Valitsuse 16.07.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (956 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga langetada põhitoiduainete käibemaksumäär seniselt 24%-lt 13%-le.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest viidatud analüüs on Kaupmeeste Liidu koostatud, seega huvirühmalt ja pole sõltumatu ning järeldused maksulangetuse mõjude kohta erinevad mitmete rahvusvaheliste uuringute järeldustest. Rahvusvahelised uuringute kohaselt toidu käibemaksu langetamine ei too kaasa märkimisväärset tarbimise kasvu. Kuigi mitmes EL riigis on toidul madalam käibemaksumäär, on paljudes neist kõrgemad otsesed maksud. Maksupoliitika otsused ei saa põhineda sellel, mida teised riigid teevad, sest riikide maksusüsteemid ja sotsiaalkaitsemudelid on erinevad. Käibemaksumäära vähenemine riigile kulu u 170 mln eurot aastas, samuti selle administreerimine keerukas ja kulukas.

2. Arvamuse andmine strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on algatanud Riigikogu riigikaitsekomisjon eesmärgiga tunnistada kehtetuks säte, mis lubab jalaväemiine vedada ja sellega seotud teenuseid osutada, kui see on vältimatult vajalik väljaõppe või nende hävitamise eesmärgil.

Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud toetada. Kuna Riigikogu on vastu võtnud seadusega taganemise jalaväemiine keelustava Ottawa konventsioonst, siis selline kitsendus ei ole enam põhjendatud.

3. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga tõsta sünni- ja lapsendamistoetuse määrasid.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, kuna muudatused puudutavad universaalseid ühekordseid toetusi. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb laste saamise ja kasvatamise toetamisel liikuda tervikliku ja tõenduspõhise lahenduse suunas, mis seob rahalised toetused, teenused, töö- ja pereelu ühitamise, tervise, eluaseme ning kogukonnatoe. Nende meetmete ettevalmistamine toimub perede kindlustunde tegevuskava raames. Lisaks ei ole seletuskirjas välja toodud riigieelarvele kaasnevate püsivate kulude katteallikad. Rahandusministeerium ei toeta, kuna muudatusega tekkivate lisakuludega ei ole riigieelarves arvestatud. Rahaliste otsuste tegemine toimub riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.

4. Arvamuse andmine riigikaitseseaduse täiendamise seaduse (tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Varro Vooglaid eesmärgiga näha ette, et rahuajal võib tuumarelv Eesti Vabariigis olla ainult Riigikogu otsusel ning selles ettenähtud tingimustel.

Kaitseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada. USA strateegiline tuumaheidutus on üks NATO liikmeks olemise garantiidest ja selleks on vaja tagada teatav ebamäärasus, et mitte lihtsustada informatsiooni kättesaadavust Venemaa Föderatsioonile. Kuna Riigikogu otsus peab läbima 2 lugemist, siis võib poliitiline debatt pärssida NATO tuumaheidutuse ühtsust ning Eestisse ei oleks võimalik tuumarelva ette hoiatamata paigutada. Arvestades julgeolekuolukorda, siis on näha, et liitlased pigem vähendavad tuumarelvadega seotud õiguslikke ja poliitilisi piiranguid.

5. Arvamuse andmine keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga tugevdada eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Eelnõuga laiendatakse töötajate loetelu, kellele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides.

Haridus- ja Teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, kuna osa ettepanekutest on juba lahendatud 19.07.2026 jõustuvas keeleseaduse muutmise seaduses või jäeti Riigikogu menetluses arvestamata, nt võõrkeelsele audioreklaamile piirmäära seadmine, platvormitöötajatele täiendavalt keelenõuete kehtestamine.

6. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (968 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova eesmärgiga vähendada kodude kütmisega seotud kulusid. Selleks langetakse 24%-lt 9%-le käibemaksumäär, mida rakendatakse eluruumi kütmiseks või sooja tarbevee tootmiseks kasutatavale soojusenergiale, eluruumi kütmiseks või sooja tarbevee tootmiseks kasutatavale maagaasile, eluruumi kütmiseks kasutatavale puitkütusele, sh küttepuudele, puitbriketile, puidugraanulitele ja hakkpuidule.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest eelnõus pole analüüsitud mõju eelarvele. Ainuüksi kaugküttele määra langetamine 9%-le oleks u 55 miljonit eurot kulu aastas. Madalama sissetulekuga leibkondadele on efektiivne meede otsetoetused, mitte aga universaalne maksulangetus, mis jõuab ka kõrgema sissetulekuga leibkondadeni. Sellise maksulangetuse administreerimine on keerukas ja kulukas, kuna vähendatud maksumäär kehtiks üksnes eluruumi kütmiseks võõrandatavale soojusenergiale, maagaasile, puidule ja briketile, mitte mistahes ruumi kütmisele.

7. Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Jaak Valge, Leo Kunnas ja Helir-Valdor Seeder eesmärgiga laiendada praegu kehtivaid Riigikogu uurimiskomisjonide õigusi Riigikogu erikomisjonidele.

Justiits- ja Digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, sest tegemist on parlamendi enesekorraldusõigusega hõlmatud küsimustega.

8. Arvamuse andmine okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (980 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Ester Karus, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova eesmärgiga tõsta 2027. a 1. jaanuarist okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku ja represseerituga võrdustatud isiku toetus 292 eurolt 350 euroni kalendriaastas. Sarnane toetuse tõus nähakse ette isikule, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, kuna muudatus toob kaasa riigieelarvele täiendava püsikulu, mille katmiseks ei ole riigieelarves ega riigi eelarvestrateegias vajalikke vahendeid ette nähtud. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud konkreetset katteallikat kavandatava lisakulu rahastamiseks. Rahaliste otsuste tegemine toimub riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.

9. Arvamuse andmine ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Lea Danilson-Järg, Aivar Kokk, Helir-Valdor Seeder ja Priit Sibul eemärgiga näha ette, et viljatusravi hüvitab Tervisekassa ka üle 40-aastastele naistele, juhul, kui raviga on alustatud enne 40-aastaseks saamist.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada, sest piisavalt selgelt ei ole määratletud muudatuse tingimused, sihtrühm, vanusepiir, hüvitatavate ravikatsete ulatus, samuti mõju Tervisekassa eelarvele ja teenuse korraldusele.

10. Vabariigi Valitsuse 11. septembri 2008. aasta korralduse nr 394 "Kaitseväe Männiku harjutusvälja asutamine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega vähendatakse Kaitseväe Männiku harjutusvälja pindala ja välispiiri, et viia need vastavusse maa-alade tegeliku kasutusvõimaluse ja valitsemisega.

Männiku harjutusvälja koosseisust arvatakse välja alad, mida ei saa enam riigikaitseliseks väljaõppeks kasutada. Näiteks anti osa maast üle Kliimaministeeriumi valitsemisele seoses Rail Balticu planeeringuga. Lisaks jäetakse välja endise Tammemäe III liivakarjääri ala, mis on pärast kaevandamise lõppu korrastatud ning kus on loodud sobivad tingimused kaitsealustele liikidele, kõrele ja kivisisalikule.

Harjutusvälja senine pindala oli 1246,39 hektarit ja see väheneb kokku 179,29 hektari võrra ning välispiir 3,29 kilomeetri võrra. Uus pindala on 1067,10 hektarit ning välispiiri pikkus 19,71 kilomeetrit. Muudatuse järel on Kaitseväe väljaõppevajadus Männiku harjutusväljal jätkuvalt tagatud.

11. Eesti seisukoht rikkumismenetluses 2026/0232 (eurofondide ja alternatiivfondide direktiiv)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjonilt algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse nr 2026/0232, kus leiab, et Eesti ei ole riigisisesesse õigusesse tähtaegselt üle võtnud direktiivi, mis muudab varasemaid eurofondide ja alternatiivfondide direktiive. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 16. aprillil 2026. Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 28. juuli 2026.

Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Eestil on plaanis direktiiv üle võtta investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mis läheb lähiajal teisele ametkondlikule kooskõlastusringile. Seaduse eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2026. aasta sügisel ja see võetakse praeguse ajakava kohaselt vastu 2026. aasta lõpuks.

12. Eesti seisukohad Euroopa kriitiliste toormete keskuse avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon kogub kuni 29. juulini tagasisidet puhta tööstuse leppes ja RESourceEU tegevuskavas välja kuulutatud Euroopa kriitiliste toormete keskuse loomise õigusliku ettepaneku esitamiseks. Eelnõu on plaanis avaldada 2026. aasta kolmandas kvartalis. Avalikus konsultatsioonis pakub komisjon välja keskuse neli põhifunktsiooni: tööstusandmete kogumine ja süsteemne väärtusahelate seire; strateegiliste varude loomine; ühisostud ja nõudluse koondamine; kriitiliste toormete valdkonna rahastuse koordineerimine. Keskus toetab kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 rakendamist.