Valitsus suunab ühtekuuluvusfondidest 386 miljonit eurot Eesti kaitsevõimesse

"Kasutame eurovahendeid päris tublisti selleks, et oma kaitsevõimet ja kaitsekindlust tõsta," ütles peaminister Kristen Michal. "Euroopa ühisrahastust paneme 385 miljonit eurot riigikaitse kindlustamiseks. See on 11,5 protsenti Eestile määratud rahast. Selle sees on palju eri valdkondade investeeringuid, millest kõige suurema tüki moodustab sõjaline liikuvus ehk investeeringud teedesse ja raudteesse, aga ka Ermistu kaitsetööstuspargi baastaristu, liitlaste vastuvõtuvõimete arendamine, kaitsetehnoloogia testimine ja palju muud."

Kevadel avanes võimalus suunata ÜKP vahendeid kaitsesse ning Eesti otsustas seda võimalust kasutada. Ministeeriumid vaatasid suve jooksul senised meetmed põhjalikult läbi ning tõid välja kohad, kus raha poldud veel kasutusele võetud ning millest sai loobuda või mahtu vähendada. Nii koondati kaitsevaldkonda suunamiseks ca 200 miljonit eurot.

Sõjalise liikuvuse eesmärkidesse tõsteti ümber 186 miljonit eurot algses kavas olnud Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel plaanitud Libatse-Nurme teelõigu ehitus ning Rail Balticu kohalikud peatused ja terminalid. See kergitas kaitsesse suunatava summa 386 miljoni euroni.

52 miljonit eurot investeeritakse Ermistu kaitsetööstuspargi baastaristusse ja luuakse eeldused laskemoona ja muu kaitsetoodangu tootmiseks. See tähendab ligipääsuteede, energia- ja veeühenduste, piirdeaedade, hoidlate rajamist.

19,6 miljonit eurot suunatakse taristu arendamisse, mis toetab nii liitlaste vastuvõtmist kui ka Eesti kaitseväe tegevusvõimet.

23,8 miljonit eurot investeeritakse kaitsetööstuse tootearendusse, et kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet ja toetada innovaatilisi kaitsetooteid.

14,9 miljonit eurot eraldatakse teadus- ja arendustegevusele, sealhulgas kaitsetehnoloogia testimise tugevdamisse ning tehisintellekti rakenduste arendamiseks laiapõhjalises riigikaitses.

Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult kooskõlastatud ning Eesti esitab rakenduskava ametlikuks kinnitamiseks veel enne aasta lõppu. See võimaldab käivitada kaitsega seotud tegevused esimesel võimalusel.

Valitsus on kokku leppinud, et kaitsevaldkonna uute meetmete elluviimiseks vajalikud siseriiklikud õigusaktid kehtestatakse hiljemalt 2026. aasta märtsiks ning taotlusvoorud avatakse juunis 2026.

Eesti on ÜKP vahendite kasutamisel üks kiiremaid kogu Euroopa Liidus. 9. detsembri 2025 seisuga on kasutusse võetud 79% ehk 2,4 miljardit eurot kogu perioodi toetusmahust ning välja makstud 22% ehk 680 miljonit eurot. Järgmisel aastal plaanitakse väljamakseid kahekordistada, mis annab täiendava positiivse tõuke majandusele.