Valitsuse 16.10.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu

Ehitusseadustiku muutmise eesmärk on ajakohastada ehitusõigust ja teha ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ning paindlikumaks nii elanikele, ettevõtetele kui kohalikele omavalitsustele.

Suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimustega seonduvat, neid saab edaspidi taotleda paindlikumalt ja vajaduspõhiselt, ilma et peaks alati muutma detailplaneeringut. Tulevikus pole näiteks vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend.

Varjendite rajamine muutub samuti lihtsamaks - alates 2026. aasta juulist peab igal uuel hoonel olema varjend, kuid selle lisamiseks piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui üldplaneering seda võimaldab. Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest ning piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid.

Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale, mis tähendab, et ehituse viibimisel ei pea kohalikku omavalitsust mitu korda teavitama. Samuti ei ole suuremate ehitusprojektide puhul, kus ehitatakse mitu hoonet, vaja iga hoone kohta eraldi kasutusloa taotlusi. Väiksemate, alla 20 m² mitteelamute puhul pole üldse tarvis ehitusluba ega teatist - piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest.

Olulised muudatused tehakse ka vanade hoonete seadustamisel. Selgemaks ja õiglasemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 1. juulit 2015 ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus, enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli maksta seadustamata hoonete registrisse kandmisel.

Puurkaevu ja -augu rajamisel kaob edaspidi kohustus asukohta eelnevalt kooskõlastada, piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest.

2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 "Sotsiaalministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Sotsiaalministeeriumis koondab strateegilise planeerimisega seotud ülesanded ühte struktuuriüksusesse. Ümberkorralduse tulemusel luuakse strateegiaosakond; suunatakse osa välisvahendite osakonna ülesandeid strateegiaosakonna pädevusse; muudetakse analüüsiosakonna nimetus ja täpsustatakse selle ülesandeid.

Kehtivas põhimääruses ei ole strateegilise planeerimise koordinatsioon reguleeritud ning vastavad ülesanded jagunevad innovatsioonivaldkonna asekantsleri alluvuses olevate ametikohtade vahel, kuulumata ühegi osakonna koosseisu.

Muudatused aitavad tagada ministeeriumi sujuvama töökorralduse ja tehakse sotsiaalministeeriumi eelarve vahendite piires.

Määrus jõustub 1. detsembril 2025.

3. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korralduse nr 162 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Energeetika- ja keskkonnaminister teeb ettepaneku pikendada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme Ahti Kuninga volitusi kolme aasta võrra. Ülejäänud nõukogu liikmed jäävad samaks.

Metsaseaduse alusel on RMK nõukogu üheksaliikmeline. Nõukogus on kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks kliimaministeeriumi, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

Nõukogu Esimees on Kadri Land ja teised liikmed: Pille Ligi, Marek Metslaid, Merike Saks, Madis Toomsalu, Annika Uudelepp, Maria Jufereva-Skuratovski ja Anti Allas.

4. Tervisekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu

Tervisekassa nõukogu liikmeks nimetatakse Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul Ulvi Tammer-Jäätes volituste tähtajaga kolm aastat. Ulvi Tammer-Jäätes nimetatakse Tervisekassa nõukogu liikmeks teist korda järjest.

Tervisekassa nõukogu on Tervisekassa kõrgeim organ, millel on kuus liiget. Tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Nõukogu liikmetena jätkavad Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud Hando Sutter; Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul nimetatud Elle Pütsepp ning Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nimetatud Andi Kasak.

5. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

6. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

8. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumiseks.

9. Eesti seisukohad keemiatooteid käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides nõuete ja menetluste lihtsustamise ning Euroopa Kemikaaliameti tegevuse reguleerimise kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa keemiatööstuse tugevdamiseks on Euroopa Komisjon esitanud 6. lihtsustamise ettepaneku (Omnibus VI), mis on osa laiemast siseturu lihtsustamise meetmete paketist. Eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kemikaalide suhtes ELis kehtivaid nõudeid ja menetlusi, säilitades samas tugeva kaitse inimeste tervisele ja keskkonnale. Muudatustega hoitakse kokku EL-s keemiatööstuse ettevõtetele igal aastal vähemalt 363 miljonit eurot.

Eelnõudega lihtsustatakse keemiatoodete märgistuse nõudeid, loobutakse rangetest vormindusnõuetest ja asendatakse need üldisemate loetavuse nõuetega, sihitatakse reklaami- ja kaugmüügi kohustused paremini üldsusele suunatud müügile. Samuti täpsustatakse kosmeetikatoodetes ohtlike ainete kasutamiseks erandi taotlemise korda ja kaotatakse nanomaterjalide eelregistreerimine, kuna see info esitatakse juba muude kohustuste kaudu. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse väetisetoodetes kasutatavate ainete registreerimise nõuded kemikaalide üldiste nõuetega ja laiendatakse ettevõtjate võimalusi lasta turule uusi mikroorganisme sisaldavaid väetisi ehk biostimulaatoreid. Väetisetoodete aruandlus digitaliseeritakse. Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) luuakse eraldiseisev alusmäärus, kuhu koondatakse ameti ülesanded, korrastatakse ja ajakohastatakse ameti teaduskomiteede toimimist ning viiakse nõuded kooskõlla EL ametite korralduse üldiste põhimõtetega.

Eelnõudega ei kaasne ettevõtjatele uusi kohustusi, kemikaalidele kohaldatav õigusraamistik muutub selgemaks, väheneb korduva aruandluse ja dubleerivate nõuete hulk. Samuti ei mõjuta eelnõud oluliselt Eesti riigiasutuste töökorraldust ja -koormust ning ei too kaasa olulisel määral riigieelarvest lisaressursi vajadust.

Eesti toetab üldiselt kemikaalide lihtsustamise ettepanekuid, arvestades, et säilib tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase. Väetisetoodete määruses ei toeta Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut kaotada nõue, mille kohaselt tuleb erinevates koostisainete kategooriates muudatuste tegemiseks koostada eraldi delegeeritud õigusakte, leiame, et ühe muutmisaktiga võiks kokku panna muudatusi vaid siis, kui need on sisuliselt samad. Euroopa Kemikaaliameti komiteedesse ekspertide nimetamisel soovime liikmesriikidele paindlikkuse säilitamist või kohustuslike liikmete arvu vähendamist.

10. Eesti seisukoht komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate rauasulamite impordi suhtes
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

2024. a lõpus tuvastas komisjon, et eksisteerib põhjuslik seoses rauasulamite impordi kasvu ja Euroopa Liidu tootjate kahjumisse langemise vahel.

Suvel tegi komisjon ettepaneku ajutiste kaitsemeetmete kehtestamiseks teatavate rauasulamite impordi suhtes.

Oktoobris teeb komisjon tõenäoliselt ettepaneku kehtestada lõplikud kaitsemeetmed tariifikvootide vormis. Tariifikvoot on kaubanduspoliitiline meede, mille puhul lubatakse teatud kogus kaupa importida madalama (või null-) tollimaksuga, samas kui kvooti ületav kogus maksustatakse kõrgema tollimaksumääraga. Tõenäoliselt sisaldab ettepanek ka miinimumhinna kasutamist. Miinimumhinna puhul kehtestatakse miinimumtase imporditava toote hinnale, millest madalama taseme puhul tuleb tasuda lisatollimaks. Kui aga imporditava toote hind on miinimumhinnaga võrdne või ületab seda, siis lisatollimaksu maksma ei pea.

Komisjoni ettepanku kohaselt kohalduksid kaitsemeetmed ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 20. oktoobri 2025. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

20. oktoobril 2025. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, mille päevakorras on teemadena: Vene agressioon Ukraina vastu, olukord Lähis-Idas ning Euroopa Liidu suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnaga. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 20. oktoobri 2025. a istungil
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 20. oktoobri 2025. a istungil soovitakse saavutada üldine lähenemisviis ja heakskiit Venemaa maagaasi järkjärgulise lõpetamise määrusele. Lisaks arutatakse nõukogus elektrifitseerimise, konkurentsivõime ja rohelise ülemineku ning Ukraina ja Moldova energiajulgeoleku ja vastupidavuse teemadel, sh kahe riigi integratsiooni ELi energiaturuga. Muude küsimuste all arutatakse ülemaailmse kliima- ja energiavaate teatist, 2030. a energiatõhususe foorumit ning taskukohase energia kolmepoolsete kokkulepete hetkeseisu. Lisaks tutvustab energiavolinik Jørgensen aruannet ELi energiaõigustiku lihtsustamise, rakendamise ja jõustamise teemal.

Kliimaministeerium soovib kohtumiseks koostada vabariigi seisukohad uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 rakendamise lihtsustamiseks. Eesti leiab, et säilitada tuleks seni kehtinud erandid, et kestliku liikuvuse taristu rajamine oleks majanduslikult mõistlik, tehniliselt teostatav ja arvestaks kohalikke olusid. Laadimistaristu rajamise ja eelkaabelduse paigaldamise nõuete rakendamisel peaks saama lähtuda kulutõhususe ja samaväärsuse põhimõttest. Näiteks teeb Eesti ettepaneku, et mitteeluhoonete juurde 10 standardse laadija paigaldamise asemel võiks olla lubatud paigaldada üks kiirlaadija. Samuti peame vajalikuks tagada paindlikkus jalgrattaparkimiskohtade rajamisel, näiteks võimaldades nende etapiviisilist rajamist vastavalt tegelikule nõudlusele ja klimaatilistele tingimustele. Laadimistaristu, sh raskesõidukite avaliku laadimistaristu rajamise otstarbekuse puhul on oluline arvestada tehnoloogiliste arengutega.

Eestit esindab kohtumisel kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Istungi päevakord

Valitsuse kommunikatsioonibüroo