Valitsuse kabinetinõupidamise päevakord, 2. juuli 2026

1. Julgeolekuolukorrast
Esitaja: peaminister Kristen Michal

Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud küsimusi.

2. Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute tegutsemise reegleid paindlikumaks ja lihtsamaks. Mitmed muudatused lähtuvad majanduskasvu nõukoja ettepanekutest ning eesmärk on vähendada ettevõtjate ja teiste juriidiliste isikute ajakulu ja kulusid.

3. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2025-2027
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets

Valitsuse liikmed saavad ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi elluviimisest. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027 (VVTP) on koostatud Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 valitsusliidu aluspõhimõtete (koalitsioonileppe) 2025-2027 elluviimiseks.

4. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanekute elluviimisest
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets

2025. a kevadel alustas tööd "Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda", mis kogub ettepanekuid, analüüsib neid ja esitab valitsusele otsustamiseks, et muuta Eesti ettevõtluskeskkond lihtsamaks ja bürokraatiavabaks. Nõukoda lõpetab oma töö oktoobris 2026. Valitsuse liikmetele antakse ülevaade majanduskasvu nõukojale esitatud ettepanekute, sh Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ettepanekute elluviimise hetkeseisust.

5. Eestikeelsele haridusele üleminekust 2025/2026. õppeaastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Hetkeolukorra ülevaade 2025/2026. õppeaastal:
1. Õpetajate vastavus keeleoskuse nõuetele
2. Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuete täitmine
3. HTM-i järelevalvest Narvas ja Kohtla-Järvel seoses eesti keele kasutusega õppetöös ja eestikeelsele õppele üleminekuga
4. Ida-Virumaa haridustöötajate palgatoetus
5. Keeleõppetoetused
6. Jätkutegevused (sh HTM ja ESF kaasrahastatud "Eesti keele õpe ja keeleõppearendamine" ehk "Keelesamm" programm)

6. Avalikust arvamusest
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets

Valitsuse liikmed saavad ülevaate riigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringu tulemustest.

7. Rahvusvahelisest liiklusest
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna

Venemaa otsustas alates 1. juulist 2026 ajutiselt peatada inimeste, sõidukite, kaupade ja veoste liikumise mitmetes raudteepiiripunktides, mis asuvad Soome, Eesti ja Läti piiril. Eesti puhul puudutab sulgemise otsus Koidula raudteepiiripunkti, mille tähtsus on viimastel aastatel vähenenud.

8. Kirikute ja koguduste seadusest
Esitaja: siseminister Igor Taro

Valitsuse liikmed saavad ülevaate KIKOS-e edasisest rakendamisest.

9. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust
Esitaja: siseminister Igor Taro

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi KAOKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu keskne eesmärk on tugevdada Eesti riigi julgeolekut, piirates vaenulike riikide või nende kontrolli all olevate isikute võimalust kasutada kinnisvara Eesti vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuses või sabotaažioperatsioonides. Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud, et Venemaa kasutab vastaspoole alistamiseks ja mõjutamiseks kõikvõimalikke vahendeid ning kinnisvara omandamine on osa sellest tööriistakastist.

10. Piirkondlikest lennujaamadest
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis

Valitsuse liikmed saavad ülevaate piirkondlike Tartu, Pärnu, Kärdla ja Kuressaare lennujaamade
kasutusest, taristu pidamisega seotud kuludest, investeeringuvajadustest, kogukondadega peetud tulevikuvõimaluste arutelude tulemustest.

11. Jäämurdeteenuse tagamisest
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis

Sadamate lahtihoidmiseks ja kaubavoogude tagamiseks on hädavajalik tagada piisav jäämurdevõimekus. Ainuüksi viimasel jäämurde hooajal aitasid meie kolm jäämurdjat Eesti sadamatesse 173 laeva.

Soome lahes on Eestil jäämurdeks järgmistel aastatel kasutada kaks laeva: Tarmo, mis on merekõlblik 2028. aastani ja Botnica, mille leping kehtib 2032. aastani. Pärnu lahte teenindab mitmeotstarbeline jäämurdja EVA-316.

12. Kriitiliste toormete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste regionaalne ülevaade ning arenguvõimalused RESourceEU tegevuskava raames
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Kliimaministeerium koos Eesti Geoloogiateenistusega on koostanud ülevaate Eesti ja lähipiirkonna teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustest ning lühiülevaate olulisematest RESourceEU tegevuskava eesmärkidest. Lisaks analüüsiti edasisi vajalikke tegevusi, mis aitaks Eestil toetada nii enda kui Euroopa kriitiliste toormete väärtus- ja tarneahelaid.

13. Ülevaade Euroopa Liidu kliimapoliitikast
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt

Eestil on siseriiklikku õigusesse üle võtmata EL direktiivi kohane lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem hoonetele, maanteetranspordile ja muudele sektoritele (edaspidi HKS2). HKS2 eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist eelpool nimetatud sektorites.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seisukohtadele toetab Eesti HKS2 süsteem tühistamist või selle rakendamise edasi lükkamist. Euroopa Liidus otsustati süsteemi rakendamise edasi lükkamine ühe aasta võrra, 2028. aastale.