Peaminister Michal kohtumisel NATO sõjalise juhiga: poliitilisi otsuseid aitavad teha selged sõjalised nõuanded

"Haagi tippkohtumisel leppisid liitlased kokku, et kaitsekulud peavad kasvama vähemalt 5 protsendini SKPst aastaks 2035. Ankaras peab iga liitlane näitama, et see kokkulepe saab päriselt teoks. Eesti näitab eeskuju, meie kaitsekulud on juba sel aastal 5,4% SKPst," ütles Michal.

Peaministri sõnul on liidritel NATO sõjaliselt poolelt vaja ohtudega arvestavat sõjalist nõuannet, mis loob aluse poliitilisteks otsusteks. "Peame Euroopa julgeoleku kindlustamisega kiiremini edasi liikuma. Selleks tuleb liitlastel suurendada kaitsekulutusi ja täita sõjalised võimelüngad," sõnas peaminister.

Arutati ka Ukraina toetamise jätkamist. Peaminister rõhutas, et Ukraina kaitsevõime tugevdamine on otseselt seotud kogu Euroopa ja NATO julgeolekuga. Meie abi koos Ukrainale antavate julgeolekugarantiidega on õiglase ja püsiva rahu saavutamise eeltingimus.

"Aidates Ukrainal oma vabaduse eest võidelda kindlustame ka Eesti julgeolekut. Lisaks Ukraina kindlale toetamisele peame koos liitlastega survet Venemaale suurendama, et agressoril saaks sõja jätkamiseks hapnik otsa," ütles Michal.

Kohtumisel kinnitati Eesti ja NATO jätkuvat tihedat koostööd eesmärgiga tugevdada alliansi heidutus- ja kaitsehoiakut ning tagada Ukrainale järjepidev ja tõhus toetus.

Admiral Giuseppe Cavo Dragone viibis Eestis kolmepäevasel visiidil. Sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Komitee ülesanne on pakkuda Põhja-Atlandi Nõukogule nii konsensusepõhist nõuannet sõjaliste strateegiate osas kui ka juhiseid NATO strateegilisele juhtimistasandile.

Kohtumise galerii: NATO Sõjalise Komitee esimees admiral Giuseppe Cavo Dragone, 20.02.2026 | Flickr