Peaminister Michali poliitiline avaldus 2026. aasta riigieelarve üleandmisel Riigikogus

Eesti on alati olnud edukas, kui ta on vaba. Ühiskonna ja riigina on vabadus meile jõukuse toonud. Ettevõtjate ja inimestena vabalt toimetades, ise sihte seades tunneme, kuidas sellest kõige enam kasu saame. Teame omast käest, mida tähendab, kui vabadus ära võetakse. Oleme alati valmis kaitsma oma vabadust iga hinnaga. Vabaduse soov on meie loomuses igal tasandil.

Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja sellega seotud kriisid on meie vabadusi survestanud. On tulnud kohaneda tõsiasjaga, et vajame kiiresti ja rohkem kaitset. On vaja olnud üle saada segi paisatud tarneahelatest, järjekordsetest muutustest turgudel. Inimesed ja ettevõtted on rinda pistnud hinnatõusuga, mis on vähendanud valikuvabadust oma sihtide vabalt seadmisel.

Täna andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve eelnõu. Eelarve on parlamentaarses riigis üks olulisemaid seaduseelnõusid, millega edendame riigi, majanduse ja inimeste käekäiku.

Riigieelarve on kahtlemata peegelpilt valitsuskoalitsiooni maailmavaatest ja eesmärkidest. Julgeoleku ja jõukuse eelarve on koostanud parempoolne-liberaalne valitsus ja nendest väärtustest lähtuvad valikud eesmärkide saavutamiseks.

Esiteks, me kindlustame ja tugevdame riigikaitset ning julgeolekut. Agressioon Eesti vastu peab olema teostamatu ja meie Kaitsevägi võiduks valmis. Eelarvega astume samme, et tagada Eesti vabadus ja iseseisvuse kestmine.

Teiseks lähtume põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik. Vabam majandus ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond loovad kiiremini ja rohkem jõukust.

Kolmandaks parandab inimeste elujärge ja toimetulekut sissetulekute madalam maksustamine. Kõige paremini korraldab oma elu ikka igaüks ise. Riik saab inimeste otsustusvabadust kasvatada sissetulekuid suurendades.

Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud - samal ajal langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid. Või teise näitena, tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid.

Hea kuulaja!

2026. aasta eelarves on valitsuse kõige olulisem otsus suunatud meie iseseisvuse ja julgeoleku tagamisele praegu ja tulevastele põlvedele.

Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle 5 protsendi SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. 2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot.

Julgeolekule rajame oma vabaduse, igapäevase turvatunde, aga ka majandusliku heaolu.

Kui riigil on tugev kaitsevõime, saab inimene elada oma elu - käia tööl, kasvatada lapsi, teha tulevikuplaane - ilma hirmuta, et keegi võiks meie vabaduse ära võtta või elukorraldust muuta. See on nähtamatu kaitsekiht, mis lubab rahulikult elada ja annab julguse vaadata kindlamalt tulevikku.

Eesti kaitsevõime arendamisel lähtub valitsus Kaitseministeeriumi ettepanekutest, mis hõlmavad NATO seatud väevõime-eesmärke ja Ukraina sõja kogemust. Nii tagame, et agressioon Eesti vastu oleks teostamatu.

Hüppeliselt kasvavate kaitsekulude toel saab kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahingvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele ning küberkaitsele. Lisaks puudutab see laiaulatuslikke taristutöid.

Me investeerime kaitsesse, et meil oleks oma riik. Järgmisel neljal aastal eraldatakse kaitsekuludeks kokku üle 10 miljardi euro selleks, et meil oleks õigus ja võimalus ise otsustada, kuidas oma elu ja ühiskonda korraldada.

Lugupeetud Riigikogu!

Teine 2026. aasta riigieelarve oluline prioriteet on jõukuse kasvatamine.

Eesti majanduses on näha ilmselgeid kasvumärke. Fakt on, et 2025. aastal Eesti majandus kasvab, meie ettevõtted on suutnud kriisidega kohaneda. Kuid nüüd on vaja kasvuidud muuta laiapõhjaliseks, kõigile tuntavaks majanduskasvuks.

Tuleva aasta riigieelarvega viime ellu teadaolevalt suurimad ühe korraga rakendatavad tulumaksumuudatused. Need annavad jõukuse kasvule kindla pinna ja viivad meid lähiaastatel regiooni kiirema kasvuga riikide sekka.

Teises kvartalis kasvas Eesti SKP 0,6% ehk kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tööhõive suurenes meil kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus. Nende näitajate poolest oleme kogu Euroopa Liidus kaheksandal kohal ja esimesed oma naabruskonnas: nii Soome, Rootsi, Läti kui ka Leedu jäid meist maha.

Eurostati kohaselt kasvas juunis teenustetoodangu maht Eestis lausa 9,9% võrreldes aastatagusega ja kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. See näitaja oli Euroopa Liidu kolmas kõige kiirem peale Taani ja Kreeka.

Ettevõtjad vaatavad juba enesekindlamalt tulevikku ja on aeg otsustavate sammudega neil purjed täismasti tõmmata lasta.

Taastame üldise tulumaksuvaba miinimumi ja tõstame selle 700 eurole kuus. Lisaks sellele jätame ära plaanitud tulumaksu tõusu, mis tähendab, et maksumäär jääb 22% peale.

Ühtekokku jätavad need maksumuudatused tuleval aastal majandusse ca 780 miljonit eurot. Eesti maksukoormus väheneb 1,4 protsendipunkti: langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendini. See tähendab, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime selgelt paraneb. Julgemalt saab mõelda uute investeeringute tegemisele ja töökohtade loomisele.

Üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamine leevendab ettevõtete palgasurvet, sest jätab inimestele rohkem raha kätte. Keskmise palgaga töötaja kontole laekub aastas üle 1800 euro rohkem, ilma et tööandja palgakulud suureneks. Palgasurvel on olnud suur roll hinnatõusu nõiaringi käimas hoidmisel: hindade kasvu tõttu suurenesid palgaootused, ettevõtjad pidid neile vastama, mistõttu tuli omakorda tõsta toodete hindu ja nii muudkui edasi.

Prognoosid, mis juba arvestavad ka üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamisega, ennustavadki tulevaks aastaks hinnatõusu tuntavat taltumist.

Head kuulajad!

2026. aastal taastub lihtne ja ühetaoline maksusüsteem. Ajaloo prügikasti visatakse süsteem, mis karistas edasipüüdlikkust ja maksustas kõige kõrgemalt palgavahemikku 1200 kuni 2100 eurot. Selle muudatuse tulemusena jääb keskmist palka teenivatele inimestele kätte peaaegu 13. palk ehk rohkem kui 1800 eurot aastas.

Maksukoormuse alandamine annab igale inimesele selgema signaali: pingutus tasub ära. Kui saad palgatõusu või võtad riski ja alustad ettevõtlusega, jääb veelgi suurem osa tulust sinu kätte. See kasvatab motivatsiooni ja julgust proovida uusi asju - olgu see siis karjääris samm edasi või väikese pereettevõtte loomine. Inimene tunneb, et tema töö ja vaev toovad päriselt kasu.

Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuskoalitsioon on parempoolne-liberaalne valitsuskoalitsioon. Lähtume põhimõttest, et heaolu sünnib vaid edasipüüdlikkust soodustades. Eelistame, et inimesed ise saavad otse suuremad võimalused kasvanud sissetulekute ja jõukuse näol, mis lubab teha enda jaoks kõige paremaid valikuid. Kes soovib, see tarbib rohkem; kes tahab, see investeerib või säästab tuleviku tarbeks.

Head Riigikogu liikmed!

Eelarvearuteludes oli meie eesmärk tagada, et maksumaksja raha kasutatakse targalt. Me jätkame riigis kokkuhoidlikku majandamist ja koos ettevõtjatega bürokraatia vähendamist, et luua kindlat pinnast majanduse kosumiseks.

Samas aga tõusevad oluliste valdkondade eesliinil töötajate ehk päästjate, politseinike, õpetajate ja kultuuritöötajate palgad.

Lähtusime eelarvet koostades sellest, et riik saab toetada jõukuse kasvu, kui muutub ise efektiivsemaks, tõhusamaks ehk hoiab kokku kulusid.

Kaitsekulude märgatav tõstmine oleks ilma igasuguse laenu toeta eelarvele, majandusele ja ühiskonnale liiga stressirohke. 2026. aasta eelarve puudujääk moodustab 4,5% SKP-st ja jääb Euroopa Liidu lubatud piiridesse.

Kinnitan, et oleme pööranud kuludele erilist tähelepanu ja eesmärk on eelarvedefitsiit taas raami saada.

Juba eelmisel aastal leppisime riigi eelarvestrateegia menetluses kokku riigiülese 1,4 miljardi euro suuruse tööjõu- ja majandamiskulude kokkuhoiu, mille elluviimine jätkub nii 2026. aastal kui ka 2027. aastal.

Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks täiendavalt vähendatud ca 225 miljonit euro võrra. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima 20 miljonit eurot.

Kinnisvarainvesteeringutes sai vähendatud ja lükatud edasi töid, mis oleksid olnud toredad, aga polnud hädavajalikud. 2026. aastal vähendatakse ja lükatakse edasi kinnisvarainvesteeringuid ja suurendatakse müügitulu 38 miljoni euro ulatuses.

Toon konkreetse näite, kuidas tagasime politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10-protsendiliseks suurenemiseks vajalikud 117 miljonit eurot. Samal ajal teevad Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Kultuuriministeerium kärpeid oma tegevuskuludes umbes 94 miljoni euro eest, millele Haridus- ja Teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Ehk kokku kärbitakse kuludest pea sama palju, kui läheb eesliinitöötajate palgatõusuks.

Head kaasamõtlejad!

Eestlased on tark rahvas ja meie ettevõtted on innovaatilised. 2026. aastal hoiame samuti teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1 protsendil SKP-st.

Meil on edukaid näiteid, kus teadus- ja arendustegevuse rahastus on loonud majandusele jõudu juurde. Olgu selleks biotehnoloogiaettevõte, kes investeerib uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamisse. Või iduettevõte, kes arendab süsteemi, mis kogub reaalajas mullaandmeid ja annab põllumeestele täpsemaid väetamissoovitusi.

2026. aastal ette nähtud suuremad investeeringud kõrgharidusse ja teadus-arendustegevusse võimaldavad ülikoolidel koolitada rohkem kõrgelt haritud spetsialiste, eriti insenere, õpetajaid, tervishoiuspetsialiste, aga ka rohkem doktoreid ja suurendada teadustulemuste jõudmist majandusse. Näiteks kasvab rakendusuuringute programmi maht ja ülikoolid said täiendavad vahendid teadmussiirde edendamiseks.

Tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks parandatakse ettevõtete raha kaasamise võimalusi ja edendatakse teadus- ja arendustegevuse raha kasutamist. Suurte investeeringute meelitamiseks jätkatakse projektide rahalist toetamist ning energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab nende kulusid. Strateegilistele investeeringutele loome ekspressraja, et kiirendada nende elluviimist.

Me jätkame tarka liini!

Nüüd avaliku sektori investeeringutest. Me oleme teinud kokkuhoiuotsuseid ka investeeringutelt, aga need püsivad kriitilise piiri sees. Endiselt investeerib Eesti väga kõrgel tasemel. Osakaaluna SKP-st ületavad Eesti investeeringud pea kaks korda Euroopa Liidu keskmist.

Käivitame tuleval aastal Eesti ajaloo kiireima neljarealiste maanteede ehitamise programmi, maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks suunatakse sellesse muu hulgas mootorsõidukimaksust laekuvad tulud.

Taristuinvesteeringutest kõige suuremahulisemana jätkub Rail Balticu ehitus. 2026. aastal suunab valitsus raudteetranspordi arendamisse ja raudteetaristu korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot. Rail Balticu ehitustegevus jätkub 2030. aasta lõpptähtajaga arvestavas tempos. Selline samm toetab Eesti majandust ja kasvuvõimet.

Austatud Riigikogu liikmed!

Ma tänan eelarve koostamises osalenud ametnikke ja ministreid! Kahtlemata on eelarve koostamine valitsuse tööaasta kõige pingelisem protsess, aga me saime sellega koos hakkama. 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve eelnõu annab kindluse, et Eesti tulevik on kaitstud ning majanduse ja sissetulekute kasvuks on loodud seda tugevalt toetav pinnas.

Valitsus annab oma töö Riigikogule. Palun teile esitatud 2026. aasta riigieelarve eelnõu toetada! Aitäh ja soovin teile jõudu tööle!

Riigieelarve 2026 Peaministri kõned

Valitsuse kommunikatsioonibüroo