Valitsus kinnitas riigieelarve strateegiaga järgneval neljal aastal riigikaitse arenguks enam kui 10 miljardit eurot

Vabariigi valitsus kinnitas järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia, millega suunatakse järgnevatel aastatel riigikaitse arendamiseks üle 10 miljardi euro.

"Venemaa järjest hoolimatum käitumine Läänemere piirkonnas mõjutab otseselt Eesti julgeolekut, majandust ja inimeste turvatunnet, seetõttu peame kaitsevõimet järjekindlalt ja pikaajaliselt tugevdama," ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on üks olulisemaid prioriteete õhukaitse. "Selleks luuakse lähiaastatel eraldi õhukaitsebrigaad ning täiendatakse nii lühi-, kesk-, kui kaugmaa õhukaitse võimekust soetades juurde nii IRIS-T, Piorun ja Mistral laskeseadmeid kui ka moona," täpsustas Pevkur.

Samuti pannakse rõhku droonide seire- ja tuvastamisvõime tugevdamisele. Kaitseministri sõnul on eesmärgiks arendada võimet tervikuna, sh lennuvahendite tuvastamine ja mõjutamine, ning oma ründe-luure-vaatlusvõime arendamine. "Oleme märkimisväärses koguses juba erinevaid laevatõrjerakette ja ründedroone hankinud ning uute eelarveliste vahenditega hangitakse võimeid juurde. Lisaks hangitakse madalate õhukihtide jälgimiseks mõeldud süsteemid. Arenduste eesmärgiks on kaitsta kriitilisi objekte ja elanikke, tõrjuda efektiivselt rakette ja droone," kommenteeris kaitseminister Pevkur.

"Kaitseväe üheks ülesandeks on tagada, et Eesti õhukaitse ja droonivõimekus areneks julgeolekuolukorra halvenemisega samas tempos. Kavandatud investeeringutega suurendame kaitsevõimet tervikuna ning loome eeldused kriitiliste objektide kui elanikkonna paremaks kaitseks, täites liitlasena oma kohustusi NATO kollektiivkaitses," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.

Uues riigieelarve strateegias plaanitud vahenditega täidab Eesti NATO väevõime eesmärgid. Üle poole kaitse-eelarvest läheb järgnevatel aastatel kaitseotstarbelise varustuse soetusteks. Jätkub laskemoona soetamine, aastatel 2022-2029 on juba soetatud või soetamisel erinevat moona kokku üle 5 miljardi euro eest.

Kasvav kaitsevägi eeldab ka täiendavaid personaliotsuseid, täita tuleb mehitamata ametikohad ning suurendada tegevväelaste ja reservväelaste arvu, korraldama peab rohkem reservväelaste õppekogunemisi uute võimete loomiseks ja olemasolevate võimete alalises valmiduses hoidmiseks.

Diviisi arendamisel keskendutakse kaug- ja täppislöökide, juhtimisvõime ning üksuste kaitstuse suurendamisele. Luuakse luure- ja tulejuhtimispataljon ning pioneeripataljon, mis tagab võimaluse avastada ja mõjutada vastast tema sügavuses, manöövervabaduse ja üksuste kaitse. Brigaadid ja maakaitseüksused saavad mehitamata õhuründerühmad ning täiendavad ründedroonid, samal ajal arendatakse droonitõrjet ja elektroonilise sõjapidamise võimekust. Lisaks luuakse raketikaitserühmad ja alustatakse C-RAM süsteemide loomist, et kaitsta üksusi ja kriitilist taristut rakettide, suurtükimürskude ja miinipildujatule eest.

Samuti suurenevad investeeringud väljaõppealade, lasketiirude, õppehoonete, hajutatud juhtimispunktide ja Balti kaitsevööndi rajamisse ning juhtimis- ja sidevõimekustesse. Liitlaste kohaoleku tagamisele kulub üle 67 miljoni euro. Kaitsetööstuse ja innovatsiooni arendamiseks suunatakse ligi 51 miljonit eurot, eesmärgiga muuta Eesti kaitsetööstus 0,5 miljardilt 2 miljardi euro suuruseks sektoriks aastaks 2030. Rajatakse kaitsetööstuspark, käivitatakse koolides drooniõpe ning luuakse kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, et tuua uusi tehnoloogiaid kiiremini kaitseväe kasutusse.