Eksperdid soovitavad ELi KIDSi määruses lauskeelu asemel toimivaid vanusepiiranguid ja platvormide suuremat vastutust

Nõukoja esmaspäevasel kohtumisel keskenduti Eesti seisukohtade kujundamisele "Euroopa Liidu digitaalse ruumi vastutustundliku ja usaldusväärse hoidmise" ehk ELi KIDSi määruse kohta. Euroopa Komisjon plaanib tugevdada sotsiaalmeediaplatvormide vastutust laste turvalisuse eest, arendada usaldusväärseid ja privaatsust kaitsvaid vanusekontrolli lahendusi ning kehtestada ELis sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanuse. Vastavad õigusaktide eelnõud on kavas esitada 2026. aasta sügisel. Vabariigi Valitsus kujundab lähiajal selles küsimuses Eesti seisukohad arvestades nõukoja soovitusi, mis seejärel edastatakse Euroopa Komisjonile.

Nõukoja hinnangul peab laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas senisest suurem vastutus olema sotsiaalmeediaplatvormidel ja teistel digiteenuste pakkujatel. Platvormid peavad oma teenustest tulenevaid riske ennetama ja maandama ning kehtivaid nõudeid täitma. Samuti on oluline tugevdada Euroopa Komisjoni järelevalvet suurte veebiplatvormide üle ning hinnata, kas praegused õigusaktid ja järelevalvevahendid võimaldavad rikkumistele piisavalt kiiresti reageerida.

"Erilist tähelepanu tuleb pöörata soovitusalgoritmidele, sest just need määravad suuresti, millise sisuni lapsed ja noored sotsiaalmeedias jõuavad. Üks võimalus oleks nõuda suurtelt platvormidelt - olgu nendeks Facebook, YouTube või TikTok, et kasutajal oleks võimalik valida ka platvormist sõltumatu ja sertifitseeritud soovitusalgoritm, mis vastab selgetele privaatsus- ja turvanõuetele ega rakenda kasutaja mõjutamiseks manipuleerivaid võtteid," ütles nõukoja juht, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak.

Platvormide suurema vastutuse kõrval peab nõukoda oluliseks tagada kogu Euroopa Liidus alaealiste eraelu puutumatuse ja isikuandmete ühtlane ning tõhus kaitse. Selleks võiks kehtestada platvormidele täiendavaid nõudeid, näiteks alaealiste kasutajate automaatse väljalogimise pärast teatud aja pikkust järjestikust kasutamist.

Vanusepiirangute toimimiseks peavad vanuse tuvastamise meetodid olema täpsed, töökindlad ja kasutajasõbralikud. "Lapsevanematele tuleb anda paremad võimalused alaealiste kontode seadete haldamiseks ning vanemliku kontrolli lahendused peaksid toimima platvormide ja operatsioonisüsteemide üleselt. Samas peame hoolikalt läbi mõtlema, kui suured peaks olema lapsevanema õigused lapse või noore tegevuse kontrollimisel digikeskkonnas. Eesmärk peab olema lapse kaitsmine viisil, mis arvestab samal ajal tema õigustega, sealhulgas õigusega privaatsusele," ütles Siibak.

Samuti soovitab nõukoda piirata alaealiste kokkupuudet hasartmängulaadsete elementidega. Muu hulgas tuleks piirata alaealiste juurdepääsu selliseid elemente sisaldavatele mängudele ja funktsioonidele, näiteks virtuaalsetele auhinnakastidele, ning keelata selliste mängude reklaamimine alaealistele sotsiaalmeedias. Nende piirangute rakendamiseks peab platvormidel olema toimiv vanuse kontrollimise süsteem.

Lisaks on oluline panustada ennetusse, sealhulgas noorsootöö ja mobiilse noorsootöö arendamisse ning laste, noorte, lapsevanemate ja nendega töötavate spetsialistide digipädevuste suurendamisse. "Oluline on, et me ei looks olukorda, kus näiliselt on probleem lahendatud, aga noored elavad oma tegelikku digielu varjatult. Juba täna on laste ja noortega töötamisel tehniliste teadmiste kõrval olulisemaks saamas täiskasvanute väärtused ja hoiakud, mis peegelduvad sageli juhuslikes väljaütlemistes. Paljud tõsised ja lahendatavad situatsioonid, kus noor on sattunud hätta, jäävad täiskasvanute eest varju, sest kardetakse hukkamõistu stiilis "kuidas sa nii loll olid". Seepärast on noorte toetamiseks digimaailmas usalduslikud suhted hädavajalikud," ütles nõukoja liige, Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Kristina Masen. Nõukoja hinnangul peab lahenduste keskmes olema ennetus, mitte üksnes tagajärgedega tegelemine, samuti noortele atraktiivsete alternatiivsete tegevuse pakkumine.

Peaminister Kristen Michal kutsus 31. augustil valitsuse juurde kokku ekspertide nõukoja, mille ülesanne on töötada välja ettepanekud sotsiaalmeedia negatiivsete mõjude vähendamiseks noortele ning turvalisema digikeskkonna kujundamiseks. Nõukotta kuuluvad eri valdkondade teadlased ja praktikud, kelle pädevus hõlmab muu hulgas vaimset tervist, psühholoogiat, meedia- ja digipädevust, haridust, lastekaitset ja noorsootööd. Nõukoda esitab novembri lõpus valitsusele tervikliku raporti koos soovitustega.

Nõukoja järgmine kohtumine toimub 30. septembril 2026.

Fotod nõukoja 21.09 kohtumiselt Stenbocki majas: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720335721907/ Carl-Robert Kagge/Riigikantselei