Valitsuse 28.05 istungi kommenteeritud päevakord

1. Abipolitseiniku seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse uus terviktekst, mille eesmärk on kasutada olemasolevat vabatahtlikku ressurssi senisest tõhusamalt ja tugevdada seeläbi Eesti siseturvalisust.

Ajakohastatakse abipolitseinike rolli ja õiguslikku raamistikku, et kaasata abipolitseinikke senisest laiemalt politsei ülesannete toetamisse avaliku korra kaitses, piirivalves, migratsioonijärelevalves, kinnipidamiskohtade toimingutes ja tugitegevustes. Väljaõpe muutub mahukamaks, süsteemseks ja astmepõhiseks, lisandub ka spetsialiseerumise võimalus. Samuti laiendatakse abipolitseiniku pädevust korrakaitsemeetmete kohaldamisel, mis tagab tõhusama reageerimise sündmustele.

Luuakse ka selgem vastutuse ja järelevalve regulatsioon ning nähakse ette distsiplinaarjärelevalve, mis võimaldab hinnata abipolitseinike tegevuse õiguspärasust. Tekib konkreetsem nõuetele vastavuse- ja taustakontroll, mis teeb kandideerimisprotsessi isikule arusaadavamaks ja võimaldab samal ajal politsei- ja piirivalveametil hinnata isiku sobivust ning usaldusväärsust ühtse loogika alusel. Abipolitseinikud tegutsevad vabatahtliku ja toetava ressursina ning nende kaasamine toimub alati politsei juhendamisel ja vastutusel.

Lisaks muudetakse ka kohtute seadust, et tagada kohtukordnike õiguste selgem regulatsioon. Kui kehtivas seaduses on kohtukordniku õiguste määratlemisel viidatud abipolitseiniku seadusele, siis selline seos ei ole enam kohane. Abipolitseinik on politsei tegevuses osalev isik, kes tegutseb PPA juhtimisel ja vastutusel, samas kui kohtukordnik on kohtu struktuuris tegutsev kohtuametnik, kelle ülesanded on piiratud kohtuhoonete ja kohtumenetluste turvalisuse tagamisega. Seetõttu loobutakse kohtute seaduses kohtukordniku õiguste seostamisest abipolitseiniku seadusega ning luuakse nende vahetu reguleerimine korrakaitse seaduse alusel. Samuti täpsustatakse kohtukordniku õiguslikku staatust ja nõudeid, piiritletakse selgelt tema õigused ja kohustused, määratletakse lubatud erivahendid ja relvad ning täpsustatakse kinnipeetud isikute ja hoiule võetud esemete edasist käekäiku.

2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga kavandatakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, tõhustada ja lihtsustada rahvusvaheliste kriminaalmenetluste alast koostööd teiste EL liikmesriikidega ja lahendada praktikas esilekerkinud probleemid. Kavandatavad muudatused puudutavad liikmesriikides määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide tunnustamist, välisriigis mõistetud karistuse tunnustamist, uue ELi määruse rakendamist ning Euroopa vahistamismääruse menetlust. Muudatustega väheneb riigiasutuste töökoormus, inimeste ega ettevõtete halduskoormus ei suurene.

Teises EL liikmesriigis määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide tunnustamise lihtsustamiseks võetakse justiits- ja digiministeeriumilt ära senine tehniline vahendusroll ja Eesti asutused hakkavad teiste riikide asutustega otse suhtlema.

Näiteks saab politsei- ja piirivalveamet edaspidi teise liikmesriigi elanikule Eestis mõistetud trahvi saata otse tema elukohariiki tunnustamiseks ilma ministeeriumi vahenduseta. Lisaks võimaldab see kohtutel teha rutiinseid tunnustamise otsuseid lühema ja lihtsama vormiga, jättes määruse põhjendused kirjutamata. Samuti saadavad kohtud tunnustamise otsused välisriikidele otse, millega jääb ära üks menetluse vaheetapp.

Välisriigis mõistetud karistuste tunnustamise võimalusi laiendatakse, et toetada süüdimõistetute karistuse kandmist nende elukohariigis. Eelnõuga muutuvad senised kohustuslikud keeldumisalused kohtu jaoks valikuliseks, mis võimaldab igal üksikjuhtumil kaaluda, kas tunnustamine on põhjendatud. See avab võimaluse tunnustada ka teises liikmesriigis mõistetud lühiajalisi vangistusi, mille tunnustamisest tuleb kehtiva korra järgi keelduda. Näiteks kui Eesti kodanikule on Soomes mõistetud lühiajaline vangistus, saab ta edaspidi karistust kanda Eestis ning Soome ei pea taotlema isiku tagaotsimist ja loovutamist. Sama kehtib ka vastupidises olukorras.

Samuti saab kohus edaspidi tunnustada selliseid alternatiivseid karistusi (nt käitumiskontrolli), mis ei ole seotud vabadusekaotusega. See on eelkõige oluline koostöös Lätiga, kus käitumiskontroll on iseseisev karistus ja sellised kohtuotsused on Eestis seni jäänud tunnustamata.

Eelnõuga kehtestatakse veel riigisisesed reeglid uue ELi määruse rakendamiseks, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Samuti täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses ette heidetud puudused. Selleks lisatakse seadusesse ka juba praktikas rakendatud, kuid seni seaduses reguleerimata küsimused, mis puudutavad tähtaegade ületamise tagajärgi, isiku ärakuulamist taotleva riigi poolt, ajutist üleandmist ja kolmandast riigist Eestile välja antud isiku edasi loovutamist.

3. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga viiakse karistusseadustiku keskkonna vastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga.

Karmistatakse keskkonna vastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude karistusmäärasid. Näiteks tõstetakse keskkonna saastamise, kemikaalide ja jäätmehoolduse käitlemise nõuete rikkumise ning tootmisettevõtte ebaseadusliku töötamise eest ettenähtud karistuse ülemmäärasid, et oleks võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisatakse ka kuriteod, millega kaasneb eriti raske tagajärg (nn ökotsiid või teise isiku surma põhjustamine).

Keskkonna vastaste süütegude peatükki lisatakse uued kuriteod ja muudetakse või täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise. Uute kuritegudena lisanduvad näiteks tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga valdkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine ebaseaduslik käitlemine jm.

Täiendatakse karistusseadustiku üldosa, et täpsustada keskkonna vastaste süütegude menetlemise ja karistamisega seotud asjaolusid. Näiteks määratakse keskkonna vastaste süütegude peatükis, et keskkonnakaitseloa alusel tegutsemine ei vabasta isikut karistusõiguslikust vastutusest, kui selline luba oli saadud pettuse, sunni, vägivalla või korruptiivse teoga. Vastutusest ei vabasta ka tegutsemine loa alusel, mille väljastamine on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja -kohustustega.

Täiendatakse ka kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvat loetelu, milles toodud kuritegude uurimisel võib teha jälitustoiminguid. Teatud keskkonna vastaste kuritegude puhul nähakse ette laiendatud konfiskeerimise võimalus.

Jälitustoimingute tegemise võimalus laieneb eelnõu järgi ka näiteks kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumisele ning looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumisele. Laiendatud konfiskeerimise võimalus lisatakse 19 keskkonna vastase ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuriteo juurde. Näiteks on seda võimalik kohaldada puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ja keskkonna saastamise eest.

Ajakohastatakse karistusseadustikus olevate keskkonna vastaste väärtegude karistusmäärad ja -liigid. Karistusmäärasid tõstetakse tuleohu tekitamisel looduses, taimestikku ohustava tegevuse puhul ning loodussaaduste veo, hoiustamise ja töötlemise nõuete rikkumisel. Lisaks nähakse nii väärtegude kui kuritegude puhul ette füüsilistele ja juriidilistele isikutele teataval tegutsemisalal tegutsemiskeelu võimalus. Väärteomenetluses saab sellist keeldu kohaldada üksnes kohus.

Lisatakse uus väärtegu, mis seondub raadamisvabade toodete saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumisega. Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kes tegelevad toodete turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimisega ja peavad nüüd määruse kohaselt tagama, et tooted oleksid raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud.

Eelnõu puudutab laia ringi ettevõtjaid, sealhulgas puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust, kalandussektorit ja teisi loodusvarade kasutajaid või keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud tegevusalade ettevõtteid. Samas ei tekitata eelnõuga nendele ettevõtetele uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse ja karmistatakse kehtivate nõuete rikkumise eest ette nähtud karistusõiguslikku vastutust.

4. Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse tugevdada II pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Peamine muudatus on see, et II sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba 5 aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.

Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust II samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. II sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: II sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Lisaks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta II samba sotsiaalmaksu osa määra inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Selle eesmärk on anda kogujatele rohkem kindlust ja suurendada süsteemi stabiilsust.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot.

5. Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitajad: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses kohalikele omavalitsustele antava alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Muudatus tuleneb riigieelarve seaduse muutmisest, mille kohaselt tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2027 kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas neid arvnäitajaid kehtestada toetusfondi määruses. Eelnõuga ei muudeta toetuse eesmärki ega seniseid toetuse eraldamise põhimõtteid ning sellega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.

6. Arvamuse andmine küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni tänavu 4. mail algatatud seaduseelnõu. Justiits- ja digiministril teha valitsuse arvamus teatavaks riigikogu riigikaitsekomisjonile hiljemalt 9. juuniks.

7. Arvamuse andmine ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni liikme Diana Ingeraineni algatatud seaduseelnõu eesmärk on laiendada retseptiravimite reklaami lubatud sihtrühma nii, et ravimifirmad võiksid edaspidi suunata erialast ravimireklaami lisaks arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele ka õdedele. Õdede roll krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel ja ravimikasutuse nõustamisel on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Eelnõu ei ava ravimireklaami avalikkusele ega muuda ravimireklaami üldisi piiranguid.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki, kuid mitte eelnõu esitatud kujul. Liikmesriikidel on õigus ravimireklaami sihtrühmi täpsustada, kuid üksnes Euroopa Liidu õiguses sätestatud regulatsiooni piires. Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt on ravimireklaam lubatud isikutele, kellel on õigus ravimeid välja kirjutada või tarnida. Ravimite väljakirjutamise õiguseta õed sellesse sihtrühma ei kuulu.

Euroopa Liidu ravimireform, mis on jõudmas lõppfaasi, puudutab muu hulgas ka ravimireklaami reguleerivaid sätteid. Eesti on läbirääkimistel toetanud ettepanekut muuta retseptiravimite reklaamipiiranguid selliselt, et ravimialast reklaami oleks võimalik suunata ka ravimite väljakirjutamise õiguseta õdedele. Reform võetakse tõenäoliselt vastu 2026. aasta 4. kvartalis.

8. Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Moodustatakse Käntu-Kastja looduskaitseala ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Ala moodustatakse valdavalt olemasolevate hoiualade ja püsielupaikade põhjal, et tagada sealsete kaitsealuste liikide ning väärtuslike soo-, metsa- ja lamminiiduelupaikade parem kaitse. Kaitseala pindala on 3489,5 ha ning see suureneb senisega võrreldes umbes 343 ha võrra. Täpsustatakse kaitsealal lubatud ja keelatud tegevusi, et paremini vältida kaitstavate elupaikade ja taimeliikide kahjustamist.

9. Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse "Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsuse 1. oktoobri 2015. aasta määruse nr 102 "Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri" (edaspidi ORME) muutmise vajadus tuleneb riigikogu menetluses olevast planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõust (683 SE), millega nähakse ette planeerimisseaduse ühe peatüki kehtetuks tunnistamine. Planeerimisseaduse 7. peatükk puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse eriplaneeringu regulatsiooni.

Planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu järgi luuakse ORME määruse kehtestamise volitusnorm planeerimisseaduse paragrahvi 75 lõikes 11. See paragrahv on valitud seetõttu, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 4 märgitakse, et üldplaneeringu korral on üks ülesannetest ka valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht. Eelnõuga ei nähta ORME määruses ette sisulisi muudatusi.

10. Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega lihtsustatakse tegevuspõhise riigieelarve aruandlust ja kaotatakse ministeeriumide kohustus koostada igal aastal eraldi tulemusaruanne. Edaspidi jagatakse senise tulemusaruande sisu kahe olemasoleva dokumendi vahel: tulemusvaldkondade eesmärkide täitmine ja eelarve kasutus kajastatakse riigi majandusaasta koondaruandes ning detailsem programmi ja tegevuste analüüs lisatakse programmi juurde.

Muudatuse eesmärk on vähendada ministeeriumide ja rahandusministeeriumi töökoormust ning sisebürokraatiat, säilitades samal ajal aruandluskohustuse ja vastutuse tulemuste saavutamise eest. Riigieelarvele määrus lisakulusid ega -tulusid ei too.

Muudatus rakendub tagasiulatuvalt alates 2025. aasta aruandlusperioodist. See tähendab, et ministeeriumid ei pea 2026. aastal 2025. aasta kohta enam eraldi tulemusaruannet koostama ega esitama.

11. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu*

Eelnõuga antakse majandus- ja tööstusministrile volitus suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali 50 miljoni euro võrra. Raha on ette nähtud EISi laenude sihtfondi suurendamiseks, et pakkuda ettevõtjatele vajalikke laenutooteid.

Muudatuse eesmärk on parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile olukordades, kus turg ei paku piisavaid rahastusvõimalusi. Vahendeid kasutatakse muu hulgas ettevõtete kasvu ja välisturgudele laienemise toetamiseks.

Tegemist ei ole riigiabiga EISile, sest sihtasutus tegutseb vahendajana ja suunab raha edasi ettevõtjatele. Riigiabi reeglite järgimist hinnatakse nende ettevõtete tasandil, kes EISi kaudu laenu saavad.

12. Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister esitab ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on praegu Aserbaidžaani, 1 Bangladeshi, 1 Ukraina, 2 Valgevene ja 17 Venemaa kodanikud.

13. "Taaste- ja vastupidavuskava lisa" ja toetuse riigisisese väljamaksete korra kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Taaste- ja vastupidavuskava lisa muudetakse, et tagada kõigi Euroopa Komisjoniga kokku lepitud tulemuste tähtaegne saavutamine ning kindlustada Eestile kogu RRFi toetuse väljamaksmine 2026. aasta lõpuks. Kuna taastekava rakendamise lõpptähtaeg on tänavu augustis, annab Euroopa Komisjon liikmesriikidele võimaluse teha kavas veel viimased muudatused kuni 31. maini 2026.

Muudatus puudutab peamiselt haridus- ja teadusministeeriumi vastutusalas olevat oskuste reformi ettevõtete digipöördeks. Senist koolitustel osalejate sihttaset vähendatakse 2000-lt 1818-le, sest majanduskeskkonna muutused, IKT-sektori nõudluse stabiliseerumine, koolitusturu küllastumine ja ettevõtete suurem huvi sisemiste AI-koolituste vastu on vähendanud nõudlust pikkade ümberõppe programmide järele. Samas säilitatakse koolituste kvaliteet ja sisuline mõju.

Lisaks täpsustatakse koolitustegevustega seotud tulemuste kirjeldust, et nende saavutamist oleks võimalik Eesti süsteemide põhjal korrektselt tõendada. Samuti muudetakse Euroopa Komisjonilt laekuva toetuse riigisisest väljamaksete korda ministeeriumide vahel, et toetuse jaotus vastaks tegelikele kuludele ning perioodi lõpus oleks võimalik tulud ja kulud tasakaalu viia.

14. Euroopa Liidu Regioonide Komitee perioodi 2025-2030 asendusliikme kandidaadi esitamine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõuga nimetatakse ELi Regioonide Komitee perioodi 2025-2030 asendusliikme kandidaadiks Katrin Krause vastavalt Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ettepanekule. Regioonide Komitee on EL nõuandva staatusega poliitiline kogu, mille ülesandeks on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused EL otsustusprotsessi. Mandaadi uuendamise vajaduse tingis senise vallavalitsuse umbusaldamine Harku vallas ehk Krause senise mandaadi lõpp.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programmi "Agile" loomise kohta
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas tänavu 25. märtsil ettepaneku määruseks, millega kehtestatakse erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programm "Agile". Programmi eesmärk on kiirendada kujunemisjärgus ja murranguliste kaitseotstarbeliste toodete ja vastava tehnoloogia innovatsioonitsüklit - arendamisest ja testimisest kuni kasutuselevõtu ja tööstusliku tootmiseni -, võttes arvesse liikmesriikide ja nende relvajõudude kiireloomulisi vajadusi.

Programmi eelarve on 115 miljonit eurot, mis pärineb täielikult praegusest ELi mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF) kaitsetööstuse ja kosmosega seotud programmidele eraldatud vahendite ümberjaotamisest. Programmiga loodetakse leida uusi viise kaitseinnovatsiooni tõhusamaks toetamiseks, et lähtuda neist 2028. aastal algava MFFi raames tehtavate kaitseinnovatsiooni programmide ettepanekute üle arutlemisel.

Eesti toetab programmi "Agile" eesmärke kiirendada kaitsevaldkonna innovatsioonitsükleid, soodustada sihistatult murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) rolli kaitseinnovatsioonis. Samuti peame oluliseks VKE-de lõimimist laiemalt Euroopa kaitsetööstusbaasi tarneahelatesse ning et programmi raames katsetatavad uued lähenemisviisid, mis lähtuvad liikmesriikide vajadustest, kujuneksid aluseks ka ELi järgmise MFFi kaitsetööstusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel. Eesti toetab, et eraldi pööratakse tähelepanu testimisega seotud väljakutsetele ja koostöö edendamisele lõppkasutajatega. Sealjuures on oluline, et programm võimaldaks rahastada tegevusi, mis hõlmavad kaitseväe kui lõppkasutaja osalemist testimisel ja valideerimisel.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon viib läbi avalikku konsultatsiooni 2030+ energiatõhususe raamistiku koostamiseks. Konsultatsiooni laiemaks eesmärgiks on viia olemasolevad energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 meetmed kooskõlla 2040. aastaks Euroopa kliimamäärusega seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga.

Euroopa Komisjon kogub tagasisidet EL energiatõhususe direktiivi praeguse rakendamise ja mõju, sh võimalike probleemide, halduskoormuse ning lisanduvate meetmete võtmise vajaduse kohta. Teisalt soovitakse kindlaks teha, kas 2040. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks peab EL võtma täiendavaid meetmeid. Konkreetseid uusi 2030. aasta järgseid energiatõhususe sihttasemeid ning mõõdikuid, eesmärke ja kohustusi avaliku konsultatsiooni raames ei esitata.

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisuse õigusaktide eelnõude paketi kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Tänavu 20. jaanuaril esitas Euroopa Komisjon küberturvalisuse määruse teise ettepaneku (CSA2), mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks küberturvalisuse määrus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (NIS2) muutva direktiivi ettepanek käsitleb NIS2 sihipäraseid muudatusi, et lihtsustada küberturvalisuse raamistiku konkreetseid aspekte, suurendada õiguskindlust ja ühtlustada rakendamist.

Eesti toetab Euroopa Liidu küberturvalisuse tugevdamist, kuid peab oluliseks, et NIS2 muutva ja CSA2 eelnõude nõuded, terminoloogia ja kohaldumisala tagavad liikmesriikidele ja puudutatud osapooltele selge ja üheselt mõistetava õigusraamistiku, kuna juba kehtiva NIS2 sõnastused on ebaselged ja mitmeti tõlgendatavad.

Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti rolli ja ülesannete kujundamisel on tagatud selge tööjaotus liikmesriikidega ning välditakse liikmesriikide pädevuste ja olemasolevate mehhanismide dubleerimist (sh varajase hoiatuse süsteemide, küberintsidentide käsitlemise üksuste ja riiklike operatiivsete funktsioonide osas) ega piirata liikmesriikide pädevate asutuste operatiivtööd. ENISA uued ülesanded peavad toetama kehtivaid koostöövorme, ei tohi luua paralleelseid infovahetuse kanaleid ega mõjutada negatiivselt riiklike küberintsidentide käsitlemise üksuste ja erasektori vahelist koostööd.

Eesti peab oluliseks, et IKT tarneahelate turvalisuse tagamisel pöörataks tähelepanu ka mittetehniliste riskide maandamisele. Küberturvalisuse seisukohast muret tekitavate kolmandate riikide kindlaksmääramisel peab liikmesriikidel olema tugev roll, et tagada mittetehniliste riskide määratlemise protsessi läbipaistvus ja usaldusväärsus.

18. Eesti seisukohad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Algatuse eesmärgiks on ühtlustada Euroopa Liidus ebaseaduslike tulirelvadega seotud kuritegude karistusõiguslikku käsitlemist, et tõhustada võitlust relvakaubanduse ja muude tulirelvakuritegude vastu. Direktiiviga ühtlustatakse olulisi mõisteid ja karistusi ebaseadusliku tulirelvakaubanduse, tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona ebaseadusliku valmistamise või valdamise, samuti relvade ja nende oluliste osade märgistuse ebaseadusliku eemaldamise või võltsimise eest.

Kriminaliseeritakse ka 3D printimist võimaldavate relvajooniste ebaseaduslik koostamine, omandamine, valdamine ja jagamine ning levitamine. Liikmesriikidelt oodatakse tulirelvade alase kontaktpunkti loomist, et tugevdada piiriülest koostööd ning tõhustada andmekogumist ja -jagamist. Algatus on suunatud üksnes ebaseaduslike tulirelvadega seotud tahtlike tegude vastu ega puuduta ametlikult tegutsevate relvakaupmeeste, tööstuse ega kodanike seaduslikku tegevust.

Eesti toetab direktiivi eelnõu üldeesmärke, kuid peab vajalikuks mitmete sätete sisulist täpsustamist, et tagada õigusselgus, praktiline rakendatavus ja proportsionaalsus. Eesti toetab mõistete ühtlustamist ja digifaili mõiste määratlemist, sest see aitab parandada piiriülest koostööd ja reageerida eelkõige 3D-printimisega seotud ohtudele. Täiendavalt tuleks kaaluda ka kuritegelikel eesmärkidel selliste arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomise ja kasutamise kriminaliseerimist, mis tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona tootmist või 3D-printimist tehniliselt võimaldavad.

Peame oluliseks, et liikmesriikidel on laskemoona ebaseadusliku valdamise puhul võimalik diferentseerida väär- ja kuritegusid sõltuvalt sellest, kas liikmesriigi kontekstis on tegemist ebaolulise või olulise kogusega. Leiame, et digifailidega seotud teod tuleks piiritleda kuriteona, kui selline käitumine on teadlik ning sellel on piisavalt konkreetne seos ebaseadusliku relva, olulise osa või laskemoona valmistamisega, et mitte pärssida seaduslikke tegevusi, nagu teadus-, arendus, õppe- ja tööstustegevus või kollektsioneerimine.

Samuti ei toeta Eesti hooletusest tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist. Karistusmäärade kehtestamisel tuleb rohkem arvestada liikmesriikide kokkulepitud ELi kriminaalõiguse mudelsätteid ning lähtuda proportsionaalsuse ja karistuse kui viimase abinõu põhimõtetest. See tähendab, et lisakaristused ning raskendavad ja kergendavad asjaolud tuleb sätestada soovitusliku loeteluna, mis võimaldab arvestada liikmesriikide erineva õigussüsteemiga. Samuti ei peaks eelnõu muutma juriidilistele isikutele käibepõhist rahalist karistust kohustuslikuks.

Eesti ei toeta ka aegumistähtaegade üksikasjalikku reguleerimist, kuivõrd see läheb miinimumharmoneerimise eesmärgist kaugemale. Eesti toetab statistiliste andmete kogumist ja riikliku kontaktpunkti määramist koos kindlate ülesannetega, kuid peab problemaatiliseks kogutavate andmete mahtu, detailsust ja edastamise sagedust. Rõhutame, et piirduda tuleks minimaalselt vajalike andmetega, vältida dubleerivat aruandlust ja võimaldada automatiseeritud andmevahetust ning kaaluda paindlikumaid tähtaegu andmete edastamiseks.

Algatusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele tervikuna, kuna see aitab vähendada ebaseaduslike tulirelvade kättesaadavust ning parandab õiguskaitseasutuste võimekust tulirelvadega seotud kuritegusid ennetada, avastada ja uurida.

Esialgse hinnangu järgi kaasneb direktiivi rakendamisel IT arenduste kulu 2-3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldamise ja täiendamise püsikulud. Lisaks võib sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad direktiivi eelnõu läbirääkimiste tulemusel kohustuslike andmete kogumise ja edastamise maht ning tulirelvade kontaktpunkti ülesanded, tekkida vajadus ühe või kahe täisajaga ametikoha järele. Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise käigus.

Direktiivi vastuvõtmisel tuleb muuta eelkõige karistusseadustikku.