Valitsuse 23.07.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu.

2. Arvamuse andmine kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud kaheksa Riigikogu liiget eesmärgiga tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõu lähtub põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.

Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest tegevteenistuspensioni taastamine ei motiveeri kauem teenistuses olema, see on kulukas riigieelarvele ning vaimse tervise häirete avaldumine peale teenistuse lõppu vajab komplekssemat lähenemist.

3. Arvamuse andmine kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud 53 Riigikogu liiget eesmärgiga suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut; võimaldada kasutada senisest paindlikumalt NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmeid, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse; luua õiguslik alus nende isikute määramiseks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks.

Kaitseministeerium leiab, et eelnõuga seonduvad küsimused vajavad täiendavat analüüsi. Seetõttu on Kaitseministeeriumi hinnangul eelnõu võimalik toetada, kui eelnõus lahendatakse arvamuse andmise kirjas väljatoodud murekohad. Näiteks tuleks välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamiseks kaaluda eraldiseisva liikmestaatuse loomist Kaitseliidu seaduse tähenduses, vältides sellega olukordi, kus Kaitseliidu liikmekategooriate sisuline eristus kaob ning erineva staatusega liikmed hakkavad täitma samu ülesandeid. Samuti vajab lahendamist küsimus, millistel tingimustel ja korras oleks võimalik nimetada välisriigi kodanik sõjaaja ametikohale ning millised tagatised isikule kohalduvad. Sealjuures tuleb pöörata tähelepanu võimalike julgeolekuriskide maandamisele, näiteks, leida lahendus, kus mõni NATO liikmesriigist pärit kodanik asub rahuajal Eestisse vabatahtlikku teenistusse, kuid kujutab endast julgeolekuohtu.

4. Arvamuse andmine julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (963 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on algatanud kümme Riigikogu liiget eesmärgiga lugeda Kaitseväe Luurekeksus julgeolekuasutuseks ning sätestada ka täpsed ülesanded.

Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest julgeolekuasutuse staatusega muutub ka juhtimismudel ning kaasnevad teistsugused õigused ja volitused, mis ei piirdu ainult personali värbamise erisustega. Eelnõus esitatud põhjendused pole piisavad järeldamaks, et Kaitseväe luurekeskusele julgeolekuasutuse staatuse andmine on vajalik või et see oleks sobivaim lahendus probleemidele. Praegu on vahetult Kaitseväe juhataja alluvuses ja tagab nt eelhoiatuse kiire liikumise. Eraldiseisva asutusena tegutsemine loob nt olukorra, mil Kaitseväe juhataja peaks taotlema luurekeskuselt ametiabi korras riigi sõjaliseks kaitsmiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist. Samuti Kaitseväe vastuluure eraldiseisvalt ei pruugi olla kuigi efektiivne ja ressursitõhus ning võib ka tekkida dubleerimine teiste julgeolekuasutustega.

5. Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova eesmärgiga näha ette üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes õppivate õpilaste kohta koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta 2 eurot ööpäevas.

Haridus- ja Teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eenõud mitte toetada, kuna koolilõunatoetuse suurendamiseks ei ole vaja muuta eelnimetatud seadusi, vaid katteallikate olemasolul planeeritakse vastavad kulud iga-aastasesse riigieelarvesse. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et täiendavatel kuludel puudub katteallikas ning seletuskiri ei sisalda ettepanekuid kulude rahastamiseks ega lahendusi nende katmiseks riigieelarves. Täiendavate kulude menetlemine toimub riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis.

6. Arvamuse andmine korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjon eesmärgiga kehtestada teatud ametiisikutele kuni üheaastane piirang asuda pärast ametiisiku staatuse lõppemist tööle sellise juriidilise isiku juurde, mille tegevust nad on viimase aasta jooksul oluliselt mõjutanud (nt hankeotsustega).

Justiits- ja Digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, kuna regulatsioon ei ole piisavalt selge, proportsionaalne ning suurendab riigisisest bürokraatiat. Eelnõu võib puudutada ka juhtumeid, kus isiku kokkupuude konkreetse juriidilise isikuga on olnud vähene või formaalne; pole selge, millal võib piirang olla lühem kui üks aasta; kas on võimalikud erandid; kas kaasneks ka hüvitis jm. Problemaatiline on ka see, et piirangu kohaldamise otsustus jäetakse asutuste endi kujundada, mistõttu võib tekkida erinev praktika.

7. Arvamuse andmine kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud kaheksa Riigikogu liiget eesmärgiga näha ette Riigikaitsekohtu moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused. Riigikaitsekohtu regulatsioon tugineb teiste riikide õigusele ja ka osaliselt enne II Maailmasõda kehtinud Eesti õigusele ja põhineb Eesti Reservohvitseride Kogu Juristide sektsioonis välja töötatud õigus-poliitilisele lahendusele. Riigikaitsekohus võib seadusega sätestatud ulatuses lahendada kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju, millel on otsene seos riigikaitse ja riigi julgeolekuga.

Justiits- ja Digiministeerium ning Kaitseministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest ei ole põhjendatud täiendada kohtusüsteemi erikohtuga. Kehtiv kohtute seadus sisaldab juba kohtukorralduse erisusi erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, st juba on õiguslikud võimalused kohtute töövõime säilitamiseks ja töökoormuse ümberkorraldamiseks erakorralistes olukordades.

Eelnõust ei selgu kohtumenetlusülesehituse tervikuna, sh milline oleks Riigikaitsekohtu suhe kõrgema astme kohtutega, kuidas toimuks kohtulahendite edasikaebamine ning kuidas oleks korraldatud prokuratuuri, uurimisasutuste ja kaitse osalemine nende kohtuasjade menetlemisel, mis kuuluksid Riigikaitsekohtu pädevusse. Lisaks ei ole piisavalt hinnatud eelnõu rakendamise mõju kohtusüsteemile.

8. Arvamuse andmine Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Ester Karuse, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova eesmärgiga anda Vabariigi Valimiskomisjonile võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult juhul, kui on tuvastatud välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ja kui see mõjutab hääletustulemust oluliselt.

Justiits- ja Digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu eesmärki, millega nähakse ette Eesti valimissüsteemi ja põhiseadusliku korra kaitse hübriidohtude eest, kuid mitte toetada eelnõu esitatud kujul.

9. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (982 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanudRiigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaksu seadus.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest põhjused, miks Eestis kehtestati alates 01.01.2025 mootorsõidukimaks ja sõidukite registreerimistasu, on endiselt asjakohased.

10. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 "E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tõhustada kohtuhaldust ja vähendada bürokraatiat, ajakohastades e-toimiku põhimäärust ning luues paremad eeldused kohtute töökoormuse ja töökorralduse andmepõhiseks juhtimiseks. Lisaks paraneb andmekaitseline selgus ning tugevnevad andmesubjektide õiguste tagamise alused.

11. Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid käsitlevate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Eesmärk on pikendada 2026. aastal kehtivaid vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid aastaks 2027. Ettevõtete maksukoormus jääb samaks.

12. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 "Kliimaministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Määruse eelnõu

Kliimaministeeriumi juhtimise ja töökorralduse optimeerimiseks luuakse Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri alluvusse senise kliimaosakonna ja rohereformi osakonna alusel ühtne kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond. Muudetakse strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna ning kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna nimetusi. Tehakse veel väiksemaid täpsustusi teiste osakondade ülesannetes, et muuta ministeeriumi töö efektiivsemaks.

13. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 "Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse taaste- ja vastupidavuskava elluviimise määrus kooskõlla Eesti muudetud taastekavaga. Muudatused puudutavad peamiselt toetuse abikõlblikkuse tähtaegu, kulude tasumise korda ja lõpparuannete esitamise tähtaegu.

Toetuse abikõlblikkuse perioodi üldist lõpptähtaega pikendatakse ühe kuu võrra, seniselt 31. mailt 2026 kuni 30. juunini 2026. Põhjendatud juhtudel saab abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31. augustini 2026, kui see on ette nähtud toetuse tingimustes või rahastamislepingus ning saanud vajalikud kooskõlastused.

Samuti kehtestatakse kulude tasumise lõpptähtajaks 30. oktoober 2026. Pärast seda tehtud makseid enam toetusest ei hüvitata.

Lõpparuande esitamise korda muudetakse paindlikumaks: aruanne tuleb esitada hiljemalt 15 päeva pärast reformi või investeeringu lõplike tulemuste saavutamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on tagada, et taastekava projektid saaksid lõpuni viidud ja aruandlus vastaks Euroopa Liidu muudetud tähtaegadele.

14. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2026. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku kinnitada Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2026. aastal riigieelarvesse kantava summa.

15. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine, riigivara üleandmine ja varasemate sellekohaste otsuste muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle kuus Haridus- ja Teadusministeeriumile mittevajalikku kinnistut. Need antakse üle mitterahalise sissemaksena ning nende väärtuse arvelt suurendatakse RKAS-i aktsiakapitali.

Samal ajal võetakse RKAS-i aktsiakapitalist riigile tagasi kaks varem üle antud kinnistut: endine tuletõrjehoone Türil ning Endla looduskaitseala kinnistu koos endise looduskeskuse hoonega Jõgeva vallas. Tegemist on asendustehinguga, kus uute üleantavate kinnistute väärtusest arvestatakse maha riigile tagastatavate kinnistute väärtus.

Aktsiakapitali suurendatakse nende väärtuste vahe võrra. Riigile tagastatava vara ja uute RKAS-i aktsiate valitsejaks määratakse Rahandusministeerium.

16. Regioonide Komitee 2025-2030 liikme ja asendusliikme muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Eesti esindajaid Euroopa Liidu Regioonide Komitees perioodiks 2025-2030. Muudatus on vajalik, sest senine Eesti liige Marika Saar ei kandideerinud 2025. aasta kohalikel valimistel uuesti volikokku ning kaotas seetõttu mandaadi Regioonide Komitees jätkamiseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku järgi esitatakse vabanenud liikme kohale senine asendusliige Andres Jaadla. Tema asemel esitatakse uueks asendusliikme kandidaadiks Annika Vaikla.

Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev kogu, mis kaasab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi EL-i otsustusprotsessi. Eesti on komitees esindatud seitsme liikmega.