Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab uus seadus ära hoida olukordi, kus platvormitöö tegija ei saa aru, mille alusel talle tööd, tasu või piiranguid määratakse. "Praegu võivad platvormide automaatsed süsteemid teha töötegija jaoks väga olulisi otsuseid, näiteks vähendada tasu või piirata ligipääsu töövõimalustele, ilma et inimesel oleks häid võimalusi selgitusi küsida või otsust vaidlustada," selgitas Keldo.

Kui platvormitöö tegija leiab, et ta teeb tööd tavalisele töösuhtele sarnastel tingimustel, saab ta edaspidi nõuda töö sisule vastavat lepingut. Kui platvorm sellega ei nõustu, saab töötegija pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Vaidluse korral peab platvorm tõendama, et inimene tegutseb iseseisva teenusepakkujana.

Keldo sõnul ei tähenda seadus, et kõik platvormide kaudu töötavad inimesed muutuksid automaatselt töötajateks. "Eesmärk ei ole kedagi vägisi töötajaks muuta. Loeb see, kuidas töö päriselt käib, mitte see, mis on lepingu pealkiri," ütles Keldo. "Võtame Euroopa direktiivi üle minimaalsel kujul ehk kaitseme ettevõtlusvabadust ega lisa täiendavaid siseriiklikke nõudeid."

Seadus piirab ka automaatsete otsuste tegemist. Näiteks ei tohi arvuti teha üksi otsust, millega inimese ligipääs platvormile blokeeritakse. Sellise kaaluga otsuse peab tegema inimene. Platvormitöö tegijal tekib õigus saada otsuse kohta selgitusi, otsus vaidlustada ning põhjendatud juhul nõuda kahju hüvitamist.

Samuti peavad platvormid muutma läbipaistvamaks süsteemid, mille alusel jagatakse tööülesandeid, arvestatakse tasu ja tehakse muid töötegijat mõjutavaid otsuseid. Lisaks piiratakse teatud isikuandmete kogumist.

Platvormitöö seadus on seotud Euroopa Liidu direktiiviga, mis tuleb liikmesriikides üle võtta hiljemalt 2. detsembriks.

Püsi kursis!

Töötamine ja praktika

Jälgi meid sotsiaalmeediakanalites:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
• +372 625 6342
• [email protected]

• Avatud E-R 9.00-17.00