Riigipea jättis kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata

President Alar Karis otsustas 4. detsembril jätta välja kuulutamata Riigikogus 19. novembril vastu võetud "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse", kuna sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

President Karis märgib otsuses, et põhiseaduse järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. "Kui mõnele grupile antakse võimalus ajateenistust mitte läbida, siis peab see olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega," kirjutab riigipea otsuses. Võrdse kohtlemise põhimõtte sätestab põhiseaduse § 12.

"Ehkki keeleoskuseta kutsealuseid ei vabastata kaitseväeteenistusest, ei kutsuta neid ometi ajateenistusse seni, kuni nad pole eesti keelt vajalikul tasemel omandanud," märkis riigipea. "Seejuures võib inimene tegelikult osata eesti keelt, aga kui seda ei kinnita tasemetunnistus, siis poleks võimalik sundida teda oma põhiseaduslikku riigikaitsekohustust täitma."

Seaduse põhjendusena toodi Riigikogus esile asjaolu, et keeleoskuseta ei suuda ajateenistuses olijad mõista korraldusi ega õppe sisu piisavalt omandada. "Kvaliteetse ja ohutu sõjalise väljaõppe tagamine on kahtlemata legitiimne eesmärk. Relvade ja juhtimissüsteemide areng muudab kutsealuste piisava keeleoskuse senisest olulisemaks. Liigse aja- ja väljaõppekulu vältimine on samuti legitiimne eesmärk ning keele õpetamise ülesannet ei saa panna haridussüsteemi asemel kaitseväele. Niisiis on seadusandjal võimalik teha valik keeleoskuse ühtlustamise kasuks ajateenistuses. Praegu tahetakse seda eesmärki aga saavutada nii, et soodustatakse neid, kes pole keelt piisaval tasemel omandanud," leiab Vabariigi President otsuses.

"Põhiseadus nõuab, et kui sama eesmärgi saab saavutada võrdsema kohtlemisega, siis tuleb seda eelistada. Alternatiivne meede ajateenistusse kutsutute keeleoskuse parandamiseks oleks see, kui kutsealune suunataks vajadusel enne teenistuse algust intensiivsesse keeleõppesse. Kui riigikaitses osalemine on põhiseaduslik kohustus ja selle eeldus on keeleoskus, siis võib muuta kohustuslikuks ka keele omandamise. Sellise meetme tõhusus praktikas võib olla kaheldav, aga intensiivse keeleõppe mittetoimimist ei saa ka lihtsalt eeldada. Samuti ei saa eeldada, et eesti keelt mitteoskavad kutsealused väldiksid edukat õpet. Keele omandamise muutmine kohustuslikuks annaks pigem signaali, et kõigilt kodanikelt oodatakse samasugust pühendumist riigi kaitsmisele," selgitas Vabariigi President otsust.

Riigipea peab vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.