Valitsuse 23.4.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et tugevdada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse kehtivaid lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaksid enne ostuotsust selgema ja võrreldavama ülevaate toodete omadustest, sealhulgas nende vastupidavusest ja parandatavusest. Muudatustega võetakse üle EL direktiivi (EL) 2024/825 nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks.

Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjate kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest. Toodete parandatavushinne on EL nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Juhtudel, kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.

Lisaks nähakse ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletab tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kui tootja pakub toodetele vastupidavusega seotud müügigarantiid, tuleb selle kohta esitada tarbijale teave ühtlustatud märgistuse kaudu, et tagada info parem arusaadavus ja võrreldavus. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtne teade tarbija seaduslikest õigustest.

Seaduse muudatused jõustuvad 27. septembril 2026. aastal.

2. Konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu

Muudatuste eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks. Selleks lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol. Need on näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine.

Kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Muudatuse põhjuseks on vajaduse puudumine, kuna notaritoiminguid saab teha videosilla kaudu ning erikutsega ametnike roteerumise tõttu ei ole olnud võimalik tagada nende olemasolu kõigis välisesindustes. Erandjuhtudel säilib võimalus teha tõestamistoiminguid Eesti kodanikele näiteks juhul, kui inimese tervis ei võimalda liikumist või isik viibib vanglas.

Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud vastavusse tegelike kuludega. Välisesindustes dokumentide väljastamise tasusid tõstetakse, arvestades töökoha kulude märkimisväärset kasvu alates 2017. aastast. Kehtestatakse ka kõrgem lõiv neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses. Väljaspool välisesinduse ruume osutatavate teenuste eest kehtestatakse 20-eurone tasu, mis jääb siiski alla tegelike kulude.

3. Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Justiits- ja digiminister võttis 7. aprillil Riigikogu menetlusest tagasi valitsuse. mail 2024. a algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE).

Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest tulenenud probleemidest. KVS on kehtinud alates 2013. aastast. Seaduse rakendamine on toonud endaga kaasa küsimusi ning diskussioone, millele eelnõu lahendusi pakub.

Eelnõu aitab lahendada segaduse, mida on ette tulnud olukorras, kus ametikohustuste raames tekkinud seose tõttu tuleb ametiisikul vastu võtta otsuseid või teha toiminguid iseenda kui füüsilise isiku suhtes. Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt väljendatud, et sellises olukorras peab ennast taandama. Seda täpsustatakse ning edaspidi ei kehti nn seotud isiku juriidilise isiku erand siis, kui ametiisik peab tegema otsuse näiteks endaga seotud soodustuse kohta.

Samuti on tulnud ette tõlgendamisraskusi toimingupiirangu kohaldamisel, kuna seda saab tõlgendada laialt. Eelnõuga täpsustataksegi seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid, muudetakse ka toimingupiirangu eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse toimingupiirangu kohaldamata jätmise avalikustamist.

Eelnõuga lahendatakse ka küsimused, mis puudutavad tervishoiutöötajaid, teadlasi teadustulemuste praktikasse rakendamisel ja advokaate ning nende rolli ametiisikuna. Kuna kehtiv toimingupiirang võib osutuda takistuseks erialase põhitöö tegemisel, luuakse neile toimingupiirangu erandid.

Samuti lisatakse huvide deklaratsiooni kohustus deklareerida uusi varaliike, milleks on osalus ühisrahastusprojektis või nõue ühisrahastusprojekti vastu. Samuti tuleb edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana.

4. Arvamuse andmine kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu maaelukomisjon eesmärgiga muuta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügi korraldust, et see oleks paremini kooskõlas individuaalkvootide süsteemiga ja aitaks vähendada kalavarude ülekasutuse riski.

Eelnõu väljatöötamise tingis Peipsi kalurite tõstatatud probleem püügipäevade arvu osas, kuna kehtiv kord suunab kalureid püüdma kala võimalikult kiiresti ja takistab püügi hajutamist tervele hooajale.

Muudatusega määratakse veealale väljumiste arv iga pööri- ja põhjanooda kohta ning seotakse see kalapüügilubade tingimustega. Kalapüügiloas määratakse lisaks püügivõimalusele ja lubatud aastasaagile ka väljumiste arv ning loa kehtivus lõpeb selle ammendumisel.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

5. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 163 "Strateegilise kauba tolliformaalsuste ning tolli teavitamise kord Euroopa Liidu sisesel edasitoimetamisel ja relva transportimisel õhu kaudu" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga täiendatakse määrust lõikega eriloa andmete elektroonilise vahetuse kohta andmekogude kaudu. Alates 2026. aasta 1. maist plaanitakse üle minna elektroonilisele andmevahetusele eriloa mahakannete tegemisel. Muudatus puudutab üksnes eriloalt mahakannete viisi ega muuda kontrolli sisu ega tingimusi.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu väheneb ettevõtjate halduskoormus, sest kui eriloal on toimunud elektrooniline tolliformaalsuse läbinud kauba mahakanne andmekogude andmevahetuse kaudu, siis ei pea ettevõte eraldi kauba veo ja eriloa kasutamise kohta aruannet esitama. Maksu- ja Tolliametil ning välisministeeriumil paraneb strateegilise kauba vedu kajastav statistika ja ülevaade, kuna kauba liikumise kohta andmete kogumine muutub kiiremaks ning elektroonilised mahakanded vähendavad ka ettevõtete aruannete sisestamisel tehtud vigade hulka.

6. Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määruse nr 36 "Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmise vajadus on tingitud ravimiseaduse (RavS) muutmisest. Seadust muudetakse, et võimaldada ultraharvikravimite rahastamist patsientidele senisest kiiremini, kompenseerida ka apteekides valmistatavaid ehk ekstemporaalseid ravimeid ning ühtlustada välisravi ja riigisisese ravi korralduse.

Muudatuste eesmärk on parandada apteegis valmistatud ehk ekstemporaalsete ravimite kättesaadavust ning muuta nende hinnastamine õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Tegemist on ravimitega, mida valmistatakse apteegis konkreetsele patsiendile juhtudel, kui sobiv valmisravim puudub või ei ole patsiendile sobivas vormis, näiteks imikute, väikelaste või neelamisraskustega patsientide puhul.

Muudatusega luuakse esmakordselt võimalus, et tervisekassa hakkab teatud ekstemporaalseid ravimeid kompenseerima. Praegu peavad patsiendid nende eest valdavalt ise täies mahus tasuma. Edaspidi tehakse valik kompenseeritavate ravimite osas tervisekassa eksperthinnangu alusel, lähtudes eelkõige patsiendi ravivajadusest ja ravimi valmistamise põhjendatusest. See võimaldab vähendada patsientide omaosalust ka juhul, kui ravimi koguhind tõuseb.

Samaaegselt ajakohastatakse nende ravimite juurdehindluse süsteemi, et see vastaks paremini tegelikele valmistamiskuludele.

Muudatus puudutab ligikaudu 16 000 inimest aastas ning on eriti oluline patsientidele, kellele sobiv ravim õiges ravimvormis puudub. Hinnanguliselt tõuseb enimkasutatavate ravimvormide keskmine hind, kuid patsiendi aastane lisakulu jääb mõõdukaks ning kompensatsioonimehhanism leevendab hinnatõusu mõju. Muudatuse eesmärk on tagada, et apteegid suudaksid neid ravimeid ka edaspidi valmistada ning patsientidel säiliks ligipääs vajalikele individuaalsetele ravilahendustele.

7. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määruse nr 60 "Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Terviseameti ettepanekul vähendatakse noortelaagrite toitlustamise regulatsiooni bürokraatiat. Muudatusega kaotatakse laagritele seni kehtinud spetsiifilised toitlustamisnõuded, et muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja vabastada Terviseameti järelevalveressurssi.

Noortelaagrid on ajutise ja lühiajalise iseloomuga ega mõjuta laste toitumisharjumusi nii nagu seda kujundavad lasteaiad või koolid. Üldised toiduohutuse ja -hügieeni nõuded ja kontroll jääb kehtima.

Toetava meetmena koostab Tervise Arengu Instituut laagrikorraldajatele juhendmaterjalid, mis aitab kujundada tervislikke toiduvalikuid toetavat toitlustust. Materjalid valmivad eeldatavasti 2026. aasta mais. Lisaks on kokku lepitud, et koostöös laagrikorraldajate ja HARNO-ga pööratakse enne iga hooaega suuremat tähelepanu teavitusele ja juhiste selgitamisele.

Eestis tegutseb kokku 101 noortelaagrite korraldajat, kellest enamik on mittetulundusühingud, lisaks tegutsevad valdkonnas äriühingud, kohalike omavalitsuste asutused ning üks riigiasutus.

8. Aktsiaseltsi Tallinna Sadam poolt makstava dividendisumma kinnitamine 2026. aastaks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeerium teeb ettepaneku kinnitada Tallinna Sadama 2026. aasta dividendisumma, mille järgi maksab ettevõte aktsionäridele kokku 19,2 miljonit eurot ehk 7,3 senti aktsia kohta. Sellest summast kuulub riigile 12,9 miljonit eurot, mis vastab riigieelarves kavandatule.

Dividendiettepanek tugineb ettevõtte tugevale majandustulemusele. Tallinna Sadama 2025. aasta puhaskasum kasvas 22,5 miljoni euroni, mis on 17 protsenti enam kui aasta varem. Dividendimakse määr ulatub 85 protsendini kasumist, ületades ettevõtte dividendipoliitikas seatud vähemalt 70 protsendi eesmärgi.

Kuigi ettevõtte müügitulu püsis ligikaudu samal tasemel, paranes kasumlikkus ning kasvas korrigeeritud ärikasum. Samal ajal vähenes investeeringute maht võrreldes eelneva aastaga. Kavandatav dividendimakse peegeldab nii ettevõtte stabiilset finantsseisu kui ka riigi ootust saada omanikutulu vastavalt eelarveplaanile.

9. "Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030" 2025. aasta ülevaade
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

"Sport 2030" on valdkondade ülene dokument. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2025. aastal. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31. detsembri 2025 seisuga. Kultuuriminister esitleb aruannet ka Riigikogus.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 27. aprilli 2026. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

27. aprilli 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras turuolukord, põllumajanduse ja säästva metsamajandamise strateegiline tähtsus metsa- ja maastikupõlengute ohu ennetamise ja vastupanuvõime tugevdamisel ning ÜPP sissetulekutoetused.

Eestit esindab nõukogu istungil regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.