Peaminister Kristen Michali kõne julgeolekupoliitika uuendatud alustest

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Valitsus edastas 7. mail Riigikogule uuendatud "Eesti julgeolekupoliitika alused". Mul on hea meel olla täna teie ees, et seda dokumenti tutvustada.

Julgeolekupoliitika aluseid uuendati viimati aasta pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas, veebruaris 2023. Kolm aastat hiljem ei ole meie strateegiline ohuhinnang muutunud. Venemaa oli ja on Eestile eksistentsiaalne oht. Sõja-aastad on selgelt näidanud, et seda ohtu ei ole võimalik lahendada, isegi mitte vähendada läbirääkimiste teel, sest Venemaa eesmärk on jätkuvalt kogu Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine. Ohtu on võimalik vähendada, olles ise valmis, riigina ja ühiskonnana igaühel täita oma rolli. Kui oleme enesekindlad ja valmis, ei teki Venemaal mõtetki meid reaalselt ohustada. Eesti on ja jääb turvaliseks kohaks siin elavatele inimestele, ka investoritele ja turistidele.

Julgeolekupoliitika aluseid on vaja uuendada, et ühiselt kokku leppida, mida teeme tänastele ohtudele ja riskidele vastu astumiseks. Loodan, et julgeolekupoliitika aluste arutelu Riigikogus tuleb konstruktiivne ning et Riigikogu liikmed jagavad dokumendis kirjas olevat julgeolekupoliitika käsitlust.

Kõigepealt julgeolekuolukorrast. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond ja globaalsed jõujooned on muutumises. See pole kellelegi enam uudiseks. Demokraatiale, õigusriigile, inimõigustele ja vabakaubandusele toetuv väärtusruum on ohustatud. Venemaa peab juba viiendat aastat Euroopas täiemahulist agressioonisõda. Konflikt Lähis-Idas on tõstnud energia hinda ja kõikuma löönud ülemaailmse varustuskindluse. Sõjad ja kriisid mõjutavad julgeolekupoliitilist mõtlemist kogu maailmas.

Ma olen viimasel ajal suhelnud enamuse meie liitlaste liidritega. Me mõtestame julgeolekukeskkonda väga sarnaselt ja pole väljakutsetega üksi. Julgeolekupoliitika aluste ülevaatamise käivitasin 2025. aasta sügisel. Riigikantselei juhtimisel on meie eesmärke muutunud oludes arutatud kõigi ministeeriumide, Eesti Panga, kõrgkoolide, mõttekodade ja meedia esindajatega. Tänan eraldi Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmeid, kellega arutati teema viis korda läbi. Eelmisel nädalal, kui eelnõu komisjonidele tutvustasin, kiitsid ühisosa leidmisele suunatud koostööd mõlemad pooled. Leppisime ka kokku, et peaminister võiks Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise kohta ülevaate anda igal aastal.

Homme on Riigikogus teisel lugemisel kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis samuti uuendatud julgeolekupoliitika alustest lähtub. Seega kajastavad julgeolekupoliitika alused ka selle saali mõtteid ja ettepanekuid ning ehitavad nii julgeolekupoliitilist konsensust poliitikute, ekspertide ja laiema avalikkuse vahel.

Hea Riigikogu!

Uued Eesti julgeolekupoliitika alused lähtuvad laia riigikaitse põhimõttest, kus oma roll on igaühel - lisaks vormikandjatele ja riigiasutustele ka kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel ja igal inimesel. Julgeolekupoliitika alused selgitavad Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid, kirjeldavad tänast julgeolekukeskkonda ning seavad eesmärgid viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas.

Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõte on sama. Meie peamine eesmärk on vastast heidutades sõda ära hoida ning muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumise korral kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide ohtude eest ning kui tahes ülekaaluka vastase vastu eesmärgiga sõda võita. Kordan veel: Eesti ei alistu kunagi.

Venemaa on jätkuvalt Eestile ja Euroopale suurim eksistentsiaalne julgeolekuoht. Venemaa eesmärk on lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuur ja taastada mõjusfääride poliitika. Putin tahab kogu Ukrainat. KGB tööriistakasti kasutades ihkab ta kontrollida nii naabreid kui ka kaugemaid riike. Venemaa kasutab ka teisi riike oma eesmärkide saavutamiseks. Venemaa agressiooni Ukraina vastu toetavad Hiina, Põhja-Korea, Valgevene ja Iraan. Meie asi on selle vastu võidelda ja tagada, et Russki Mir ei valguks üle Euroopa piiride. Venemaa ressurss on allutatud sõjategevuse vajadustele. Sõja lõppemine Ukrainas Venemaale soodsatel tingimustel koos sanktsioonirežiimi nõrgestamisega kiirendaks Vene relvajõudude taastumist ning tema sõjaline võimekus Eesti läheduses kasvaks märkimisväärselt.

Venemaa on valmis võtma riske, testima lääne ühtsust ning meil tuleb olla valmis ka valearvestuseks. Oluline julgeolekuoht Euroopale on Venemaa poolel sõjategevuses osalenud isikud. Seetõttu on Eesti eelmisest aastast tutvustanud plaani endiste Vene võitlejate Schengeni alale ligipääsu takistamiseks. Nende isikute seas on mõrtsukaid ja võimalikke Vene luure käepikendusi. Venemaa neid sõjast tagasi ei taha ja veel vähem soovime meie neid Euroopasse.

Eesti on lisanud üle 2000 võitleja nimed Schengeni sissesõidukeelu nimekirja, kuid räägime sadadest tuhandetest nimedest ja peame välja töötama ka Euroopa Liidu ülese lahenduse. See on hea näide, kuidas Eesti sisejulgeolek on lahutamatult seotud Euroopa sisejulgeolekuga. Meie jaoks on ühtviisi tähtsad nii tugev Atlandi-ülene suhe kui ka Euroopa ühtsus.

Muutused Ameerika Ühendriikide strateegilistes hoiakutes ja poliitikas on toonud olukorra, kus Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest. Meile tähendab see rohkem Euroopat ja koorma nihutamist NATO-s ameeriklastelt Euroopale. Eestile on see vajadus selge. Oleme NATO-s ühed suurimad kaitsesse investeerijad ja kaitsevõime arendajad. Uus julgeolekuolukord on suurendanud ka regionaalse koostöö tähtsust. Meile on julgeoleku tugevdamisel eluliselt tähtsad Põhjala ja Balti riigid, õigemini kogu Läänemere piirkond, samuti Ühendkuningriigi juhitav Ühendekspeditsioonivägi ehk JEF.

Esimest korda käsitlevad julgeolekupoliitika alused välisühenduste tähtsust varustuskindlusele. Sellega peetakse silmas sideühendusi, energiataristut ja oluliste laevaühenduste toimimist. Läänemeri on meie tagala ja peame tagama välisühenduste toimimise. NATO idapiiri ja kriitilise taristu kaitsel on Läänemere riikide koostöö muutunud meile asendamatuks ja otseselt nii Eesti kui ka teiste piirkonna riikide turvalisust suurendavaks. Kasvab Hiina globaalne mõju majandus- ja tehnoloogiavaldkonnas. See võimaldab Hiinal kehtestada ennast senisest tugevamalt rahvusvahelisel areenil ning kasutada ära strateegilisi sõltuvusi. Hiina majanduslik toetus kahandab lääne sanktsioonide mõju Venemaale ja võimaldab sel tugevdada oma relvajõudusid.

Kaitstud ja turvaline Eesti eeldab kaitsejõudude ja tsiviilmaailma aktiivset koostööd ja teineteise toetamist. Sõjas on võiduks ülioluline põhimõte, et kogu ühiskond toetab vajadusel sõjalist kaitset ja ka teistpidi. Rahuaja kriiside lahendamisel on Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral toetavas rollis. Valmistudes kõige tõsisemateks kriisideks, tuleb meil valmis olla ka väiksema mõjuga kriisideks. Maal, õhus, merel, kosmoses ja küberruumis avalduvate ohtude kõrval peame olema valmis kaitsma end informatsioonilise mõjutustegevuse ja hübriidohtude eest.

Dokument määratleb selgemalt riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kogukondade vastutuse kriisiks valmistumisel. Rõhutatakse avaliku sektori juhtide vastutust ning vajadust teha seniste haldus- ja vastutusalade piiride ülest regionaalset koostööd, sealhulgas regionaalsetes kriisikomisjonides.

Oluline põhimõte on lähimus. Kriisideks valmistumine ja nende lahendamine peab toimima võimalikult lähedal neile, keda see enim puudutab. Kõiki otsuseid ei tehta ega peagi tegema valitsuse tasandil. Tugev riik tähendab tugevaid kogukondi ja võimekat kohalikku tasandit, mis tuleb toime näiteks elektri- või transpordiühenduste katkemisega, nagu talvel saartega juhtus.

Eesti eesmärk on vastupidav ühiskond, kus inimesed jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist Eesti identiteeti. Selle tugevdamisel on oluline roll rahva eneseusul, kaitsetahtel ning vastupanuvõimel vaenulikule mõjutustegevusele. Varasemast palju suurem rõhk on dokumendis elanikkonnakaitsel ja ühiskonna terviklikul valmisolekul. Selle tähtsuse on meile puust ja punaseks selgeks teinud sõda Ukrainas.

Ehkki alati võiks asjad olla veel paremini, oleme elanikkonnakaitses teinud edusamme ja meie valmisolek kriisideks on kasvanud. Igal inimesel ja kogukonnal, institutsioonil on kriisides oma roll ja vastutus. Uue eesmärgina seatakse dokumendis siht, et inimestel oleks valmisolek ja varud vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla ja vajaduse korral ka iseseisvalt evakueeruda.

Head Riigikogu liikmed!

On ilmselge, et muutunud julgeolekukeskkond nõuab suuremaid investeeringuid. Kui eelmistes julgeolekupoliitika alustes seati kaitsekulude põrandaks vähemalt 3% sisemaisest koguproduktist, siis uues dokumendis on baastasemeks vähemalt 5% SKP-st. Suuremad kaitsekulud võimaldavad arendada kihilist õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahinguvõime, arendada droonivõitlust, elektroonilist sõjapidamist ja teisi kriitilisi võimeid.

Lisaks peab riigi rahastus võimaldama riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike võimete säilitamist ja kõige olulisemate tuvastatud mittesõjaliste võimepuudujääkide korvamist, sealhulgas NATO regionaalse kaitseplaani elluviimiseks. Kaitsekulude sellisele tasemele kasvatamine ei ole olnud kaugeltki lihtne, kuid täna on Eesti oma sihikindluse ja tugeva kaitsetahtega Euroopas eeskuju.

Sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral riiki edukalt kaitsta. Et heidutada vastast sõjalist konflikti alustamast, võtab Eesti tugevdatud kaitsehoiaku, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Veenev tõkestusheidutus koosneb Eesti enda tugevast kaitsevõimest, sellega ühildatud liitlaste lahinguvõimelisest kohalolust ja määratud tugevdusüksustest.

Esmakordselt kasutatakse julgeolekupoliitika alustes aktiivkaitse mõistet. See tähendab, et Kaitsevägi rakendab aktiivseid meetmeid vastase rünnaku ärahoidmiseks, takistamiseks või selle tõhususe vähendamiseks. Kaitsevõime parandamiseks suurendab Eesti tegev- ja reservi ja vabatahtliku teenistuse atraktiivsust ning naiste osalust. Kaitsevägi vajab sõjalise kaitse tõhusaks käivitumiseks ja toimimiseks tsiviilsektori toetust.

Esmakordselt käsitletakse Eesti kaitsetööstust osana riigikaitsest, mis panustab majanduse arengusse ja innovatsiooni edendamisse, suurendades nii riigi kaitsevõimet. Peame õppima Ukraina kogemusest, kuidas edendada innovatsiooni kaitsetööstuses. Peame parandama valmisolekut drooniohtudega toimetulekuks ja selleks muudame seadusandlust, et ehitada mitmekihilist droonikaitset ja võimaldada Kaitseväel luua lahinguvalve.

Sisejulgeoleku valdkonnas on prioriteet Eesti idapiiri tugevdamine, sanktsioonide tõhus rakendamine ja tollikontrolli tugevdamine. Olukordades, kus sisejulgeoleku ressursid on üle koormatud, arendatakse välja kriisireserv.

Lugupeetud Riigikogu!

Tugev majandus on julgeoleku tagamise eeldus. Iga suur majanduslik otsus on ka julgeolekuotsus. Ükskõik, kas ehitame uusi tehaseid või loome uue põlvkonna sidelahendusi. Uuendatud julgeolekupoliitika alused pööravad majandusjulgeolekule rohkem tähelepanu. Peame järjest rohkem tegelema ebausaldusväärsetest riikidest, nende huvides tegutsevatest ettevõtjatest ning riskantsetest majanduspartnerlustest ja suhetest tulenevate julgeolekuriskide maandamisega.

Ettevõtjatel tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata julgeoleku ja kriisivalmidusega seotud pädevustele, nagu planeerimine, taristu- ja küberkaitse ning infojulgeolek. Selleks, et meie majandusmudel oleks jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja paindlik, peame edendama teadusmahukat ettevõtlust ning tegema lisandväärtust kasvatavaid ja julgeolekut toetavaid investeeringuid strateegilisse tehnoloogiasse, taristusse ja kaitsetööstusesse.

Julgeolekupoliitika alused nimetavad energiajulgeolekut riigi toimimise nurgakiviks. Peame suurendama kohalikke tootmisvõimsusi, arendama salvestusvõimekust ja looma hajutatud energialahendusi, mis võimaldavad kriisis säilitada varustuskindlust. Küberturvalisus ja infoturve on samuti oluline osa julgeolekust, mis mõjutavad kogu ühiskonda ning elutähtsate teenuste toimepidevust.

Tehisaru kiire areng ja lai levik tekitab uusi riske, kuid loob ka palju uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks. Peame olema valmis neid võimalusi kasutama. Riigikogu menetluses on 2026. aasta eelarve muutmine, millega soovib valitsus suunata 11 miljonit eurot Eesti AI algatusse, et arendada meie inimeste tehisaruoskusi ja tõsta avaliku sektori efektiivsust. Ühiskonna toimimine sõltub elutähtsatest teenustest ja kriisikindlusest. Elutähtsate teenuste osutajad peavad tagama energia ja side, neile on rajatud teised teenused ning toidu, kütuse, tervishoiuteenuste ja avalik-õigusliku meedia olemasolu ja kättesaadavuse.

Kriis ja sõda võivad häirida või katkestada rahvusvahelisi maismaa-, mere- ja lennuühendusi. Seetõttu seatakse dokumendis eesmärk, et asutused ja ühiskond laiemalt peavad oma varustuskindluse lahendusi arendama selliselt, et nad tuleksid toime vähemalt 30 päeva, kuni vajalikud ühendused on taastatud. See eeldab ettevalmistusi kõigilt - inimestelt, ettevõtetelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja riigilt. Samuti tuuakse julgeolekupoliitika alustes välja, et iga kriitilise tähtsusega taristuobjekti omanik peab vastutama oma objekti elementaarse julgeoleku eest. Eesti rahvusvahelise tegevuse siht on tagada, et Eesti ei jääks kunagi üksi, ja mõjutada Euroopa julgeoleku kujundamist.

Meile on oluline reeglitel põhinev maailmakorra kaitsmine, Euroopa ja transatlantilise ühtsuse hoidmine ning koostöö tugevdamine Põhjala, Balti ja teiste samameelsete riikidega. Osaleme Venemaa agressioonisõja ja agressiivsuse poliitika tõkestamises, kuna need kujutavad endast peamist ohtu euro-atlantilisele julgeolekule. Samuti tegutseme agressori vastutusele võtmise nimel.

Vaid mõned päevad tagasi, 15. mail kinnitas 36 riiki, sealhulgas Eesti, valmisolekut panustada Ukraina vastu toime pannud agressioonikuriteo eritribunali loomisesse. Karistamatus sünnitab uut vägivalda, me peame selle ära hoidma. Toetame Euroopa Liidu ja NATO laienemist, et laiendada ühiste väärtuste ja julgeoleku ruumi. Tahame, et juba juunis avataks kõik Euroopa Liidu läbirääkimiste klastrid Ukrainaga.

Hea Riigikogu!

Julgeolekupoliitika alused annavad selge sõnumi: Eesti teab, millises maailmas me elame ja mida me peame tegema, et tagada oma julgeolek. Investeerime oma kaitsesse ja kriisikindlusesse rohkem kui kunagi varem. Meie tugevus on ühiskonna sidusus, inimeste usk oma riiki ja valmisolek seda kaitsta. Eesti julgeoleku tagamine on järjepidev töö, mis nõuab poliitilist tahet, ühiskondlikku vastutust ja igaühe panust. "Eesti julgeolekupoliitika alused" annavad meile selge suuna järgnevateks aastateks.

Aitäh!