Riigipea kuulutas välja ehitusseadustiku ja keskkonnajärelevalve seaduse muudatused

President Alar Karis andis täna heakskiidu kahele seadusele, mis puudutavad riigikaitseliste ehitiste planeerimist ja ehitamise kiirendamist ning laiendavad Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õigust.

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus kiirendab riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi. Eriregulatsioon kehtib 15. maist kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Muudatustega jäetakse riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Sellisteks objektideks on side- ja eelhoiatamissüsteemid, sõjalise väljaõppega seotud rajatised, harjutusväljad, lasketiirud, sõjalise ründe tõkestamiseks vajalik ehitis ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitised. Seadusega vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Natura 200 aladega seotud hindamised jäävad kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tuleb jätkuvalt kaasata Keskkonnaametit. Samuti näeb seadus ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras nelja kuni kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Kaebeõigus on teatud tingimustele vastavatel keskkonnaorganisatsioonidel.

Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega antakse Keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva (ennekõike teleskoopnuia) ja käeraudu. Sellega seoses muudetakse 20 seadust, millega laiendatakse keskkonnainspektorite volitusi, samuti lisandub inspektorite täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui ka jätkukoolitustest. Muudatuse eesmärk on tagada Keskkonnaametis töötavate keskkonnainspektorite turvalisus ja võimaldada neil kasutada piisavalt abivahendeid, et reageerida keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele, näiteks ohtlike jäätmete põletamise, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmise katkestamiseks. Inspektoritel peab olema võimalik adekvaatselt reageerida, rikkumine lõpetada ja vajadusel rikkuja kinni pidada.

Tulirelva kasutamise õigus jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve tagamiseks. Gaasi- või külmrelva võib kasutada juhul, kui muud meetmed ei anna tulemust.