Valitsuse 18.12.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Kavandatava eelnõuga võetakse üle kaks direktiivi:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (Rootsi direktiiv);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2123, millega muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormidega.

Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik EL liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mis on vajalik süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Teiste liikmesriikide õiguskaitseasutuste suhtes tuleb kohaldada teabele samaväärse juurdepääsu põhimõtet. Direktiiviga 2023/2123 viiakse terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormidega.

2. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Välismaalaste seaduse muutmise eesmärk on leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad.

Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Varasem meede ei osutunud tõhusaks, näiteks alates 2023. aastast on välja antud vaid 366 vastavat elamisluba.

Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu.

Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele.

Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks.

Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2% alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1% alalisest elanikkonnast (u 1300 luba).

Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda.

Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026-2029 aastatel hinnanguliselt 14-27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37-65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks.

3. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmise eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1233 ehk nn ühtse loa direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust. Muudatus vähendab oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist.

Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla 2 aasta kehtinud elamisloa puhul kuni 3 kuud; vähemalt 2 aastat kehtinud elamisloa puhul kuni 6 kuud.

Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni 9 kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle 3 kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.

Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.

Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral.

Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.

4. Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et vähendada taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele ja parandada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid. Energia on paljude tööstusettevõtete üks suurimaid kulusid ja hinnalangus aitab muuta Eesti ettevõtete tooted konkurentsivõimelisemaks nii kodu- kui välisturgudel.

Muudatuse kohaselt saavad alates 1. jaanuarist 2026 ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, maksta taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 80. Soodustus ulatub sõltuvalt sektorist 75-85 protsendini, mis tähendab keskmiselt 6,8 eurot vähem iga tarbitud MWh kohta. Suurim mõju on puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ning keemiatööstusele.

Soodustus rakendub tagasiulatuvalt, hüvitamine toimub Eleringi kaudu ning see on seotud tingimustega: ettevõte peab kasutama energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingute olemasoluga. Nii tagatakse, et toetus jõuab vaid nende ettevõteteni, kes parandavad süsteemselt energiatõhusust ja vähendavad heitkoguseid.

Meetme aastane kulu on ligikaudu 9 miljonit eurot, see kaetakse riigieelarvest ning puudujääk taastuvenergia tasus kompenseeritakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi tuludest. Muudatus ei too kaasa taastuvenergia tasu tõusu teistele tarbijatele. Eelnõu rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni riigiabi luba.

5. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses põhikooli lõpetamise tingimuste muutmisega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõus tehakse muudatused kolmes valitsuse määruses. Valitsuse eesmärk on, et kõigil noortel oleks Eestis võimalik pärast põhikooli omandada kutse- või keskharidus.

Alates 2026. aasta kevadest kaotatakse koolide kohustus korraldada järeleksameid, sest õppimiskohustuse rakendumisega on kõikidel põhikoolilõpetajatel kohustus jätkata õpinguid järgmisel haridusastmel.

Arvestades eesmärki kaotada järeleksamite tegemise kohustus ja võimalus, tuleb samal ajal laiendada võimalusi liikuda põhikoolist edasi gümnaasiumi või kutseõppeasutusse ka põhikooli lõpueksami ebaõnnestumisel. Ehk olukorras, kus õpilane on saanud tulemuse alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.

Lisaks sellele on oluline, et õpilased, kes põhikooli õpitulemuste hindamisel lävendit ei ületa, peavad saama täiendavat tuge oskuste ja teadmiste omandamiseks ettevalmistavas õppes ja/või järgmisel haridustasemel.

6. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 "Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muudatus on tehnilist laadi ja vajalik õigusruumi korrastamiseks seoses ehitusseadustiku muudatuste jõustumisega 1. jaanuaril 2026, millega rakendatakse Eesti õigusesse EL gigabititaristu määrus. Muudatusega ajakohastatakse valitsuse määruses viide, mis osutab kehtetuks tunnistatavale ehitusseadustiku sättele, et tagada õigusselgus ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Määruse sisu ega nõuded ei muutu ning muudatus ei too kaasa täiendavat halduskoormust ega mõjuta ettevõtjaid, inimesi ega riigiasutusi.

7. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 "Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Alates 2027. aastast kutsutakse ajateenistusse kuni 4100 noort aastas, senise süsteemi asemel kehtestatakse ühtne 12-kuuline teenistus ning kutsed toimuvad kahel korral aastas.

Muudatus on vajalik, kuna ajateenistuses antava väljaõppe maht ja tehniline keerukus on kasvanud, kasutusele on võetud tänapäevased relvasüsteemid ja kaitseväe sõjaaja struktuurile on vaja tagada piisava ettevalmistusega reserv.

Kehtiv kaheksakuuline üldine teenistusaeg ning erandina kehtivad 11-12-kuulised tsüklid ei taga enam väljaõppe vajalikku kvaliteeti.

Teenistuse uus ülesehitus koosneb kuuest kuust intensiivsest väljaõppest ja sellele järgnevast kuuest kuust lahinguvalvest, mis toimib teenistuspraktikana. Lahinguvalve tagab uute relvasüsteemide püsiva valmisoleku ning samal ajal kasvatab ajateenijate vilumust ja reageerimisvõimet.

Muudatused on tingitud väljaõppe mahu ja tehnilise keerukuse kasvust, uute relvasüsteemide kasutuselevõtust ning muutunud julgeolekuolukorrast. Kahe kutse süsteem muudab ajateenistusse kutsumise planeerimise sujuvamaks ja võimaldab paremini sobitada kutsealuste oskusi kaitseväe vajadustega.

8. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga suurendatakse kooliõpetajate tööjõukulude toetuse määra 2338 eurolt 2572 eurole õpilase kohta (+10%). Riigieelarves on arvestatud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasvuga 2184 eurolt 2403 eurole (+10%), sh õpetaja töötasu alammäära kasvuga 1820 eurolt 1970 eurole (+8%) ning sellest tulenevalt muutub ka toetusmäär õpilase kohta.

Lisaks suurendatakse kohalikele omavalitsustele üle antud endiste riigiteede toetusmäära 2100 eurot 2200 eurole km kohta ning sildade puhul 18 eurot 19 eurole ruutmeetri kohta. Muutus on seotud käibemaksu tõusuga.

Lastehoiu- ja lasteaiaõpetajat tööjõukulude toetuse jaotamisel lükatakse aasta võrra edasi lastehoiu lastega arvestamine. Lastehoidudes käivate laste andmed tuleb esitada EHIS-esse hiljemalt 31. augustiks 2026. a, mistõttu neid ei saa enne 2027. aastat toetuse jaotamisel aluseks võtta.

Eelnõu seotud 2026. a riigieelarvega.

9. Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 heakskiitmine
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu

Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eesmärk on järjepidevalt vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja raskelt vigastatute arvu ning liikuda pikaajalise sihini saavutada liiklussurmadeta Eesti aastaks 2050. Programmi keskne põhimõte on, et ükski pere ei peaks liikluses kaotama oma lähedast.

Aastaks 2035 on vahe-eesmärk, et kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses rohkem kui 22 inimest ega saaks raskelt vigastada rohkem kui 272 inimest. See tähendab, et hukkumisi oleks ligi kolm korda vähem ja raskeid vigastusi ligi kaheksa korda vähem kui eelmisel aastal.

Programmi fookuses on eelkõige vähemkaitstud liiklejad - eriti jalakäijad ja lapsed. Aastaks 2035 ei tohi liikluses hukkuda ükski alla 16-aastane laps ning asulaliikluses ei tohi hukkuda ükski jalakäija.

Liiklusohutuse parandamine on ühine vastutus: riik panustab turvalisemasse taristusse, ohtlike lõikude kiiruste alandamisse ja süstemaatiliste rikkujate ohjeldamisse, samal ajal kui iga liikleja saab oma käitumisega panustada ohutumasse liiklusesse.

10. Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Statistikaameti 2025-2029 statistikatööde loetelu koondab viieks aastaks kõik riiklikult vajalikud statistikatööd, andes tervikpildi Eesti ühiskonna, majanduse ja keskkonna arengust ning toetades tõenduspõhist poliitikakujundamist ja Euroopa Liidu nõuete täitmist.

Statistikaamet liigub teenuspõhisele juhtimisele, mistõttu on statistikaprogramm alates 2025. aastast ümber struktureeritud ja jaotatud 18 temaatilisse valdkonda. Eelarvepiirangute ja EL-i nõuete muutumise tõttu väheneb alates 2026. aastast mitmete mittekohustuslike ja vähekasutatud näitajate avaldamine.

Programmi maksumus on 2026. aastal 14,5 miljonit eurot, järgnevatel aastatel ligikaudu 12,9 miljonit eurot. Lisaks lõpeb 2026. aasta märtsis andmehalduse koordineerimise ajutine rahastus taastekavast, mistõttu on vajalik tegevuste püsiv rahastamine riigieelarvest.

11. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korralduse nr 260 "2025. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse valitsemisalade investeeringute ja kulude jaotuses mitmeid ümberpaigutusi, mis on peamiselt tingitud tööde edasilükkumisest, projektide ajakava muutustest või vajadusest suunata vahendeid kiireloomulisematesse prioriteetidesse. Muudatused ei suurenda investeeringute kogumahtu, vaid täpsustavad eelarve kasutust.

Muudatused hõlmavad kulude ümberklassifitseerimist majandamiskuludest investeeringuteks, näiteks hoonete renoveerimine ja ligipääsetavuse parandamine; investeeringute edasilükkamist järgmistele aastatele, näiteks kinnisvaraprojektid.

Samuti vahendite ümbertõstmist investeeringute sees, et katta kasvanud kulusid või suunata raha kriitilisteks vajadusteks nagu pääste- ja kaitsetaristu rajamine.

12. 2026. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Lähtuvalt 10. detsembril 2024. a Riigikogus vastu võetud 2026. aasta riigieelarve seadusest esitab rahandusminister Vabariigi Valitsuse korralduse "2026. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" eelnõu.

Korraldusega jaotatakse ministeeriumide valitsemisalade kinnisvarainvesteeringud objektide kaupa. Lisaks investeeringutele on liigendatud ka investeeringutoetused kui kulud.

Liigendus sisaldab kõiki kokkuleppeid ministeeriumidega, milleni jõuti 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimistel rahandusministeeriumis ja valitsuses ning muudatusi, mis tehti eelarve menetlemise käigus.

Valitsus liigendab objekte ainult seaduses kindlaksmääratud kuludes planeeritavaid kinnisvara investeeringuid ja investeeringutoetusi. Valitsusel ei ole kohustust liigendada investeeringuid välisvahenditest, omatuludest, põhiseaduslike institutsioonide investeeringuid ning vallasasjade investeeringuid.

13. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku uuendada valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite kasutamise loetelu, võttes arvesse 2025. aasta lisaeelarvete muudatusi, riigi eelarvestrateegia 2026-2029 otsuseid ning reservi jääkide liikumist.

Muudatuste tulemusel suurendatakse 2025. aastal valitsuse reservi sihtotstarbeta osa 10,39 miljoni euro võrra, vähendades samas mitme valitsemisala ja üleriigiliste tegevuste sihtotstarbelisi reserve. Lisaks vähendatakse reservi sihtotstarbelisi vahendeid RES 2026-2029 aastatevaheliste ümbertõstmiste tõttu 5,7 miljoni euro ulatuses.

Valitsuse reservi on 2025. aasta jooksul oluliselt mõjutanud ka esimene ja teine lisaeelarve, millega kokku suunati reservist vahendeid mitmeteks prioriteetseteks tegevusteks, sealhulgas IT-arendusteks ja rahvusvahelisteks kohustusteks. Samuti kantakse 2024. aastast üle 18,44 miljonit eurot kasutamata jäänud sihtotstarbelisi reservivahendeid.

Kokkuvõttes korrastatakse reservi kasutamise raamistik, et tagada paindlikkus ettenägematute kulude katmisel ning reservi vastavus riigi muutunud eelarveprioriteetidele.

14. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Regionaal- ja põllumajandusministeerium taotleb valitsuse reservist 6 000 000 eurot eriti ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kulude ning loomapidajatele taudi tõttu likvideeritud loomade, sööda, seadmete ja pakkematerjalide hüvitamise kulude katteks.

Korraldusega eraldatav raha võimaldab põllumajandus- ja toiduametil tegutseda kiirelt ja efektiivselt SAK tõrjeks ette nähtud meetmete rakendamisel. SAKi kui eriti ohtliku loomataudi puhangute kiire likvideerimine aitab tõkestada haiguse levikut seakasvatussektoris.

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku tõrjeabinõude ja taudikollete likvideerimise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotleb valitsuse reservist 1 232 826 eurot eriti ohtliku loomataudi sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kulude katteks.

Korraldusega eraldatav raha võimaldab põllumajandus- ja toiduametil tegutseda kiirelt ja efektiivselt SAK tõrjeks ette nähtud meetmete rakendamisel. SAKi kui eriti ohtliku loomataudi puhangute kiire likvideerimine aitab tõkestada haiguse levikut seakasvatussektoris.

16. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: Regionaal- ja põllumajandusminister
Tüüp: Korralduse eelnõu

Regionaal- ja põllumajandusminister teeb ettepaneku vabastada teenistusest ministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

17. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse korraldusega kehtestatakse riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava, milles määratakse julgeolekuasutustele ja kaitseväele esitatavad ülesanded ning kogutava teabe ulatus. Korralduse sisu on riigisaladus.

18. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema 2 alaealisele lastele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

19. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on 11 korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

20. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras 8 korral karistatud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

21. Eesti seisukohad instrumendi "Globaalne Euroopa" aastateks 2028-2034 kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. aastal ettepaneku järgmiseks Euroopa Liidu pikaajaliseks eelarveks aastatel 2028-2034 (MFF), milles soovitakse ELi senised välistegevuse vahendid põhjalikult ümber struktureerida ning koondada varasemad ELi laienemis-, naabrus-, rahvusvaheliste partnerluste ja humanitaarabi poliitika vahendid ühtse Globaalse Euroopa instrumendi alla. Instrumendi eesmärk on muuta ELi välistegevuse rahastamine lihtsamaks ja paindlikumaks, suurendades seeläbi selle sidusust ja mõjukust. Uus instrument asendaks praegused alates 1. jaanuarist 2028.

Globaalse Euroopa instrumendi eesmärk on toetada ELi kandidaatriike nende teel Euroopa Liitu, edendada stabiilsust liidu vahetus naabruses ning jätkata liidu vankumatut toetust Ukrainale. Samuti soovitakse parandada majandus- ja kaubandusvõimalusi, mis toovad liidule ja partnerriikidele vastastikust kasu, toetada kestlikku arengut, edendada inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, tugevdada ELi multilateraalset tegevust ning parandada suutlikkust reageerida kriisidele, muuhulgas võideldes ebaseadusliku rände, sundrände ja kliimamuutustest tuleneva ebastabiilsuse algpõhjustega ning kaitstes keskkonda.

Instrumendi eelarve on 200,3 miljardit eurot (93% kogu Euroopa Liidu välistegevuse eelarvest). Sellele lisandub täiendavalt 100 miljardi euro suurune Ukraina reserv, mis on eelarve arvestuses MFFi kululae ülene, kuid mida rakendatakse Globaalse Euroopa instrumendi kaudu. Globaalse Euroopa instrument jaguneb viieks geograafiliseks sambaks (Euroopa; Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond; Sahara-tagune Aafrika; Aasia ja Vaikse ookeani piirkond; Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) ja üheks globaalseks sambaks. Sambad jagunevad omakorda programmeeritavateks ja programmivälisteks meetmeteks. Kuut sammast toetab uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud jaotamata reserv ehk puhver.

Eesti toetab seniste ELi välistegevuse vahendite liitmist ühtseks Globaalse Euroopa instrumendiks, et suurendada liidu välistegevuse rahastamise paindlikkust ja tõhusust ning tagada igakülgne toetus Ukrainale. Samas näeme vajadust suuremaks ELi nõukogu rolliks ja järelvalveks, eelkõige geograafiliste sammaste vahel rahastuse ümbersuunamisel ja puhvri kasutamisel. Samuti peab Eesti oluliseks, et instrument oleks tihedalt seotud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning laienemispoliitika eesmärkidega.