09/02/2025 | Press release | Archived content
September 2, 2025·4 min lugemine· Uudised
Augusti lõpp ja septembri algus on Eesti perede jaoks traditsiooniliselt aeg, mil valmistutakse uueks kooliaastaks ning tehakse suuremaid tehnikaoste. Nutitelefonid, süle- ja tahvelarvutid on muutunud õppetöö lahutamatuks osaks ning majanduslikult keerulisematel aegadel otsitakse nutikamaid viise, kuidas vajalikke seadmeid soetada.
Euronicsi kliendilahenduste ja kvaliteedijuhi Andrei Fjodorovi sõnul on huvi uute nutitelefonide vastu viimastel aastatel veidi langenud, sest majanduses valitsevad keerulised ajad ning olemasolevad seadmed rahuldavad sageli inimeste baasvajadused. "Võrreldes 2-3 aasta taguse ajaga uuendab keskmine klient telefoni harvem, kuid seejuures investeerib kallimasse mudelisse," ütles Fjodorov.
Samas toovad turule jõudvad uued lipulaevad - Apple iPhone 16, Samsung S25 ja Google Pixel 9 seeria seadmed - endiselt kaasa müügikasvu, eriti sügisel, mil langevad kokku kooliaasta algus ja suurte tootjate mudelivärskendused. "See kasvatab huvi ka eelmise põlvkonna seadmete vastu, mis muutuvad hinnalt atraktiivsemaks," lisas Fjodorov.
Koolilastele eelistatakse soodsamaid, kuid töökindlaid mudeleid
Kuigi kõige populaarsemad on jätkuvalt Apple'i ja Samsungi tippmudelid, ostetakse koolilastele enamasti uuskasutatud iPhone'e, Samsungi A-seeria ja Xiaomi Redmi seeria seadmeid. "Need pakuvad head hinna ja kvaliteedi suhet ning on piisavalt töökindlad, et igapäevaseks õppetööks vastu pidada," ütles Fjodorov.
Ka Apple'i toodete edasimüüja C&C Balti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvujuhi Jussi Valdsalu kinnitas sügisest nutiseadmete ostutrendi, sest uued mudelid jõuavad turule reeglina septembris.
Valdsalu lisas, et kooliaasta algus on tipphooaeg ka vanade seadmete tagasiostuks. "Kuigi tagasiostu kampaaniad toimuvad aastaringselt, on need aktiivsemad just uute seadmete lansseerimise ajal. Tagasiost on hea võimalus uue seadme soetamisel kulusid vähendada ning see aitab omakorda ka e-prügi vähendada, sest vanade seadmete osi kasutatakse uute tootmisel. Lisaks välditakse nii olukorda, kus vanad seadmed jäävad lihtsalt sahtlisse tolmu koguma," märkis Valdsalu.
Kas rentida, osta või eelistada kasutatud seadmeid?
Inbanki partneräri valdkonna juhi Birgit Listmanni sõnul on perede jaoks kõige olulisem leida tasakaal hinna, kvaliteedi ja tasumisvõimaluste vahel. "Kooliaasta algus võib pere eelarve korralikult rivist välja lüüa, eriti kui on vaja soetada lisaks muule vajaminevale ka mitu nutiseadet. Suuremate ostude puhul tasub võimalusel säästud puutumata jätta ja kaaluda osamaksetega lahendusi, mida on lihtsam tasuda kui säästudest kogu summa korraga välja käia," ütles ta.
Listmanni hinnangul on nutikas hinnata ka seadme kasutusvajadust. "Näiteks sobib teise ringi seade hästi siis, kui laps vajab telefoni või arvutit eelkõige suhtlemiseks, koduste tööde tegemiseks ja lihtsamateks rakendusteks. Väljaostmine on mõistlik, kui tegemist on soodsama hinnaklassi seadmega või kui on võimalik seade osta näiteks sooduskampaania ajal. Nutiseadmete rentimine sobib aga peredele, kes eelistavad iga paari aasta tagant uuemat mudelit ja ei taha, et vanad seadmed jääksid kasutult seisma," kirjeldas Listmann lisades, et rent võimaldab tehnika mugavalt tagastada ja vajadusel uuema vastu välja vahetada, ilma et peaks muretsema edasimüügi või väärtuse kaotuse pärast. Samuti renditakse kindlustuspaketiga seadmeid sageli ka kooliealistele lastele, kellel kipuvad nutiseadmed kaduma või purunema.
Järelmaksu ja "maksa hiljem" lahenduste populaarsus kasvab
Euronicsi kvaliteedijuhi Andrei Fjodorovi sõnul on järelmaks jätkuvalt kasvutrendis. "Keskmiselt tehakse juba 20-40% nutitelefoni ostudest järelmaksuga ja see osakaal on selges tõusutrendis. Seda mõjutavad nii käibemaksu tõus kui ka üldine tarbijakindluse vähenemine," nentis ta.
Inbanki ekspert Birgit Listmann selgitas, et järelmaksu kõrval kasvab hoogsalt ka "maksa hiljem" lahenduste kasutamine, mis on oma olemuselt järelmaksust erinevad: "maksa hiljem" lahendusega saab ostu jagada näiteks kolmeks võrdseks osaks või tasuda kogu summa kuni 30 päeva jooksul intressi ja lisatasudeta.
"Kuna see ei ole pikaajaline krediidikohustus, vaid pigem lühiajaline kulude hajutamine, kasutatakse seda lahendust üha enam - juba 64% kõigist sel aastal sõlmitud makselahenduste lepingutest ongi tehtud just "maksa hiljem" vormis. Peredele pakub see võimalust jagada koolialguse suurem väljaminek mugavalt mitme kuu peale, ilma et tuleks maksta rohkem, kui toote tegelik hind. Seevastu järelmaks on klassikaline krediiditoode, mis tähendab pikemat kohustust: tavaliselt 12 kuni 36 kuud ning kuigi intressimäär võib olla madal, kaasneb sellega üldjuhul ka lepinguline kohustus. See sobib suuremate ostude puhul, näiteks kallimate sülearvutite või nutitelefonide soetamisel, kus summa võib olla pere jaoks liiga suur korraga välja käia," tõi Listmann välja.
Inbanki statistika näitab, et elektroonika kategoorias on järelmaksu keskmine ostusumma püsinud võrreldes eelmise aastaga samal tasemel, kuid "maksa hiljem" lahenduste puhul on keskmine ostusumma langenud 6%. "See tähendab, et inimesed kasutavad "maksa hiljem" lahendusi üha sagedamini ka väiksemate ostude tegemiseks," selgitas Listmann.
Inbank
Jaga seda postitust