Martti Kuldma: Räägime vähem AIst ja rohkem selle kasutamisest

Tehisintellektist räägitakse kõikjal. Optimistid näevad selles võimalust muuta põhjalikult ettevõtete tööd ja suurendada tootlikkust, pessimistid kardavad töökohtade kadumist. Suur osa arutelust jääb aga endiselt abstraktseks. Kuuleme, et tehisintellekt "suurendab tõhusust" või "asendab inimesi", kuid märksa vähem räägitakse sellest, kuidas see tavalist tööpäeva tegelikult mõjutab.

Omnivas oleme lähenenud tehisintellektile praktiliselt. Püstitame selliseid küsimusi nagu, millise konkreetse probleemi saab selle abil lahendada ja kuidas peaks töökorraldus selle tulemusel muutuma? Mitmest juba käimas olevast projektist hakkavad vastused neile küsimustele välja joonistuma.

Tehisintellekt teeb juba päriselt tööd, kuid inimene jääb protsessi osaks

Üks näide on meie klienditeeninduses kasutatav tehisintellektilahendus. See koostab kliendi e-kirjale vastuse, kasutades meie süsteemides olevaid ajakohaseid andmeid, näiteks paki asukohta ja eeldatavat kättetoimetamisaega. Enne saatmist vaatab töötaja vastuse üle.

Praegu saab ligikaudu pooled pakutud vastustest saata muutmata kujul. Ülejäänuid peab inimene täiendama, näiteks muutma sõnastust, lisama lingi või täpsustama mõnd üksikasja. Kui klienditeenindus vastab aastas mitmesajale tuhandele e-kirjale, on ka protsessi osalisel automatiseerimisel märkimisväärne mõju.

Olulisem muutus ei seisne siiski pelgalt selles, et tehisintellekt koostab e-kirju kiiremini. Muutub kogu tööprotsess. Tehisintellekt teeb valmis esimese vastusevariandi ja otsib üles vajaliku teabe, inimene aga tegeleb nende juhtumitega, kus on vaja hinnata olukorda ja langetada otsus. Seega ei ole põhiküsimus enam see, millised töökohad tehisintellekt asendab, vaid see, milliseid tööülesandeid suudab tehnoloogia inimesest paremini täita.

Üha rohkem inimesi saab ise oma tööprobleemidele lahendusi leida

Samast põhimõttest lähtub meie "Vibe Coding Academy", kus programmeerimistaustata töötajad loovad tehisintellekti abil oma tööks vajalikke väikeseid tööriistu.

Varem võis idee digitaalseks tööriistaks vormimine tähendada nõuete kirjeldamist, IT-ressursi leidmist ja arenduse järjekorras ootamist. Tehisintellekt võimaldab väiksemaid ideid märksa kiiremini katsetada. See ei asenda professionaalset tarkvaraarendust, kuid annab töötajatele võimaluse lahendada probleeme, mille jaoks tehnoloogilise lahenduse tellimine oleks varem olnud liiga kulukas või mille ulatus arenduseks liiga väike. Mitmed sellised tööriistad on Omnivas juba kasutusel.

Oleme loonud ka ettevõttesisese platvormi, mille abil saab ehitada tehisintellektiagente ja automatiseeritud töövooge eri äriprotsesside jaoks. Eesmärk ei ole koguda võimalikult palju üksikuid tehisintellektitööriistu. Oluline on kujundada ettevõttes võimekus lahendusi kiiresti katsetada, toimivaid lahendusi taaskasutada ja edukad lahendused kogu ettevõttes kasutusele võtta.

Eelis peitub oskuses töö ümber mõtestada

Just siin peitubki suurem võimalus. Tehisintellektist on kasu, kui see aitab olemasolevat ülesannet kiiremini täita. Veel suurem väärtus sünnib aga siis, kui mõtestame ümber kogu tööprotsessi. Milline töö peab jääma inimesele, mille võib usaldada tehnoloogiale ning millistes ülesannetes toimivad inimene ja tehnoloogia kõige paremini koos?

Mitte iga katsetus ei õnnestu. Tehnoloogia muutub liiga kiiresti, et saaksime luua ühe täiusliku lahenduse, mis kestab aastaid. Seetõttu ei anna konkurentsieelist tõenäoliselt üks kindel tehisintellektitööriist. Eelis tekib võimest kiiresti katsetada, tulemustest õppida, mittetoimivast loobuda ja kasulikuks osutunud lahendused laiemalt kasutusele võtta.Võime jätkata arutelu selle üle, kas tehisintellekt toob meile kunagi neljapäevase töönädala, kodanikupalga või hoopis maailma, kus inimesed ei pea enam töötama. Ettevõtete ja avaliku sektori jaoks on aga üks märksa praktilisem küsimus juba selgelt välja joonistunud. Millist tööd teeme täna viisil, mida võiksime homme hoopis teisiti teha?

Martti Kuldma, Omniva juhatuse esimees