Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 3. september 2026

1. Riigikontrolli auditist
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur

Valitsus saab ülevaate riigikontrolli poolt tuvastatud kaitsevaldkonna raamatupidamise ebaselgusest.

Kaitseminister Hanno Pevkuril, kaitseväe juhatajal Andrus Merilol, RKIKi juhil Elmar Vaheril ja kaitseministeeriumi kantsleril Kaimo Kuusel on palutud esitada konkreetne tegevusplaan probleemide kiireks lahendamiseks.

2. Riigi eelarvestrateegiast 2027-2030 ja 2027. aasta riigieelarve eelnõudest
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Valitsuse liikmed jätkavad riigieelarve arutelusid, keskendudes eelarve üldisele trajektoorile, valitsussektori personali- ja palgakuludele ning ministeeriumide strateegilistele ja rahalistele prioriteetidele.

Kõigepealt vaadatakse üle eelarvetrajektoor ja riigi rahanduse üldine väljavaade. Seejärel käsitletakse avaliku sektori personali- ja palgaülevaadet, sealhulgas valitsussektori tööjõu- ja palgakulude arengut.

Valitsusele antakse ülevaade põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotluste kohta, samuti saadakse ülevaade eelarve aastatevahelistest ümbertõstmistest.

Arutusel on 2026. aasta riigieelarve seaduse sügisesed muutmisettepanekud ja õigusaktidest tulenevad täiendavad rahastamisvajadused.

Nõupidamisel vaagitakse ka ministrite prioriteete. Ministrid tutvustavad lauaringis oma valdkonna kõige olulisemaid eesmärke ja rahastamisvajadusi.

3. Isikunimeseaduse eelnõust
Esitaja: siseminister Igor Taro

Siseminister Igor Taro tutvustab valitsuse liikmetele uut isikunimede muutmise regulatsiooni sätestavat eelnõu.

Eelnõuga ajakohastatakse isikunime andmise ja muutmise korda, et see vastaks tänapäevasele elukorraldusele ja arendaks Eesti nimetraditsiooni. Muudatustega vähendatakse identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust oma minevikku nimevahetusega varjata.

Olulise muudatusena piiratakse teatud kuritegudes süüdi mõistetud inimeste võimalust nime muuta. Vägistamise, kehalise väärkohtlemise, laste vastu suunatud kuritegude, rahapesu, narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse jm puhul kehtib nime muutmise piirang kuni karistusandmete kustutamiseni. Kõige raskemate kuritegude puhul kehtestatakse eluaegne nime muutmise keeld. See puudutab muu hulgas mõrva, riigireetmist, raskendavatel asjaoludel toime pandud vägistamist ja lastevastaseid kuritegusid, samuti sõjakuritegusid ja sõjapropagandat, salakuulamist ning inimkaubandust.

Samuti piiratakse võimalust võtta endale juba kasutusel olev perekonnanimi. Vabalt saab valida perekonnanime, mida ükski elav inimene rahvastikuregistri andmetel ei kanna. Muudatuse eesmärk on vältida näilise põlvnemis- või sugulussuhte loomist ja vähendada identiteedivarguse võimalusi. Piirang ei puuduta perekondliku seose alusel saadavat nime, näiteks esivanema perekonnanime.

Nime muutmisel lähtutakse edaspidi senisest enam inimese vajadusest loobuda oma praegusest nimest, mitte soovist võtta endale konkreetne juba kasutusel olev nimi. Uute ja unikaalsete perekonnanimede kasutuselevõtt aitab ühtlasi arendada Eesti nimetraditsiooni. Juba praegu valib unikaalse perekonnanime ligi viiendik uue perekonnanime taotlejatest.