Valitsuse 19.2.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduses tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPRAD) rakendamise sätted. Programmiga toetati EL vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas 99,7% Eestile suunatud eelarvest.

2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk EL-i ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi põhieesmärgid on kindlamalt kaitstud EL-i välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus, liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu jõustumisel muutub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis kiiremaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal muutub EL-i varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks.

Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine EL-i välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata.

Menetlused muutuvad EL-is ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistab olukorra, kus isik, kellele on näiteks Saksamaal kaitse andmisest keeldutud, saab uue menetluse Eestis. Samuti luuakse EL-ülene rändeinfosüsteem (Eurodac), mille kaudu kogutakse ja vahetatakse rohkem andmeid.

Varjupaigataotlejate kohustused täpsustuvad ning nende täitmata jätmisel on tagajärjed. Näiteks on võimalik piirata liikumisvabadust (sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas või regulaarselt registreeruda), mis on Eestis juba kasutusel ja muutub nüüd EL-üleselt ühtsemaks. See vähendab loata liikumist liikmesriikide vahel.

Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Taotlejatel tekib õigus tasuta õigusabile juba menetluse algul, mis aitab kaitsta nende huve ja võib vähendada hilisemaid kohtuvaidlusi.

Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Juba varasemalt on valitsus võtnud vastu seisukoha, et Eestisse inimesi ümber ei paigutata.

3. Kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kutseõppeasutuse seadust, et täpsustada koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni ning ajakohastada testide andmekogu puudutavaid sätteid.

Gümnaasiumide vastuvõtus luuakse võimalus arvestada õpilaskandidaadi koolivalikute eelistusi juhul, kui kool on selle oma vastuvõtu tingimustes ja korras ette näinud. Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse põhivastuvõtukonkursil esitatavate avalduste arvu. Eesmärk on muuta vastuvõtuprotsess selgemaks ja ühtsemaks.

Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu õpilast koolist välja arvata. Edaspidi on väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses. Täiendavaid koolist väljaarvamise aluseid gümnaasiumite kodukorras enam kehtestada ei saa.

Mõjutusmeetmetest jäetakse seadusest välja meede, mis nägi ette õpilase käitumise arutamise õppenõukogus. Mõjutusmeetmete rakendamise otsustuspädevus koondatakse kooli direktorile.

Lisaks muudetakse testide andmekogu puudutavaid sätteid, et ajakohastada andmete töötlemise ja haldamise regulatsiooni.

4. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Kalle Grünthal sooviga taastada 2007. aastast kehtetuks tunnistatud KarS § 289 "Ametiseisundi kuritarvitamine" ja 290 "Ametialane lohakus" sätete kehtimine.

Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et ametialase lohakuse ja ametiseisundi kuritarvitamise koosseisude taaskehtestamine eelnõuga pakutud sõnastuses on vastuolus kuritegude määratletuse põhimõttega, põhjustades sama probleemi, mille lahendamiseks need koosseisud 2007. aastal kehtetuks tunnistati ja ametialaste kuritegude süsteem ümber kujundati. Koosseisud oma sõnastuselt ei võimalda üheselt aru saada, millised teod on kolmandate isikute õigustele või avalikele huvidele sedavõrd ohtlikud või milline peab olema tegudega kaasnev õigushüve kahjustamine, et sellele peaks järgnema karistusõiguslik vastutus.

5. Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (804 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liige Kalle Grünthal sooviga täiendada karistusseadustikku sättega, mis võimaldab prokuröri vastutusele võtta, kui prokurör on kohtumenetluses lubamatu toimingu teinud.

Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et eelnõus esitatud uue sätte koosseisuelemendid on juba kehtiva õigusega kaetud ning täiendava paragrahvi lisamine on tarbetu ja segadust tekitav.

6. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova. Algatajate soov on rakendada lastetoitudele ja imikute piimasegudele 0-protsendist käibemaksumäära.

Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Sotsiaalministeerium märgib, et 0% käibemaksu kehtestamine imiku piimasegudele ja "lastetoitudele" ei ole piisavalt selgelt piiritletud ning võib minna vastuollu imikute toite reguleerivate EL määruste (EL) 2016/127 ja 2016/128 eesmärgiga mitte pärssida rinnaga toitmise edendamist. Eelnõus kasutatud mõiste "lastetoidud" ei ole Eesti ega EL õiguses defineeritud, mistõttu ei ole üheselt selge, millistele toodetele maksuvabastus laieneks. Meditsiinilisel näidustusel kasutatavate eritoitude puhul kohaldub juba täna arsti hinnangu ja retsepti alusel soodustuste süsteem, sh teatud juhtudel ravimi soodustus ning 9% käibemaks.

Rahandusministeerium toob välja, et Eesti rakendab kahte vähendatud käibemaksumäära - 13% ja 9%. Rahandusministeerium ei toeta teatud kaupadele ja teenustele vähendatud maksumäära kohaldamiseks lisaks 13%le ja 9%le ka 0%-se määra lisamist. Kui imikute piimasegud on meditsiiniliselt vajalikud, siis maksutatakse see eritoit 9%-se maksumääraga. Ka rahandusministeerium nendib, et seaduseelnõu näeb ette lastetoitudele vähendatud maksumäära kehtestamise, kuid jääb ebaselgeks, millist toitu tuleks käsitleda lastetoiduna.

7. Arvamuse andmine soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liikmed Andre Hanimägi, Tanel Kiik ja Züleyxa Izmailova. Eelnõuga muudetakse soolise võrdõiguslikkuse (edaspidi SoVS) seadust. Eelnõuga jäetakse SoVS § 9 lõikest 4 välja tekstiosa "võimaluse korral". Algatajad soovivad tagada, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kogudes oleksid edaspidi esindatud mõlemast soost inimesed.

Algatajad viitavad, et sügisel sai palju tähelepanu kümnest mehest koosnev ERR nõukogu. Nad nendivad, et praegune seaduses olev sõnastus "võimaluse korral" ei ole ka ligi 22 aastat peale seaduse vastuvõtmist toonud tulemust, et ainult meestest koosnevad nõukogud ja muud kogud oleksid minevik. Muudatusega saab nõue selgemaks ja siduvamaks ning seda ei saa tõlgendada vabatahtliku või tingimuslikuna.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium märgib, et eelnõu eesmärk - soolise tasakaalu parandamine riigi ja kohaliku omavalitsuse komisjonides, nõukogudes ja muudes kollegiaalsetes kogudes - on sisuliselt mõistetav, kuid valitud lahendus muudab senise põhimõtte ebaproportsionaalselt jäigaks.

8. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2019. a määruse nr 63 "Kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärad" muutmise määrus
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmisega ajakohastatakse alates 2026/2027. õppeaastast kõrgharidustaseme õppe ainepunktitasu ülemmäärad, mis on püsinud muutumatuna üle kümne aasta.

Muudatus puudutab eelkõige täiskoormusega eestikeelsel õppekaval tasuta õppivaid üliõpilasi, kes ei täida nõutavat õppekoormust ning kellelt võib seaduse alusel nõuda osalist õppekulude hüvitamist.

Üldine ainepunktitasu ülemmäär tõuseb 50 eurolt 100 eurole ainepunkti kohta. Kunstide õppesuuna õppekavadel ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes arsti-, hambaarsti- ja loomaarstiõppes tõuseb ülemmäär 100 eurolt 150 eurole. Rakenduskõrgharidusõppe õhusõiduki juhi õppekaval tõuseb ülemmäär 120 eurolt 170 eurole.

Hinnanguliselt mõjutab muudatus umbes 3% üliõpilastest, kuid juba õppivate puhul võib tasu võrreldes eelmise õppeaastaga suureneda kuni 10%. Avalik-õiguslikest ülikoolidest neli on ainepunktitasu ülemmäära juba rakendanud.

Muudatus ei puuduta osakoormusega või võõrkeelsetel õppekavadel õppijaid, kellelt võib kõrgkool nõuda õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses.

9. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastmete omistamise tingimused
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse muutmise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse säte, mille järgi omistatakse õpetajatele kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, et toetada kutseoskuste arendamist ja ametialase karjääri kujundamist.

Seadus kohustab valitsust kehtestama karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastme omistamise tingimused ehk nn õpetaja karjäärimudeli.

Määrusega nähakse ette neli karjääriastet: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Iga karjääriastme omistamiseks kehtestatakse tingimused.

Alustava õpetaja aste omistatakse esmakordselt õpetajana tööle asuvale inimesele kuni kolmeks aastaks. Õpetaja aste omistatakse vähemalt ühe aasta õpetajana töötanud inimesele. Vanemõpetaja aste omistatakse taotluse alusel kas vanemõpetaja (tase 7) kutse olemasolul või kooli moodustatud komisjoni otsusega ning see kehtib viis aastat. Meisterõpetaja aste omistatakse samuti taotluse alusel õpetajale, kellel on meisterõpetaja (tase 8) kutse ning aste kehtib kutse kehtivuse ajaks.

Kool teeb omistatud karjääriastmete kohta kande Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ning aste säilib õpetaja liikumisel ühest koolist teise. Karjääriastmetega seotakse ka palgakoefitsiendid, mis lähtuvad õpetaja töötasu alammäärast: alustav õpetaja ja õpetaja - 1,0; vanemõpetaja - 1,1; meisterõpetaja - 1,3.

Kavandatav karjäärimudel loob ühtse raamistiku õpetajate arenguks, jättes samas kooli pidajatele ja koolijuhtidele võimaluse kujundada selle rakendamise sisu vastavalt kooli eripärale.

10. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2025. a määruse nr 47 "Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna määruse nõuded" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et kaotada aegunud nõuded.

Näiteks kaotatakse määrusest lastehoidudes ja -aedades sätestatud valamute arv. WC-pottide osas märgitakse, et tegemist võib olla ka kohandatud WC-potiga, mitte ainult laste WC-potiga.

11. Vabariigi Valitsuse määruste kehtetuks tunnistamine tulenevalt õigusaktide revisjonist
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus tunnistas istungil kehtetuks 56 määrust, mis olid sisuliselt aegunud. See otsus on osa ulatuslikust määruste revisjonist, mille käigus vaatasid ministeeriumid üle kõik 4009 Eestis kehtivat valitsuse määrust.

Revisjoni tulemusel tuvastati kokku 304 sisuliselt aegunud määrust ning 327 määruses leiti võimalusi vähendada aruandlust, nõudeid ja muid kohustusi. Lisaks muudetakse 121 määrust, et muuta riigiasutuste töö lihtsamaks ja kiiremaks ning muuta taotlemine mitmes valdkonnas paindlikumaks ja digitaalsemaks. Samuti korrastatakse regulatsioone põhimõtte järgi, et seaduses juba sätestatud nõudeid ei korrata määrustes. Edaspidi on iga määruse juures selgelt märgitud ka vastutav ministeerium.

Tegemist on esimese korraga, kui kõik valitsuse määrused vaadati tervikuna üle, et puhastada õigusruumi.

12. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et suurendada ajateenijate igakuist toetust kolmandiku ehk sõltuvalt auastmest 35-75 euro võrra. Toetust makstakse teenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni.

Ajateenistuse esimesest päevast makstakse reamehele ja madrusele toetust varasema 115 euro asemel vähemalt 150 eurot kuus, alates üheksandast ajateenistuse kuust 230 eurot. Kapral ja vanemmadrus hakkavad 140 euro asemel saama 190 eurot ning alates ajateenistuse üheksandast kuust 230 eurot, nooremseersant ja nooremmaat 200 euro asemel 265 eurot ning seersant ja maat 230 euro asemel 305 eurot toetust kuus.

Määruses muudetakse läbivalt õppekogunemise mõistet, mis asendatakse reservteenistusega.

Koos ajateenija toetuse tõstmisega plaanitakse lihtsustada ajateenijate sõidukulude hüvitamise korraldust. Varasemalt hüvitati terve ajateenistuse jooksul Eesti-sisene sõit puhkusele ja tagasi kokku 40 euro ulatuses (nt 11-kuulise ajateenistuse puhul tegi see ümberarvutatult vähem kui neli eurot kuus), kuid tänane teenistuse korraldus võimaldab ajateenijatel liikuda teenistuse ja kodu vahel rohkem kui üksikute puhkuste raames. Seetõttu suunatakse senise ühekordse hüvitise asemel raha ajateenija igakuisesse toetusesse, kuhu lisandub nüüd iga kuu vähemalt 35 eurot, mis annab rohkem paindlikkust ja võimaldab paremini katta jooksvaid sõidukulusid kogu teenistuse vältel.

13. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 "Sotsiaalministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse muutmise eesmärk on tõhustada innovatsioonivaldkonna töökorraldust. Ümberkorralduse tulemusel lõpetatakse arendusosakonna tegevus ning selle ülesanded jaotatakse analüüsiosakonna ja strateegiaosakonna vahel. Muudatusega koonduvad strateegilise planeerimise, organisatsiooni arendamise ja teabehalduse tugiteenused ühtse juhtimise alla. Samuti koonduvad muudatuse tulemusel andmepoliitika koordineerimine ning analüüsiosakonna tegevused ühtseks tervikuks. Muudatuste rakendamine toimub ministeeriumi olemasolevate eelarvevahendite piires ning ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid ega täiendavaid ressursivajadusi.

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. aastal.

14. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Triin Kõrgmaa regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kantsleri ametikohale viieks aastaks alates 19. veebruarist 2026. a kuni 18. veebruarini 2031. a.

Triin Kõrgmaa on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsleri ametikohal alates 5. juunist 2025 ning kantsleri teenistusülesanded on talle pandud alates 20. detsembrist 2025.

Kõrgmaa vastab avaliku teenistuse seadusega riigiametnikule teenistusse asumiseks kehtestatud nõuetele. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on kantsleri põhipalk 90 protsenti ministrile makstavast põhipalgast, s.o 6894,99 eurot.

Ministri ettepanekul nimetab kantsleri ametisse valitsus, olles ära kuulanud tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse.

15. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepanku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alla 15-aastasele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

Muudes tingimustes vastab taotleja Eesti kodakondsuse saamise tingimustele.

16. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

17. Eesti uuendatud seisukohad lennureisijate õiguste määruse muutmise eelnõu kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

2013. a esitas komisjon määruse eelnõu, et ajakohastada lennureisijate õigusi, mis mh puudutavad lennuettevõtja makstavat hüvitist reisijate lennust mahajätmisel, lennu tühistamisel või lennu hilinemise eest. 2025. a alguses taasalustati läbirääkimisi. Eesti uuendatud seisukohad kinnitati 2025 kevadel. Juunis toimunud nõukogul jäi Eesti hääletusel erapooletuks, sest reisijate õigus rahalisele hüvitisele rakendus teksti kohaselt alles lennu 5h hilinemisest alates, mis ei olnud reisijate kaitse seisukohast meile vastuvõetav.

Liikmesriigid EP teksti ei toeta, sest see ei taga tasakaalu lennureisijate õiguste ning lennuettevõtjate kohustuste vahel.

Eesti soovib, et lennureisijate õigusi uuendataks ja jõutaks kompromissile.

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kosmosemääruse ja Euroopa kosmosemajanduse visiooni teatise kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avaldas 25. juunil 2025. a määruse ettepaneku ELi kosmosetegevuste ohutuse, vastupidavuse ja kestlikkuse kohta ja teatise Euroopa kosmosemajanduse visiooni jaoks. See on esimene ulatuslik kosmosevaldkonna õiguspakett ELi tasandil.

Määruse eesmärk on vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi, tugevdada siseturgu, edendada innovatsiooni ning kehtestada ühtsed nõuded kosmoseobjektide jälgitavusele, küberkindlusele ja keskkonnamõjude hindamisele. Määrus looks aluse kosmoseteenuste stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks ELis. Määrus käsitleb kolme peamist valdkonda: 1) ohutus - kehtestatakse nõuded kosmoselaevade ja -teenuste ohutule projekteerimisele, käitamisele ning lennu- ja maandumisprotseduuridele; 2) kerksus - luua tuleb riskijuhtimisraamistik, mis hõlmab küberturvalisust ja füüsilist turvalisust nii satelliitide kui ka maapealse infrastruktuuri puhul; 3) kestlikkus - nõutakse kosmosetegevuste keskkonnajalajälje hindamist ja deklareerimist.

Teatis Euroopa kosmosemajanduse visiooni kohta tugineb kuuel sambal: kosmose siseturg, tööstuslik valmisolek ja tehnoloogiline sõltumatus, kvalifitseeritud tööjõud, rahvusvahelise koostöö ja majandusdiplomaatia edendamine, kosmose kommertsialiseerimise toetamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kiirendamine. See käsitleb arenevat globaalset kosmosemajandust ning rahvusvahelise konkurentsi ning geopoliitiliste pingete tekitatud probleeme. Kosmosetööstus on kiiresti kasvav turusektor, mis aitab kaasa ELi konkurentsivõimele hõlmates ELi kosmosetööstust (tootmine ja teenused) ja kosmoseteenuseid paljudes turusektorites: kliima- ja keskkond, põllumajandus, energeetika, transport, kindlustus, pangandus, julgeolek ja kaitse.

Eesti toetab Euroopa Liidu kosmosemääruse eesmärke luua ühtne ja sidus õigusraamistik, mis tugevdab Euroopa kosmosesektori konkurentsivõimet ning tagab ohutu, turvalise ja kestliku kosmosetegevuse.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu uue posti- ja pakiveomääruse avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avaldas 11. detsembril 2025 avaliku konsultatsiooni ELi uue posti- ja pakiveomääruse kohta, küsides tagasisidet kehtivate eeskirjade võimalike puuduste ning kavandatavate eesmärkide ja poliitikavariantide osas. Viimase kahe aastakümne jooksul on postisektoris toimunud märkimisväärsed muutused: kirjade mahu vähenemine on avaldanud kasvavat survet universaalse postiteenuse rahalisele jätkusuutlikkusele, samal ajal kui e-kaubanduse kiire areng on suurendanud postipakkide kättetoimetamise mahtu ning toonud esile uusi tarbijakaitsega seotud küsimusi. ELi postiside õigusraamistik, mis koosneb postiteenuste direktiivist (97/67/EÜ) ja postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste määrusest (EL) 2018/644, ei vasta enam täiel määral sektori arengutele ning viimastel aastatel läbi viidud hindamised on kinnitanud vajadust nimetatud õigusaktide ajakohastamiseks. Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse tulevase ELi posti- ja pakiveomääruse ettevalmistamisel, mille eelnõu on komisjonil kavas avaldada 2026. aasta 3. kvartalis.

Toetame ELi postiregulatsiooni ajakohastamist, kuid soovime liikmesriikidele paindlikkust universaalse postiteenuse kujundamisel vastavalt siseriiklikule olukorrale ja kasutajate vajadustele, tagades samas teenuse kvaliteedikriteeriumide täitmise. Uus regulatsioon ei peaks hõlmama postiteenusega kaudselt seotud horisontaalseid nõudeid (nt keskkonnanõuded, töö- ja puhkeajanõuded jm) ega laiendama universaalteenuse ulatust vabaturul toimivatele kaupade (nt ravimid, toidukaubad) kättetoimetamise teenustele. Oluline on tagada teenuse ligipääsetavus kõigile kasutajatele, sh erivajadustega isikutele, säilitada konkurentsitingimused turul (sh hoiduda piirhindade kehtestamisest e-kaubanduse pakkide kättetoimetamisele) ning vältida täiendava ELi-ülese regulatsiooni kehtestamist kaebuste ja kahjunõuete esitamiseks väljaspool universaalset postiteenust. Universaalse postiteenuse rahastamine peab olema läbipaistev, proportsionaalne ja vajaduspõhine, et vältida konkurentsimoonutusi.

Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtpäev on 5. märtsil 2026.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 23. veebruari 2026. a istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

23. veebruari 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu (Agrifish) istungil on põhipunktidena päevakorras ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik ning ebaausad kaubandustavad. Lõunalaua arutelu kavandatakse ELi strateegiliste prioriteetide kohta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis (FAO) aastateks 2026 ja 2027. Muude punktide all juhib Eesti tähelepanu taimekaitse lahenduste kättesaadavuse tagamisele.

Eestit esindab nõukogu istungil regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Valitsusele esitatakse heaks kiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb ELi nimel võetavat seisukohta rahvusvahelises oliivinõukogus (IOC) seoses oliiviõli kaubandusstandardite ja analüüsimeetodi läbivaatamisega.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. veebruari 2026. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

23. veebruaril 2026. aastal toimub Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, mille päevakorras on Vene agressioon Ukraina vastu ja olukord Lähis-Idas, sh Iraan ja Gaza. Nõukogu kohtumisele eelneb mitteametlik hommikusöögiarutelu välise sekkumise ja valeinformatsiooni tõkestamise ning strateegilise kommunikatsiooni teemal. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.

Läbirääkimised Euroopa Liidu 20. sanktsioonipaketi üle algasid 6. veebruaril, eesmärgiga võtta pakett vastu sõja neljandaks aastapäevaks. Pakett hõlmab meetmeid, mis puudutavad Venemaa energiatulude vähendamist, finantsmeetmeid, teenuseid, kaubandust ja isikvastaseid sanktsioone. Eesti peab oluliseks, et pakett võimaldaks piirata Venemaa energiatulusid ja sisaldaks Venemaa naftat vedavatele alustele mereteenuste osutamise keeldu, mis ei sõltu kokkuleppest hinnalae koalitsioonis. Selleks esitatakse ka Vabariigi Valitsusele vastav seisukoht. Eesti esindamisel muudes teemades lähtutakse varasematest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest.