Riigipea kuulutas välja kuus seadust

President Alar Karis andis täna heakskiidu kuuele seadusele, mis puudutavad teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga, riigi osalusega ettevõtete valitsemist ja auditeerimist ning veebiostudest taganemist. Samuti puudutavad vastuvõetud seadused ajateenistuse keelenõuet, maaelu arendamise liitumiseelse programmi SAPARD kehtetuks tunnistamist ning erakondade rahastamise kontrolli.

Kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu riikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev niinimetatud Rootsi direktiiv. Selle kohaselt peavad kõik liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Lisaks viiakse seadusega terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse Euroopa Liidu isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.

Riigivaraseaduse muutmise seadus tõhustab riigi osaluse valitsemist ning muudab nõukogude ja siseauditi regulatsiooni selgemaks ja paindlikumaks. 31. juuli 2025 seisuga oli riigil osalus 27 äriühingus, sh 3 mitteaktiivset; 65 sihtasutuses ja 15 MTÜs.

Edaspidi saab ministeerium kui osaluse valitseja ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. Siseauditi kohustus tekib, kui äriühingu bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Nii äriühingu osaluse valitseja kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostaja saavad õiguse tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega. Muudatus lubab ka kuni 2030. aasta lõpuni Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Seadus jõustub 10. juunil.

Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp.

Edaspidi ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse. Ühe olulise muudatusena näeb seadus ette, et tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga. Seadusega kaob erand, mis lubas finantsteenuse lepingut sõlmida ainult telefoni teel. Seadus jõustub 1. septembril.

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Seadus näeb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest võib maksta ka ühekordset hüvitist. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud - hinnanguliselt 400 000 eurot aastas - kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole.

Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadusega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted. Programmiga toetati aastatel 2001-2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadusega laiendatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni uurimisvolitusi. Komisjon saab laiendatud õigused nõuda dokumente ja selgitusi erakondadelt, kandidaatide ning seotud organisatsioonide ja isikute käest. Täpsustatakse annetuse ja keelatud annetuse mõistet ning keelatud annetus tuleb 30 päeva jooksul tagastada, vastasel juhul kantakse see riigituludesse.

Eestis alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku staatusega inimesed ei või enam erakondadele annetada. Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liikmete tegevuseks mõeldud vahendite kasutamine on keelatud valimiskampaaniaks. Lisaks laieneb erakonna sidusorganisatsiooni mõiste, täpsustub erakondade aruandluskohustus, sealhulgas uuringu- ja andmekogumiskulude avaldamine, seaduses määratletakse aktiivse valimiskampaania periood ning kaotatakse erakondade laenukohustuste senine 25-protsendiline ülempiir.