Ministry of Economic Affairs and Communications of the Republic of Estonia

07/23/2026 | Press release | Distributed by Public on 07/23/2026 01:26

Riik vähendab avalike aerofotode detailsust

Riik vähendab avalike aerofotode detailsust

23.07.2026 | 09:14

Gallery

hooned
Allalaadimine
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamiseks eelnõu, millega vähendatakse avalike aerofotode detailsusastet, et kaitsta inimeste privaatsust ja vältida julgeoleku riske. Samuti tõmmatakse muudatustega selgem piir tasuta avalike teenuste ja erahuvidest lähtuvate tasuliste teenuste vahele.

Tänapäeva tehnoloogia võimaldab maapinda ja hooneid pildistada ning mõõdistada lennukite ja laserskanneritega ülima täpsusega. Kuigi sentimeetri täpsusega aerofotod ja 3D-mudelid on asendamatud abimehed riigi planeeringutes, ehituses ja päästetöödel, võib tekkida nende piiranguteta avalikustamisega riske inimeste privaatsusele ja riigi julgeolekule.

Seadusemuudatusega luuakse reeglid aeromõõdistusandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks. Ligipääs jaguneb edaspidi neljaks:

  1. Avalik vaade. Kõigile kättesaadavad ortofotod, mille piksli suurus maapinnal ei ole parem kui 20 cm ja avalikustamisel kehtib vähemalt 6-kuuline viivitus. Kaldaerofotosid (mis võimaldavad vaadata hoovidesse ja akendesse) ning 3D-punktipilvi avalikkusele ei kuvata.
  2. Autenditud kasutaja. Tuvastatud isikud saavad sisse logides kasutada täpsemaid, kuni 10 cm pikseliga ortofotosid vastavate kasutustingimustega nõustumisel.
  3. Ametiasutused. Riigile ja omavalitsustele säilib seadusest tulenevate avalike ülesannete (planeerimine, pääste, järelevalve jne) täitmiseks täielik ligipääs kõikidele detailsetele andmetele.
  4. Suletud andmed. Julgeolekut või avalikku korda ohustavad tundlikud andmed suletakse täielikult. Ligipääsuks on vaja tõestada õigustatud huvi.

Minister Keldo sõnul on liiga detailsete aerofotode piiranguteta avalikustamine tekitanud olukorra, kus igaüks võis üle maailma uurida teise inimese hoovi või maja turvalahendusi. "Üldine kaardipilt jääb kõigile kättesaadavaks, kuid edaspidi ei näe igaüks enam põhjuseta teise tagaaeda," selgitas Keldo.

Teine oluline muudatus puudutab Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ning maakatastri teenuste hinnastamist. Ajapikku on tekkinud olukord, kus osa teenuseid täidavad kitsalt mõne eraisiku või ettevõtte huve. Seadusemuudatusega tekib selge põhimõte: avalikud põhifunktsioonid, kehtivad avaandmed ja tavapärane haldusmenetlus on kõigile tasuta, kuid erahuvidest või ärivajadustest ajendatud eriteenused muutuvad kulupõhiselt tasuliseks.

"See ei tähenda, et mõni kohustuslik toiming või avalik teenus muutuks tasuliseks. Küll aga ei peaks riik maksumaksja raha eest täitma üksikute ettevõtete või erahuviliste erisoove. Kui keegi vajab ameti tipptasemel tehnoloogiat või ekspertide lisatunde oma projekti hüvanguks, tuleb selle eest edaspidi tasuda tegelike kulude alusel," lausus Keldo.

Hinnastamisega ei aja riik taga kasumist, vaid lähtub rangelt kulupõhisusest. Kulu katab otseselt tegevuskulude ja spetsialistide tööaja (standardne baashind on 70 eurot töötunni kohta).

Tasuliste eriteenuste hulka kuuluvad näiteks:

  • Eritellimusel aeromõõdistamine ja kiirkaardistamine. Kui soovitakse aeropildistamist väljaspool riiklikku korralist lennuplaani ja uuendada kaardiandmeid väljaspool tavapärast protsessi.
  • Eritellimusel digitaalsed ja trükikaardid. Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid ja -rakendused on tasuta kättesaadavad. Kui aga tellitakse täiesti uue kaardi või kaardikihi koostamine, arvestatakse tasu kulunud töötundide järgi.
  • Menetlusväline nõustamine ja eksperthinnangud. Maaomanikud ja maamõõtjad saavad piiriprobleemide lahendamiseks tellida katastripidajalt nõustamist või erapooletut eksperthinnangut.
  • ESTPOS täppispositsioneerimine. Riik avab teistele sektoritele riikliku satelliitandmete keskuse reaalaja andmevood ning need muutuvad tasuliseks kommertsvõrkude operaatoritele ja ametiasutustele. Kõrgkoolid on õppe- ja teadustööks tasust täielikult vabastatud.

Kolmanda muudatusega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks (AKS). See vähendab killustatust ja kaotab vajaduse hoida ülal eraldiseisvaid registritarkvarasid.

Samuti lihtsustub maakorraldus kohalike omavalitsuste ja maaomanike jaoks. Kui piiride muutmisel ei muutu katastriüksuse tegelik kasutus ega otstarve, ei pea omavalitsus enam läbi viima eraldi haldusmenetlust uue sihtotstarbe või koha-aadressi määramiseks. Edaspidi piisab olemasolevate andmete kinnitamisest elektroonilises katastris.

Püsi kursis!

Töötamine ja praktika

Jälgi meid sotsiaalmeediakanalites:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  • Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
  • +372 625 6342
  • [email protected]
  • Avatud E-R 9.00-17.00

Ministry of Economic Affairs and Communications of the Republic of Estonia published this content on July 23, 2026, and is solely responsible for the information contained herein. Distributed via Public Technologies (PUBT), unedited and unaltered, on July 23, 2026 at 07:26 UTC. If you believe the information included in the content is inaccurate or outdated and requires editing or removal, please contact us at [email protected]