Tehisintellekt ettevõttes: kuidas saada haibi asemel päris kasu

Tehisintellekt ettevõttes: kuidas saada haibi asemel päris kasu

Eesti ettevõtetes kasvab AI kasutus kiiresti, kuid sama kiiresti ei sünni veel ärilist väärtust. Kuidas liikuda katsetamisest päris tulemusteni ja millised otsused tuleb selleks täna teha, sellest räägime pikemalt 26. märtsil toimuval Tööandjate ärikohtingul.

2025. aastal kasutas juba 22% Eesti ettevõtetest vähemalt ühte tehisintellekti lahendust, aasta varem oli see näitaja 14%. Samas näitavad rahvusvahelised uuringud, et tulemused ei jõua samas tempos järele. KPMG andmetel usub 74% tehnoloogiajuhtidest, et tehisintellekt loob nende ettevõttele väärtust, kuid vaid 24% ütleb, et investeeringud on end ära tasunud.

See lõhe on täna paljude juhatuste suurim väljakutse.

OSKA uuringust "Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses" selgub, et ka Eesti ettevõtete kogemus kinnitab sama mustrit - tehisintellekti rakendamist piirab sageli töötajate teadlikkuse ja oskuste puudus, mitte tehnoloogia kättesaadavus. Sageli jääb AI potentsiaal realiseerimata, kuna puudub selge arusaam, millal ja milleks seda kasutada.

KPMG 2026. aasta ülemaailmse tehnoloogiaraporti järgi on üheks peamiseks probleemiks see, et organisatsioonid käivitavad samaaegselt liiga palju omavahel haakumatuid AI-projekte. Katsetatakse palju, kuid skaleeritakse vähe.

Samast uuringust selgub, et selge fookusega organisatsioonid saavutavad märkimisväärseid tulemusi. Tehnoloogiliselt küpsemates ettevõtetes ulatub AI-investeeringute tootlus keskmiselt 4,5-kordseks ning tehisintellekti rakendamine võib investeeringu väärtust kahekordistada.

Seega ei ole küsimus enam selles, kas AI töötab, vaid selles, kuidas liikuda katsetamisest mõõdetava äriväärtuseni ja millised otsused tuleb selleks teha järgmise 12-24 kuu jooksul.

Tule ärikohtingule "Tehisintellekt: suurtest lubadustest reaalse äriväärtuseni"

"Meie liikmete seas on huvi AI vastu suur, kuid küsimused on muutunud konkreetsemaks. Enam ei küsita, kas AI-d kasutada, vaid kuidas teha nii, et see tooks päriselt ettevõttele kasu ega raiskaks ressursse. Oluline küsimus on ka andmeturvalisus, mis hoiab ettevõtteid tagasi niisama katsetamast," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt.

Nendele küsimustele otsime vastuseid 26. märtsil toimuval Tööandjate ärikohtingul "Tehisintellekt: suurtest lubadustest reaalse äriväärtuseni", kus oma praktilisi kogemusi jagab OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.

Üritus on mõeldud Eesti Tööandjate Keskliidu ja liikmeserialaliitude liikmetele.

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooni valdkonnajuht Kati Rostfeldt, [email protected]