President Alar Karis osales kolmapäeval, 23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee istungijärgu avanädala äärel Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi kutsel rahvusvahelise Krimmi platvormi tippkohtumisel, kus kinnitas Eesti toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
"Krimm on Ukraina. See ei ole üksnes küsimus piiridest kaardil, vaid rahvusvahelisest õigusest, rahvaste õigusest olla iseseisvad ja oma tulevikku vabalt määrata ning sellest, kas agressiooni, ebaseaduslikku okupatsiooni ja anneksiooni saab õigustada pelgalt seetõttu, et okupant on territooriumi piisavalt kaua enda käes hoidnud," ütles president Karis.
Riigipea sõnul ei ole okupatsioon Eestile ega teistele Balti riikidele abstraktne mõiste. "Balti riigid olid 50 aastat meile peale surutud Nõukogude okupatsiooni ja võimu all. Meie suveräänsust eitati, meie inimesi küüditati, meie institutsioonid lammutati ning meie rahvuslik identiteet oli süstemaatilise surve alla. Ometi ei tähendanud okupatsioon meie riikide kadumist," rõhutas ta.
President Karise sõnul kinnitab Balti riikide ajalugu, et aeg ei muuda agressiooni ega okupatsiooni seaduslikuks ning riigipiire ei saa muuta jõuga. "Seetõttu ei saa ega tohi pidada Venemaa ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist uueks poliitiliseks reaalsuseks," lausus riigipea.
President Karis kinnitas Eesti toetust Krimmi elanikele, sealhulgas okupatsiooni ja repressioonide all kannatavatele krimmitatarlastele. Tema sõnul tuleb hoida Krimmi rahvusvahelise diplomaatia keskmes, jätkata Ukraina toetamist nii kaua kui vaja, dokumenteerida rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumisi, seista vastu okupatsiooni normaliseerimisele ning valmistuda vaba Krimmi taastamiseks ja ülesehitamiseks Ukraina osana.
"Rahu on hädavajalik, kuid õiglane ja kestev rahu ei saa tähendada kingitusi agressorile. Lahendus, mis jätab miljonid ukrainlased okupatsiooni ja repressioonide alla, ei ole rahu," ütles president Karis. Ta lisas, et rahu peab taastama õigused, mida sõjaga on tahetud hävitada, ning kindlustama Venemaa vastutusele võtmise Ukrainas toime pandud agressioonikuriteo, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest.
Riigipea sõnul on kaalul rohkem kui Krimmi või isegi Ukraina tulevik - küsimus on selles, kas jõuga saab muuta riigipiire ning kas agressor võib lihtsalt oodata, kuni maailm väsib. "Meie vastus peab kõlama selgelt: ei. Seiskem Ukraina kõrval, kuni tema territoriaalne terviklikkus on taastatud ja tema rahvas saab taas vabalt oma tulevikku määrata. Töötagem selle päeva nimel, mil Ukraina lipp lehvib taas vabalt Krimmi kohal. Krimm on Ukraina. Ukraina saab vabaks," sõnas president Karis.