Pakosta Brüsselis: Euroopa peab säilitama terve mõistuse ja hoiduma digilahenduste dubleerimisest

Ministrite nõukogus arutati Euroopa Liidu konkurentsivõimet digikümnendil, digiteenuste määruse (DSA) tõhusamat rakendamist ning kriitilise taristu kaitset. Eesti jaoks tõusid kohtumise keskmesse julgeolekuküsimused ning vajadus säilitada terve mõistus uute digiregulatsioonide loomisel.

Eesti tõstatas muu hulgas koos Leedu ja teiste riikidega Venemaalt lähtuvate satelliitnavigatsiooni (GNSS) häirete teema. Minister Pakosta sõnul ei ole olukord paranenud, vaid vastupidi - häired on sagenenud ja muutunud sihipärasemaks, mõjutades lisaks lennundusele üha enam ka teisi elutähtsaid valdkondi Kirde- ja Kagu-Eestis.

"Need häired ei ole juhuslikud ega tehnilised rikked. Tegemist on Venemaa territooriumilt lähtuva tahtliku tegevusega, mis rikub rahvusvahelist õigust. Ükski liikmesriik ei suuda seda probleemi lahendada üksi - vajame Euroopa Liidu tasandil koordineeritud vastusammusid ja selgeid meetmeid, et kaitsta oma lennundust ja navigatsiooni," rõhutas Pakosta.

Samuti arutati kohtumisel droonivastaste meetmete ja digitehnoloogiate rolli üle kriitilise taristu kaitsmisel. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud, et odavate ja kättesaadavate droonide ründepotentsiaal kriitilisele taristule on märkimisväärne. Eesti toetab ühtse EL-i standardi loomist droonide tuvastamiseks, mis võimaldaks luua ühilduvaid ja töökindlaid kaitsesüsteeme.

"Küberturvalisus ei ole enam ammu vaid tehniline küsimus serveriruumis. Kui küberrünnak või sidekatkestus tabab elutähtsaid teenuseid, on sel kohesed tagajärjed inimeste igapäevaelule. Me peame vähendama oma kriitiliste teenuste sõltuvust kolmandate riikide kõrge riskiga tehnoloogiatest. Riikidel peab olema õigus ja võimekus piirata lahendusi, mis pärinevad riikidest, kus õigusriik ei toimi või kus riigil on piiramatu ligipääs andmetele," lisas minister.

Telegrami probleem: platvorm on muutunud julgeolekuohuks

Arutelus digiteenuste määruse (DSA) jõustamise üle võttis Eesti sõna suhtlusrakenduse Telegram teemal. Minister Pakosta sõnul on Telegram muutunud kasvulavaks Venemaa desinformatsioonile ja organiseeritud kuritegevusele ning seda kasutatakse üha enam Euroopa riikide, sealhulgas Eesti vastu suunatud infooperatsioonides.

"Telegram kujutab endast tõsist julgeolekuriski. Eestis on anonüümsed Telegrami kanalid levitanud valeväiteid ja ähvardusi koolide vastu, tekitades asjatut paanikat. Platvorm võimaldab vägivaldse ja kuritahtliku sisu kontrollimatut levikut," ütles Pakosta oma lävepakukõnes (video).

Eesti seisukoht on selge: Telegramile peavad kehtima samasugused hoolsuskohustused nagu teistele suurtele platvormidele - näiteks TikTokile, Metale ja X-le. Kuigi avalikud andmed viitavad, et Telegrami kasutajate arv ületab EL-i seatud piirmäära, ei ole seda siiani määratletud väga suure veebiplatvormina (VLOP), mis võimaldab neil rangematest reeglitest kõrvale hiilida.

"Eesti nõuab Euroopa Komisjonilt DSA täieulatuslikku jõustamist, et tagada meie inforuumi ja eriti laste turvalisus," ütles minister.

Bürokraatia vähendamine: ei uuele ärikukrule

Konkurentsivõime ja lihtsustamise teemablokis suhtus Eesti kriitiliselt Euroopa Komisjoni värskesse ettepanekusse luua eraldiseisev EL-i "ärikukkur" (Business Wallet). Kuigi eesmärk - vähendada ettevõtete halduskoormust - on õige, on pakutav lahendus Eesti hinnangul ebamõistlik ja kulukas.

"Kui me räägime lihtsustamisest, siis see peab tähendama vähem, mitte rohkem regulatsioone ja dubleerivaid süsteeme. Komisjoni ettepanek luua uus ärikukkur dubleerib juba olemasolevaid ja arendatavaid lahendusi, nagu Euroopa digikukkur ja ühtne digivärav," selgitas Pakosta.

Eesti hinnangul toob uue eraldiseisva tehnilise lahenduse kohustuslik arendamine kaasa põhjendamatuid kulusid nii riigile kui ka ettevõtjatele. Selle asemel tuleks laiendada juba töös oleva Euroopa digikukru funktsionaalsust nii, et see kataks ka juriidiliste isikute vajadused.

"Eesti kogemus näitab, et kõige tõhusam, kiirem ja odavam on ehitada sellele, mis on juba olemas. Me ei vaja uut äppi või platvormi iga uue määruse jaoks. Meie eesmärk on ühtne, turvaline ja kasutajasõbralik digikeskkond, mitte killustatud ja dubleeriv süsteemide rägastik," märkis minister.

Minister tõi võrdluse postkontoriga: ei ole vahet, kas pakki tahab saata eraisik või ettevõte - igal juhul läheb inimene samasse postkontorisse. Ei ole mõistlik ehitada ettevõtetele eraldi postkontorite võrku, kui olemasolevaid lahendusi saab edukalt ristkasutada.

Eesti rõhutas veel ka, et 2030. aasta digieesmärkide saavutamiseks on vaja kiirendada tehisaru kasutuselevõttu ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimist. Samuti tuleb järgmise poliitikaprogrammi ülevaatamisel tõsiselt hinnata, kas praegused eesmärgid on tehnoloogia kiire arengu taustal endiselt asjakohased ning kas programm peaks hõlmama ka küberturvalisuse ja jätkusuutlikkuse teemasid, mis praegu on jäänud tagaplaanile.

Ministrite kohtumise lõunalauas arutati lisaks teemal "Kui küberoht muutub reaalsuseks". Eesti jagas oma kogemusi seoses hiljutiste teenustõkestusrünnakutega (DDoS) ja tehniliste rikete mõjuga elutähtsatele teenustele, rõhutades, et 100% turvalisust ei ole digimaailmas olemas. Seetõttu leiab Eesti, et tuleb keskenduda süsteemide toimepidevusele ja taastevõimele, et teenused toimiksid ka kriisiolukorras.