Valitsuse 7. mai 2026 istungi kommenteeritud päevakord

1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmisega viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.

Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega.

Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita. E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.

2. Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga luuakse strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks eraldi kiirendatud menetlus ehk nn strateegiliste investeeringute ekspressrada, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Eelnõuga kehtestatakse selged kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse keskkonnamõjude paindlikumat ja varasemat hindamist.

Lisaks luuakse strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist. Muudatustega soovitakse vähendada eelkõige haldusorganite töökoormust ja kiirendada menetlusi, ilma et suureneks inimeste halduskoormus.

3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel alustel.

4. Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused 2026" heakskiitmine" eelnõu
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks.

Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.

Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.

Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.

Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5% SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe - põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi.

Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

5. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE) kohta Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga langetada põhitoiduainete käibemaksumäär 13%-le. Põhitoiduaineteks on eelnõu kohaselt värske liha ja kala, piimatooted, puu- ja köögiviljad, eeltöödeldud viljad, leib ja sai, munad.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, sest pakutud meede ei ole tõhus ega sihitud. Rahvusvahelised uuringud ei anna alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. Jaotuslikku mõju arvestades on tegemist halvasti sihitud meetmega. Kuigi madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma eelarvest toidule, kulutavad jõukamad leibkonnad toidule absoluutväärtuses rohkem ning saavad seetõttu ka maksulangetusest suurema rahalise võidu. Põhitoiduainete käibemaksumäära vähendamine on suur riigieelarveline kulu, mis ulatub hinnanguliselt 170 mln euroni aastas ja ei ole praeguses eelarveseisus jõukohane. Administreerimise seisukohast on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga.

6. Arvamuse andmine diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu (868 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsiooni eesmärgiga vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju ja langetada diislikütuse aktsiisi kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimummäärani 330 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Aktsiisi langetamisel oleks riigieelarvele väga suur negatiivne mõju. Rahandusministeeriumi arvutused näitavad diislikütuse aktsiisilangetuse kogumõjuks 24,5 mln eurot. Praeguses julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada.

7. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (871 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga muuta tulumaksuseadust ja muudatuse tulemusena kehtestada Eestis tegutsevatele pankadele kõrgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis võib tekkida olukorras kui järsk intressimäärade tõus kantakse üle laenuvõtjatele, kuid mitte hoiustajatele.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada. Põhjusel, et krediidiasutused maksavad erinevalt muudest äriühingutest juba avansilist tulumaksu tekkepõhiselt kasumilt. 2025. aastal laekus neilt avansilist tulumaksu üle 121 miljoni euro. Lisaks maksid pangad 2025. aastal tulumaksu jaotatud kasumilt kokku üle 30 miljoni euro. 2026. aastaks prognoosime avansilise tulumaksu laekumiseks üle 123 miljoni euro. Ühe majandussektori ettevõtjate kasumi erakorraline maksustamine vähendaks investeerimiskeskkonna atraktiivsust ja riigi üldist usaldusväärsust.

8. Arvamuse andmine lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 8. aprillil algatatud seaduseelnõu. Eelnõuga suurendatakse laste kaitset isikute eest, kellele on kehtestatud lastega töötamise keeld.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Justiits- ja digiministeeriumi hinnangul tekitab muudatus põhiseaduspärasuse riski, eelkõige võrduspõhiõiguse ja elukutsevabaduse vaatest. Laste õiguste kaitseks on valitsus heaks kiitnud ja Riigikogule saatnud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu.

9. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova k.a 9. aprillil algatatud seaduseelnõu.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium möönab, et laste ja perede heaolu on valitsuse jaoks väga tähtis ning elukalliduse tõus, eluasemekulud ja igapäevased pere eelarvekulud mõjutavad paljusid peresid. Eelnõuga kaasneb aga riigieelarvele ligikaudu 55-60 miljoni euro suurune täiendav püsikulu aastas. Ka rahandusministeerium ei kooskõlasta eelnõu, kuna puudub nõuetekohane mõjude hindamine ja katteallikas. Eelarvemõjuga otsused tehakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.

10. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 "Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse huvide deklaratsioonide registri (edaspidi HDR) haldamise ülesannete jaotust, juurdepääsuõiguseid ning andmevahetuse korda. Eelnõu eesmärk on tagada õigusselgus, registri toimimise vastavus kehtivale õigusele ning uue tehnilise lahenduse sujuv kasutuselevõtt.

Tulevikus hakkab registri haldajaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). Muudatustega antakse RIK-ile selged volitused, sealhulgas registri arendamiseks, tehniliseks haldamiseks, turvameetmete rakendamiseks ja kasutajatoe pakkumiseks. Samuti sätestatakse uued ülesanded, näiteks lepingute sõlmimine krediidiasutuste ja notaritega, et võimaldada juurdepääsu teatud andmetele.

Mitmed täiendused lihtsustavad deklarantide jaoks andmete esitamist ning aitavad vältida olukordi, kus deklarandid ei ole teadlikud neile tekkinud kohustusest. Täpsustatakse andmevahetust riiklike registritega - näiteks lisandub deklaratsioonile hulk andmeid, mis kantakse automaatselt üle teistest andmekogudest. Lisaks nähakse ette deklarantidele meeldetuletuste saatmine, mis aitab vähendada deklaratsioonide esitamise hilinemisi.

11. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga koondatakse kõik ohtlike kemikaalide, sealhulgas kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete ning plii käitlemise tööohutusnõuded ühte määrusesse. Praegu on need nõuded jaotatud kolme erineva määruse vahel, mis muudab regulatsiooni keeruliseks ja tekitab kattuvusi. Uue tervikmääruse eesmärk on muuta nõuded ettevõtjatele selgemaks, ühtsemaks ja lihtsamini rakendatavaks.

Määrus ei loo tööandjatele üldiselt uusi kohustusi, vaid vähendab bürokraatiat ja dubleerimist. Näiteks ei pea tööandjad enam enne ohtlike ainetega töö alustamist Tööinspektsiooni eraldi ette teavitama ning mõõtetulemusi ei pea enam aastakümneid eraldi säilitama, kuna need jäävad riskianalüüsi osaks. Kokku vähendatakse nõuete mahtu ligikaudu kolmandiku võrra.

Samas võetakse eelnõuga üle Euroopa Liidu direktiiv, mis kehtestab rangemad piirnormid diisotsüanaatidele ja pliile. See tähendab, et tööandjad peavad teatud juhtudel sagedamini mõõtma töökeskkonna õhu kvaliteeti, uuendama riskianalüüse ning korraldama tervisekontrolle pliiga kokkupuutuvatele töötajatele.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks kolm seni eraldi kehtinud määrust ning luuakse üks terviklik ja ajakohastatud regulatsioon ohtlike kemikaalide käitlemiseks töökeskkonnas.

12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigikantseleile ja Siseministeeriumile Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaadi (NB8) liidrite tippkohtumise ning Lennart Meri konverentsi (LMC) kulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister esitab ettepaneku eraldada valitsuse reservist Riigikantseleile ja siseministeeriumile kokku 815 608 eurot NB8 liidrite tippkohtumise ning Lennart Meri konverentsi turvamise ja korraldamise kuludeks. NB8 liidrite tippkohtumine toimub Tallinnas 9.06.2026. Lennart Meri konverents toimub Tallinnas 15.-17.05.2026.

13. Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2026. aastaks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku kinnitada riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summad 2026. aastaks.

Riigivaraseaduse alusel kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul äriühingu dividendisumma, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks riigi osalusega äriühingute valitsejatele: kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja kaitseministeerium. Kaitseministeerium ja sotsiaalministeerium kooskõlastasid korralduse eelnõu märkusteta. Kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium esitasid märkused, kusjuures kliimaministeerium toetab rahandusministeeriumi ettepanekut ainult tingimuslikult. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlastanud eelnõu.

Eelnõus ei ole kajastatud aktsiaseltsi Tallinna Sadama dividendi ettepanekut, mis esitati valitsusele kinnitamiseks eraldi eelnõuna seoses üldkoosoleku toimumise ajaga.

14. Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni kohta reservatsiooni tegemine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu

2016. aasta korralduse seletuskirja kohaselt tuleb pärast spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni heakskiitmist ja allakirjutamist see ratifitseerida riigikogus. Pärast allkirjastamist konventsiooni siiski riigisiseselt ei ratifitseeritud. Kultuuriministeeriumi hinnangul on 2016. aasta seletuskirjas viidatud õigusaktid nüüdseks vajalikus ulatuses vastu võetud. Seetõttu ei ole enam alust konventsiooni ratifitseerimiseks riigikogus.

Enne riigisisese menetluse lõpetamist tuleb reguleerida reservatsioon. Eesti soovib välistada konventsiooni kohaldamise osas, mis näeks ette Eesti jurisdiktsiooni isikute üle, kelle alaline elukoht on Eestis, kuid kes ei ole Eesti kodanikud. Ilma reservatsioonita tekiks Eestil kohustus menetleda ka välisriigis toime pandud konventsioonis nimetatud kuritegusid Eesti alaliste elanike poolt ning see eeldaks karistusseadustiku muutmist.

Pärast korralduse vastuvõtmist edastab Välisministeerium Euroopa Nõukogule Eesti heakskiitmiskirja koos reservatsiooniga. Seejärel saab Eestist konventsiooni osaline. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1.09.2019. Sellele on alla kirjutanud 28 riiki ja ratifitseerinud 15 riiki.

15. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepanku anda Eesti kodakondsus emale ja kahele tema kahele alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

16. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine (sigade Aafrika katku kulud)
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Regionaal- ja põllumajandusminister teeb ettepaneku muuta nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid.

Valitsus eraldas 2025. a reservist SAK ennetustegevusteks kokku 5,56 mln eurot. Sellest 3 mln eurot anti investeeringutoetusteks. Meetme eelarvest jäi kasutamata 2,13 mln eurot, mis suunatakse tagasi VV reservi ja kasutatakse SAK ennetustegevusteks ning eriti ohtlike loomataudide tõrjevõimekuse suurendamiseks. 2025. a SAK tõrje kogukulu oli 18,22 mln eurot. REGM tagastab 2 134 788 eurot sealihatootjate erakorralise investeeringutoetuse jääki.

17. Eesti digiühiskonna arengukava 2035
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 seab järgmise kümnendi strateegilised suunad Eesti digiriigi arenguks. Uue visiooni järgi soovib Eesti olla 2035. aastaks hukukindlalt vaba maailma juhtiv tehisarupõhine riik, kus kaasaegne tehnoloogia, tugev küberkerksus ja tõhus riigihaldus toetavad majanduskasvu ja inimeste heaolu ning tagavad riigi toimimise ka kriisides.

Arengukava uuendati, kuna senine dokument pärines 2021. aastast ehk ajast enne tehisaru kiiret arengut ja Venemaa täiemahulist agressiooni Ukrainas. Uut raamistikku on vaja ka selleks, et valmistuda Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastuseks, sealhulgas tehisaru arenduste toetamiseks.

Arengukava keskendub muu hulgas tehisaru laialdasemale kasutuselevõtule, andmete standardiseerimisele ja taaskasutusele, privaatsuskaitse tugevdamisele ning riigi IT-valdkonna kesksemale juhtimisele. Võrreldes varasemate arengukavadega on uus dokument konkreetsem, keskendudes tegevuste asemel soovitud tulemustele ning sisaldades võimalusel ka tähtaegu.