Kaitsevõime tugevdamine 2026-2029

1. Avaleht
2. Kaitsevõime tugevdamine 2026-2029

• Jaga Facebookis
• Jaga X-is
• Saada e-kirjaga
• Jaga

Aastani 2022 püsis kaitsekulutuste tase ligikaudu 2% SKP-st, millele lisandusid vastuvõtva riigi (HNS) kulude katmine ning riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid. Alates 2023. aastast, seoses Venemaa Föderatsiooni suurenenud sõjalise ohuga, tõsteti sõjalise kaitse kulutuste tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandusid liitlaste vastuvõtuga seotud HNS kulud. RES 2025-2028 raames kinnitati lisaks 1,6 miljardi euro eraldamine laskemoona soetamiseks seitsme aasta jooksul. Aastast 2026 tõusevad kaitsekulutused vähemalt 5%ni SKPst.

Kaitsevõime tugevdamise peamine eesmärk on tervikliku väestruktuuri arendamine - see tähendab juhtimisvõime, lahingutoetuse, väljaõppe, varustuse, taristu ja isikkoosseisu arendamist ning NATO väevõime eesmärkide saavutamist.

Järgmise nelja aasta jooksul ellu viidavad võtmetegevused:

• Isikkoosseisu suurendamine ja tugevdamine
• Maaväe juhtimistasandiks jääb diviis, mille tuumiku moodustavad kaks mehhaniseeritud brigaadi, mida toetab territoriaalne maakaitse 20 tuhande võitlejaga ning mille koosseisu kuuluvad liitlaste üksused
• Diviisi juhtimisahelas suurtükiväerügemendi (K9, Caesar, HIMARS, varitsev õhuründemoon), luure ja tulejuhtimispataljoni (ISTAR) ja pioneeripataljoni loomine
• Brigaadides ja maakaitseüksustes mehitamata õhuründerühmade loomine, droonivastase ja elektroonilise sõjapidamise tugevdamine ning raketikaitserühmade ja kaudtule tõrjesüsteemide (CRAM) arendamine
• Õhukaitsebrigaadi loomine, kuhu koondatakse erinevad õhukaitsedivisjonid ning mille kasutuses on keskmaa õhutõrje (IRIS-T), lühimaa õhutõrje (Mistral), üksuste lähikaitse (Piorun), samuti luuakse mobiilne lühimaa õhutõrjeüksus (MSHORAD). Alustatakse ettevalmistusi ballistilise raketikaitsevõime loomiseks
• Miinijahtijate renoveerimine, ettevalmistuste alustamine esimese patrull-laeva väljavahetamineseks, meremiinide soetamine ja laevatõrjevõime hoidmine
• Luure ja eelhoiatuse tugevdamine
• Laskemoona soetamine ja hoiustamine
• Juhtimis- ja sidevõime arendamine
• Kaitseväe linnaku loomine Narva
• Liitlaste pikaajalise kohaloleku toetamine Eestis
• Harjutusväljade arendamine ja väljaõppe tugevdamine
• Kaitseliidu toetamine, sh uued malevahooned, lasketiirud, hoiustamise tingimuste loomine
• Teadus- ja arendustegevuse edendamine ning kaitsetööstuse tugevdamine, sh Kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooniväejuhatuse loomine, kaitsetööstuspargi arendamine, drooniõppe viimine koolidesse ja ajateenijate drooniõppe korraldamine

Lisaks jätkatakse Ukraina igakülgset sõjalist toetamist, et tagada Ukraina võit sõjas Venemaa agressiooni vastu

Aastatel 2025-2027 panustab Eesti vähemalt 0,25% SKP-st aastas Ukraina sõjalisse abisse, kusjuures abivajaduse prioriteedid määrab Ukraina.

• Sellest mahust suunatakse ligikaudu 90% Eesti kaitsetööstuse Ukraina sõjalise toetuse meetmesse, mille raames on 2025. aastal sõlmitud lepingud kogumahus 84 miljonit eurot ning millega jätkatakse ka 2026. aastal.
• Umbes 5% suunatakse IT-koalitsiooni, kus Eesti panus on 2,5 miljonit eurot ligi 260 miljoni suurusest kogumahust (Eesti juhib IT-koalitsiooni).
• Ülejäänud 5% suunatakse Ukraina üksuste väljaõppesse, mida korraldatakse nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu missiooni EUMAM raames.

Täiendav sõjaline abi Ukrainale:

• EL Rahurahastu kaudu on annetatud laskemoona 150 mln euro väärtuses.
• "Miljon mürsku" - 2024. aasta lõpus anti üle 1 miljon mürsku.
• "10 000 mürsku" - 2025. aasta keskel anti üle 26 mln euro väärtuses laskemoona.
• Eesti panustab Ukraina sõjalise võime tõstmisesse läbi NATO-USA toetusmehhanismi (PURL) 10 mln euro ulatuses.

Viimati uuendatud 24.09.2025

Jälgi meid!

Rahandusministeerium

• Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
• +372 611 3558
• [email protected]

• Avatud E-N 8.30-17.00 ja R 8.00-15.45