Riigipea kuulutas välja viis seadust

President Alar Karis andis heakskiidu seadustele, mis puudutavad väärtpaberiemissioonide korraldamist, hasartmängumaksu langetamist, viipekeele teenust, toimetulekutoetuste määramist ja erihoolekandeteenust. Samuti puudutavad seadused alaealiste vahistuse kontrolli ja isiku vahistamisest teavitamist ning küberturvalisuse nõuete järgijate ringi.

Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus muudab Eesti kapitalituru ettevõtetele atraktiivsemaks ja lihtsustab kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral. Seadusega tõstetakse prospekti koostamise kohustuse piirmäär seniselt 8 miljonilt 12 miljonile eurole. Emitendile antakse suurem paindlikkus ka prospekti keele valikul ning vähendatakse investeerimisteenuste pakkujate regulatiivset koormust. Lisaks luuakse seadusega Finantsinspektsioonile võimalus määrata turukuritarvituste eest trahve äriühingu käibega proportsionaalselt.

Hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus näeb ette hasartmängumaksu langetamist etapi viisil poole protsendipunkti kaupa aastas kuuelt protsendilt neljale, eesmärgiga suurendada hasartmängumaksu laekumiste kaudu spordi ja kultuuri rahastamist. Rahandusministeeriumil on kohustus hinnata hiljemalt 2029. aasta 1. veebruariks selle eesmärgi saavutamist, kaasnevat mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.

Seadus korrigeerib ka kaughasartmängu mõistet, tõstab hasartmängu mängija vanusepiiri ja rikkumise eest kohaldatava rahatrahvi suurust ning loob hasartmängu korraldusloa peatamise ja hasartmängudes krüptovara kasutamise võimalused.

Rahapesu Andmebürool tekib seadusega õigus saada Maksu- ja Tolliametilt riskipõhise järelevalve tegemiseks hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtestatakse varem Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena ja täpsustatakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutaja tagatavate abivahendite regulatsiooni.

Toimetulekutoetust puudutavad muudatused lihtsustavad toetuse taotlemist. Muudatused hõlmavad perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist. Täpsustati üüri arvesse võtmist ja ajateenistuses viibimist toimetulekutoetuse arvestamisel. Omavalitsus võib toimetulekutoetuse määramisel kontrollida taotleja ja tema pereliikmete osalust või kuulumist äriühingutes, et teha kindlaks perekonna varaline seisund. Selleks tuleb taotlejal esitada arveldus-, ettevõtlus- või hoiukonto eelmise või jooksva kuu sissetulekute kajastavad väljavõtted. Kui ühe aasta jooksul juba neljandat korda küsitakse toetust, tuleb välja selgitada kogu varaline seis.

Omavalitsus võib mitte arvestada taotleja ja tema perekonnaliikmete sääste, kuna väike puhver ei võrdu toimetulekuga. Säästude suurus võib olla perekonna esimese

liikme puhul kolmekordne ja iga järgmise perekonnaliikme puhul poolteisekordne Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, mis praegu on 346 eurot.

Üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus antakse valdkonna eest vastutavale ministrile. Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise. Lisaks ühtlustatakse sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.

Edaspidi peab inimene, kellele Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud erihoolekandeteenuse kohta, kümne tööpäeva jooksul otsustama, kas ta võtab koha vastu või mitte, ning sellest ametit teavitama.

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega nähakse ette alaealisena kuriteo toimepanemises süüdistatute sagedasem kohustuslik vahistuse kontroll, tuuakse selgemalt esile inimese kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom, täiendatakse seadust alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigusega saada menetluse üldise käigu kohta teavet.

Seadusemuudatus võimaldab viivitada vahistamisest teavitamisega üksnes juhul, kui see on vajalik, et hoida ära kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Samuti täiendati arvutikuriteo ettevalmistamise paragrahvi viitega eraviisilise jälitamise sättele.

Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega suureneb küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra, 6500ni. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Üleminekuajaks on kolm aastat, elutähtsa teenuse osutajate suhtes kuni viie aastat. Lisaks peavad subjektid teatama Riigi Infosüsteemi Ametile oma tegevuse andmed kolme kuu jooksul.