Eesti digiriigi püsimiseks on vaja tugevdada kohalikku arvutusvõimekust

Aruande kohaselt peab Eesti tagama aastaks 2030 vähemalt 2105 GPU-d teaduse ja avaliku sektori kriitiliste tehisaru rakenduste jaoks, et säilitada digisuveräänsus ning vältida sõltuvust välisriikide pilvelahendustest.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on tehisaru kasutuse kasv muutnud arvutusvõimekuse meile strateegiliseks küsimuseks.

"Eesti digiriik peab olema iseseisev. Kui meie järgmise põlvkonna teenused, sh tervishoid, haridus, turvalisus, kriisijuhtimine ja keeletehnoloogia, töötavad välisriikide andmekeskustes, siis loovutame ühe oma digiriigi alustala. Arvutusvõimekus on muutunud riigi iseseisvuse osaks - sama oluliseks kui elekter või sidevõrk," ütles Pakosta.

Ta rõhutas, et Eesti ei saa jääda sõltuvusse välistest teenusepakkujatest, sest kriisiolukorras võivad piirangud, hinnatõus või ligipääsu katkemine mõjutada otseselt Eesti inimeste heaolu ja neile osutatavaid teenuseid.

"Meie inimesed ja ettevõtted peavad saama usaldada, et andmed on täielikult kaitstud," lisas minister.

Ministeeriumi tehisintellekti ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg rõhutas, et ilma kohaliku arvutusvõimekuseta ei saa me turvaliselt treenida suuri mudeleid, analüüsida tundlikke andmeid ega toetada tehisaru ulatuslikku kasutuselevõttu avalikus sektoris kui ka laiemalt ühiskonnas. "Nii tekivad kriitilised pudelikaelad teaduses, majanduses ja avalikes teenustes," ütles Ott Velsberg.

Velsberg märkis, et aastaks 2030 on Eesti minimaalne vajadus umbes 11 600 GPU-ni, millest avaliku sektori ja teaduse minimaalne kriitiline osa on 2105 GPU-d, et tagada turvaline, stabiilne ja suveräänne arvutusvõimekus.

"See ei ole suur investeering võrreldes sellega, mis on kaalul - Eesti positsioon digimaailmas, meie keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul ning meie konkurentsivõime," sõnas Ott Velsberg.

Raporti põhjal tuleb Eestil muuhulgas:

• Tugevdada kohalikku tehisarutaristut, et toetada tundlike andmete turvalist töötlemist, sh tervise-, julgeoleku- ja sotsiaalvaldkonnas. Selleks tuleb luua tehisaru gigatehase haru Eestisse.

• Luua avaliku ja erasektori ühine ökosüsteem, läbi mille peab olema taristu kasutus lihtne ja kiiresti kättesaadav, pakkuda tuleks näiteks esmakasutuseks krediite ning kujundada kataloog teenustest ja mudelitest, mida asutused saavad kohe rakendada.

• Luua tingimused sujuvateks andmekeskuste investeeringuteks Eestis - taristu rajamine eeldab, et riigil on ülevaade andmekeskusteks sobivatest asukohtadest ja nende tehnilistest eeldustest. Paralleelselt tuleb tagada planeeringu- , maa- ja ehitusmenetluse efektiivsesse toimimisse, et pakkuda investeeringutele prognoositavat ja konkurentsivõimelist ajaraami. Lisaks tuleb tõsta Eesti atraktiivsust andmekeskuste investeeringutele, parandades planeerimis-, energia- ja võrgulahenduste konkurentsivõimet

• Siduda riiklik taristu EuroHPC ja regionaalse tehisarutaristuga, et toetada paindlikku skaleerimist ja teaduse arengut.

Lisainfot ja huvi korral intervjuusid jagab Ott Velsberg, AI ja andmete talitus, +372 5661 4194 [email protected]