Riigipea kuulutas välja Venemaa sõjakahjude hüvitamist ja jäätmekäitlust puudutavad seadused

President Alar Karis andis täna heakskiidu kahele seadustele, mis puudutavad Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamist ning kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele teha hangetel sisetehinguid.

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seadusega ühineb Eesti konventsiooniga, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon. Komisjoni lähtub põhimõttest, et Venemaa peab rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitama agressiooni tulemusel Ukrainale põhjustatud kahjud.

Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist - kahjude registrist, kahjunõuete komisjonist ja kompensatsioonifondist.

Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Eesti allkirjastas konventsiooni mullu detsembris Haagis koos veel 33 riigi ja Euroopa Liiduga. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud või heaks kiitnud 25 allkirjastanut, kelle rahalised sissemaksed katavad kokku vähemalt 50 protsenti registri 2025. aasta eelarvest.

Jäätmeseaduse muutmise seadus annab jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust ning parandab konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Seadusega muudetakse sätet, mis lubab kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele teha hangetel sisetehinguid. Avalike hangete tegemise kohustus omavalitsustele hakkab kehtima 1. jaanuaril 2031, et uue nõudega arvestamiseks jääks piisav aeg.