abi otsimise võimalustest. Saates 7 aasta jooksul jagatud kuulajakirjad, vestlusõhtud ja nende põhjal koostatud ning 2024.a ilmunud raamat "Eesti naiseks kasvamine" aitasid vähendada vägivallaga seotud stigmat ning andsid tuge inimestele, kes on kogenud seksuaalset, füüsilist või vaimset vägivalda. Tissidendi mõju ei piirdu teadlikkuse tõstmisega: saate kaudu on kogutud ka annetusi konkreetse vägivallaohvri toetamiseks, mille tulemusena hageja võitis kohtuvaidluse. Ubalehe ja Simeri pikaajaline pühendumus muutis vägivallast rääkimise avalikumaks, inimlikumaks ja pakkus praktilist abi abivajajatele.

Vägivallaennetuse tunnustusauhinda jagatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ning Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös 2017. aastast.