Kaitseminister Riigikogus: meie suurim varandus on meie vabadus ja usk oma riiki

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas täna Riigikogus peetud Eesti 2035 strateegiakõnes, et Eesti on viimase kolme kümnendiga teinud tohutu arengu - nii majanduses kui riigikaitses - ning on valmis alati oma vabadust kaitsma.

"1992. aastal oli Eesti kõhn ja vaevatud, nagu ütles president Lennart Meri. Täna on Eesti tugev ja sirge seljaga riik, kes suudab ise kaitsta oma kodu ja rahu ja kellel on liitlased, kes vajadusel koos meiega meie ühist vabadust kaitsevad," ütles kaitseminister.

Kaitseminister Pevkur tõi välja, et Eesti kaitse-eelarve kasvab järgmisel aastal üle 2 miljardi euro ja nelja aasta peale kokku üle 10 miljardi euro, mis moodustab enam kui 5 protsenti SKP-st. "See on 250 000 korda rohkem kui taasiseseisvunud Eesti esimesed kaitse-eelarved. Mõistame, et see on suur pingutus kõigile inimestele ja maksumaksjatele, kuid see pingutus loob reaalseid lisavõimeid - heidutuseks agressorile ja kinnituseks meie liitlastele," rõhutas Pevkur.

Kaitseminister tõi kõnes esile, et viimastel aastatel on Eesti oluliselt tugevdanud oma kaitsevõimet. Teise jalaväebrigaadi mehhaniseerimine on suurendanud üksuste liikuvust, kaitstust ja tulejõudu, samal ajal kui suurtükiväerügemendi loomine on toonud Eestile täiesti uue taseme tulejõu - K9 ja CAESAR suurtükiväeplatvormide, HIMARS mitmikraketiheitjate ja varitseva õhuründemoonaga. Samuti on arendamisel mitmekihiline õhukaitse, kus lähiaastatel võetakse kasutusele IRIS-T keskmaa süsteemid ning täiendatakse lühimaa võimekust Mistrali, Pioruni ja teiste relvasüsteemidega. Merevägi on saanud uue strateegilise võime Blue Speari näol, mis võimaldab kaitsta Eesti rannikualasid, ning aastani 2029 investeeritakse ligikaudu 5 miljardit eurot laskemoonavarude suurendamisse.

Edasiste arengusuundadena näeb Eesti ette sõjaaja struktuuri kasvatamist 55 000 võitlejani, õhukaitsebrigaadi loomist, mille koosseisus hakkavad toimima nii keskmaa kui lühimaa süsteemid, ning ettevalmistusi ballistilise raketikaitse loomiseks. Lisaks arendatakse kaug- ja täppislöögivõimet, luure- ja tulejuhtimispataljoni ning pioneeripataljoni. Suurt tähelepanu pööratakse ka mehitamata võimetele, droonivastasele kaitsele ja elektroonilise sõjapidamise võimekusele, mis kõik on muutunud Ukraina sõja kogemuse põhjal vältimatult vajalikuks.

Minister rõhutas, et kaitsevõime tugevdamine ei seisne ainult relvades ja varustuses, vaid ka inimeste kaitsetahtes. Seetõttu suurendatakse ajateenijate ja reservväelaste toetusi, tõstetakse tegevväelaste palku ning investeeritakse väljaõppesse. "Meie hoiak peab olema selge: Eesti võidab, sest me tahame võita," lisas kaitseminister.

Olulise osana Eesti julgeolekust nimetas kaitseminister ka kodumaise kaitsetööstuse arendamist. Valitsus on seadnud eesmärgiks kasvatada sektori käive praeguselt poolelt miljardilt 2 miljardi euroni aastaks 2030. Selleks rajatakse kaitsetööstuspark, käivitatakse drooniõppeprogramm koolides ning luuakse kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. "Majandus, innovatsioon ja julgeolek peavad käima käsikäes. Nii loome uusi tehnoloogiaid, hoiame investeeringuid Eestis ja kasvatame oma kaitsevõimet," rõhutas ta.

"Ma ei kavatse kaitseministrina istuda käed rüpes ja oodata, kuni Vene kirsa Eesti pinnale astub. Me peame tegutsema kiiresti ja täpselt. Meie suurim varandus on meie vabadus ja usk oma riiki - see usk on kandnud meid läbi raskuste ning teeb Eestist enesekindla ja tugeva riigi ka tulevikus," lõpetas minister oma sõnavõtu.