Majanduskasvu nõukoda: keskkonnalubade menetlused peavad muutuma kiiremaks ja selgemaks

Peaminister Kristen Michali sõnul on nõukoja töö näidanud, et bürokraatia vähendamine ei tähenda üksnes üksikute nõuete kaotamist, vaid laiemalt riigi tööviisi muutmist. "Ettevõtjate, organisatsioonide ja avaliku võimu koostööst on sündinud põhimõtteline muutus - bürokraatia kasv on saanud piduri ja olemasolevaid nõudeid harvendatakse jõuliselt. Oleme lihtsustanud planeerimist, kasutusloa saamist ja riigihankeid ning kaotanud hulga ebamõistlikke reegleid. Ettevõtjad on koondanud üle 700 ettepaneku, millest üle veerandi on juba ellu viidud ja tegemisel. See on viimaste aastakümnete üks suuremaid pingutusi riigi tervemõistuslikumaks muutmisel," ütles Michal.

Nõukoja arutelul osalenud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt andis ülevaate kliimaministeeriumi tegevustest bürokraatia vähendamisel. Tema sõnul on ettevõtjate peamine ootus keskkonnalubade puhul selgus, kiirus ja prognoositavus. "Keskkonnakaitse eesmärkidest me ei loobu, kuid nende saavutamine peab olema ettevõtjale arusaadav ja prognoositav. 2025. aastal viidi 60 protsenti keskkonnakaitselubade menetlustest läbi lihtsamas korras ehk ilma avatud menetluseta. Väiksema riskiga juhtumid peavad liikuma kiiremini ja ettevõtja ei pea ootama täismahus menetlust seal, kus see ei ole vajalik," ütles Sutt.

Sutti sõnul jätkub töö keskkonna- ja komplekslubade taotluste lihtsustamise ning keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamisega. Järgmise kahe aasta jooksul on kavas vähendada taotluste andmekoosseisu, muuta KOTKAS-e vormid lihtsamaks ning täpsustada loa muutmisel üleminekuaegade andmist.

Nõukojas arutati ka Tööandjate Keskliidu ettepanekuid keskkonnalubade menetluste parandamiseks. Ettevõtjate esindajad tunnustasid Keskkonnaameti juhendite korrastamist ja menetluspraktika ühtlustamist, kuid rõhutasid, et ettevõtjate jaoks olulised menetluslikud tagatised, näiteks selgemad tähtajad ja ühtlasem praktika, peavad jõudma juhenditest selgemalt seaduse või muu regulatsiooni tasandile.

Eraldi arutati kohtumisel hea õigusloome ja normitehnika põhimõtteid. Nõukojas rõhutati, et bürokraatia vähendamise kõrval tuleb vältida uue ülereguleerimise tekkimist, tugevdada mõjude hindamist ning hoiduda Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel põhjendamatutest siseriiklikest lisanõuetest.

Robert Kitti juhitav rakkerühm andis nõukojale ülevaate viimastest ettepanekutest, mille osas nõukoda ei olnud seni seisukohta kujundanud. Nüüd on kõik 720 ettepanekut nõukoja poolt läbi vaadatud.

Robert Kitti juhitav rakkerühm andis ülevaate viimastest ettepanekutest, mille osas nõukoda polnud seni oma seisukohta kujundanud. Nüüd on kõik nõukojale esitatud 720 ettepanekut läbi arutatud ning valdav enamus neist leidnud nõukoja toetuse. Ettepanekute seas oli ka ligikaudu 50 ettepanekut, mida nõukoda ei toetanud ning ligi 80 ettepaneku osas andis nõukoda hinnangu, et need jäävad nende mandaadist välja.

Riigisekretär Keit Kasemets andis ülevaate ettepanekute elluviimise seisust. Ellu on viidud 129 unikaalset ettepanekut ning 63 ettepanekut on Riigikogu menetluses.

"Nõukoja töö on jõudnud etappi, kus suur osa ettepanekutest on jõudnud arutelust seadustesse, eelnõudesse või praktilistesse muudatustesse. Järgmine oluline ülesanne on hinnata juba tehtud muudatuste tegelikku mõju ettevõtjate ajale, kuludele ja majanduskasvule," ütles Kasemets.

Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda

Lisainfo: [email protected]