"Euroopa ei tohi alahinnata ohtu, mida kujutavad endast sõjakogemusega ja potentsiaalselt radikaliseerunud Vene võitlejad. Nende pääsemine Schengeni alale seab ohtu kogu Euroopa Liidu sisejulgeoleku. See risk on reaalne ja kasvav," rõhutas peaminister Michal.

Eesti on juba astunud otsustavaid samme, kehtestades sissesõidukeelu enam kui tuhandele Vene võitlejale. Neid on aga veel sadu tuhandeid. Eesti kutsub üles kõiki liikmesriike ja Euroopa Komisjoni töötama välja ühtne lahendus, mis välistaks selliste isikute liikumise Euroopa Liidu territooriumil.

"Julgeolek ei saa olla killustatud. Kui üks riik sulgeb ukse, aga teine jätab selle avatuks, jääb kogu süsteem haavatavaks. Euroopa peab olema tugev ja ühtne," ütles Michal.

Peaminister rõhutab ka, et me ei tohi lasta geopoliitilistel arengutel, sealhulgas Lähis-Ida sündmustel, hajutada tähelepanu Ukrainalt. "Ukraina toetamine peab jääma Euroopa Liidu prioriteediks. Me peame kiiresti edasi liikuma nii 90 miljardi eurose laenu kasutuselevõtmise, sanktsioonide tugevdamise kui ka EL-i laienemisega."

Euroopa Ülemkogu päevakorras on lisaks Ukraina toetamisele ja julgeolekuküsimustele ka ränne, Euroopa Liidu eelarve, konkurentsivõime ning globaalne geopoliitiline olukord.

Ülemkogu algab mõttevahetusega Euroopa Parlamendi president Roberta Metsolaga. Sellele järgneval Ukraina arutelul osaleb video teel ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. ÜRO peasekretär António Guterrese osavõtul toimub ülemkogu lõunaarutelu, kus on teemaks praegune geopoliitiline olukord, multilateralismi murenemine ning ÜRO reform.

Ülemkogu veerel toimub euroala tippkohtumine Euroopa Keskpanga juhi Christine Lagarde´i osalusel.