"Maailm on juba mitu aastat tugevalt rappunud. Näeme pidevalt vägivalda ja inimeste kannatusi, millel ei näi lõppu. Tõsi, mõnes konfliktikoldes on olnud edenemist või leevendust, kuid vihkamist ja vaenu on endiselt liiga palju," tõdes president Alar Karis aastalõpu kohtumisel välisriikide suursaadikutega Eestis ning rõhutas demokraatlike riikide ühtsuse hoidmist ja koos tegutsemise vajadust.

Venemaa agressioon ei näita president Karise sõnul raugemise märke: pommitatakse linnu, hävitatakse tööstust ja taristut, tapetakse tsiviilelanikke, lapsi lahutatakse peredest ja deporteeritakse. "Kõik see leiab aset üksikute inimeste ebainimlikust, imperialistlikust ja ahnest mõtteviisist. Kuidas me siia jõudsime? Miks ei suutnud maailm seda ära hoida?"

Eesti riigipea sõnul kaitseb Ukraina rahvas juba kolmandat aastat vapralt oma vabadust, iseseisvust ja riiki. "Kuid nad võitlevad ühtlasi ka meie vabadus, eluviisi ning väärtuste eest, millele Euroopa demokraatiad ja mille eest meie inimesed seisavad. Seda on vaja meeles pidada seni, kuni konflikt saab õiglasel ja kestval viisil lahenduse," lausus president Karis.

"Peame ühiselt töötama selle nimel, et leida õiglane ja püsiv lahendus. Rahu ei ole eesmärk omaette - sellel peavad olema kindlad tingimused, vastasel juhul ei ole see ei kestev ega õiglane. Vägivald ja võitlus jätkuksid ja ebaõiglus jääks valitsema," ütles president Karis.

Eesti riigipea tõi esile ka vajadust pöörata Euroopas rohkem tähelepanu hübriidohtudele, millel on üha tugevam mõju. "Kõige olulisem on aga hoida Euroopa Liidu ja samameelsete riikide ühtsust. Ilma selleta puudub usaldusväärsus ja võime seista vastu eesootavatele katsumustele."

Ta osutas, et pinged on mõnes maailma paigas kasvanud ning teisal vähenenud, pakkudes siiski ettevaatliku lootust. "ÜRO Julgeolekunõukogu seisab endiselt silmitsi küsimusega, kuidas oma tõsiseltvõetavust säilitada. Laiemalt vaadates seisab ÜRO reformide lävel - või vähemalt on seda ette valmistamas," sõnas riigipea. "See on igati põhjendatud, sest maailm vajab toimivat ja tõhusat juhtimist. On liiga palju üleilmseid muresid, mis vajavad lahendamist, ning kestliku arengu eesmärke, mis ootavad täitmist.

Tuleval aastal on Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige. "Järgmise kolme aasta jooksul keskendume seal laste ja meedia õiguste kaitse ning internetivabaduse eest," lausus president Karis.

Vabariigi President käsitles ka innovatsiooni ja tehisaru arengut - valdkondi, mis on tema hinnangul Eesti tuleviku kujundamisel üha olulisemad. "Tehisaru on jõuliselt sisenenud rahvusvahelisse sõnavarasse, ja õigusega - see mõjutab meie elu igal tasandil. Tuginedes Eesti tugevatele e-riigi kogemusele soovime kasutada tehisaru targalt ja tulevikku vaatavalt," ütles president Karis.

Ta toonitas strateegilise ökosüsteemi olulisust, mis seob ülikoolid, iduettevõtted ja investorid. "Tehisaru kätkeb endas riske, kuid avab ka palju võimalusi. Peame riske ohjama ja võimalusi võimendama. Parim viis seda teha on haridus - just seda peab silmas ka Eesti tehisaru haridusprogramm," lisas ta.

Riigipea viitas ka Tallinnas toimunud Arraiolose kohtumisele, kus arutati Euroopa julgeolekut ja tehisarust tulenevaid murekohti.

Riigipea aastalõpu kohtumine välisriikide suursaadikutega toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses märkimaks kestvat raamatuaastat. "Pole juhus, et oleme täna kogunenud Eesti Lastekirjanduse Keskusesse. 2025. aasta on Eestis ja Lätis olnud raamatuaasta, mis rõhutab meie ühise kirjatraditsiooni juurte olulisust," sõnas president Karis.