Eesti kaitsevõime tugevneb tänavu keskmaa õhutõrjega

Eesti kaitsevõime tempokas arendamine jõuab tänavu uue verstapostini, kui õhukaitse saab kuni 20 kilomeetri kõrgusel lendavate sihtmärkide vastu keskmaa õhutõrje näol täiendava kihi. Samuti täieneb muu hulgas droonivõimekus, maavägi saab juurde tulejõudu ning liigutakse edasi mereväe laevastiku arendamisega.

"Eelmine aasta oli väeloome arendamise vaatest hea aasta. Suutsime mulluse hankekava 100-protsendiselt täita ja saan kõigile kinnitada, et kaitsevaldkonnal on selge plaan, kuidas Eesti kaitsevõimet edasi tugevdada, meie riigikaitsjaid väärtustada ja kohalikku kaitsetööstust arendada," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti kaitsekulud on 2026. aastal 2,4 miljardit eurot ehk 5,43% SKP-st. See on ligi neli korda rohkem kui 2021. aastal ehk enne Venemaa Föderatsiooni täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Eesti kaitse-eelarvest läheb aastatel 2026-2029 hangetesse 37 protsenti ja veel täiendavalt 25 protsenti laskemoona, et jätkata moonavarude kiiret täiendamist.

"Venemaa kujutatav oht Eestile ja läänele sunnib riike relvastuma ning tõstma oma kaitsevõimet igal võimalikul viisil. Kaitsevägi on Venemaa alustatud täiemahulise sõja ajal otsustavalt ning kiirelt kasvatanud oma võitlusvõimet nii uute süsteemide ja laskemoona hankimise kui Ukraina sõjas nähtud kontseptsionaalsete lähenemiste rakendamise kaudu," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo. "Kaitsevõime kiire arendamine jätkub ka lähiaastatel. Arvestades meie naaberriigi agressiivse loomusega, on sõjalise võimekuse arendamine Eestile hetkel kriitilise olulisusega."

Eesti õhukaitsesse lisandub 2026. aastal täiesti uus kiht, sest tarnitakse koos Lätiga hangitud keskmaa õhutõrje. Ukrainas end tõestanud Saksa tootja süsteem võimaldab tõrjuda lennuvahendeid ca 40 kilomeetri kauguselt ja 20 kilomeetri kõrguselt. Tugevneb ka lühimaa õhutõrje täiendavate Pioruni laskeseadmete ja moona näol. Drooniseire saab juurde akustilise tuvastussüsteemi, arendame tõrjevõimekust eri vahenditega ning tarnitakse droone- ja õhuründemoona.

Et mõjutada vastast distantsilt, suureneb liikursuurtükkide K9 arv 36-ni ning täiendust saavad olemasolevad tosin ratastel Caesari liikursuurtükki. Süvalöögivõime tugevdamiseks on HIMARS süsteemid kohal ning jätkuvad moonatarned, samuti hangib Eesti Lõuna-Koreast täiendavad suurtükiväe raketiheitjad Chunmoo.

"RKIK-i ülesanne on soetada ja õigeaegselt tarnida kaitseministeeriumi nelja-aastases arengukavas otsustatud prioriteetsed väevõimed koos elutsükliga ning rajada nende hoiustamiseks vajalik taristu," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher. "Tänu suurenenud kaitse-eelarvele saab Eesti kaitsevägi lähiaastatel juurde oluliselt rohkem laskemoona ja laskemoonataristut, erinevaid relvasüsteeme, suurtükiväe raketiheitjaid ja liikursuurtükke ning meie õhukaitse tugevneb olulisel määral."

Eesti plaanib uuendada mereväe laevastikku. Miinijahtijad saavad tänavu uued peamasinad ja sõlmitakse leping nende elukaare pikendamiseks. Samuti on käimas turuanalüüs, et ehitada sellel arengukava perioodil kuni neli uut laeva. Lisaks kaasajastatakse mereseireradareid ja loodud on rannakaitse raketisüsteem.

Kaitsetööstuse vallas on Ämaris alustanud tootmist Eesti esimene eraettevõtte käivitatud lahingumoona tehas. Tänavu algab baastaristu rajamine Pärnumaal Ermistu kaitsetööstuspargis, kuhu on välja valitud neli ettevõtet. Samuti tuleb kaitsetööstuspark Põhja-Kiviõlisse ja käimas on läbirääkimised seal suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Balti kaitsevööndi Eesti osa rajamisel liigutakse edasi punkrite suurhanke ning tõkestuskraavide rajamisega.

Ülevaade sõjalise riigikaitse arengust 2026. aastal: https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/20260206_2026_aasta_riigikaitses.pdf (PDF)

Lisainfo: [email protected]