Valitsuse 4.6.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Arvamuse andmine Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (904 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud 22 Riigikogu liiget sooviga määratleda seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja anda sellele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud avalikes huvides esitatud kaebusi.

Algatajad viitavad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Veneetsia komisjoni soovitusele, mille järgi peaks riigisisestel valimisvaatlejatel olema võimalus valimistega seotud otsuseid vaidlustada ka avalikes huvides.

Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeeriumi hinnangul on avalikes huvides kaebeõigus Eesti õiguskorras erandlik meede, mida kasutatakse üksnes piiratud juhtudel ning mille laiendamiseks valimiste valdkonda puudub rahvusvaheline õiguslik kohustus.

Ministeerium märgib, et Eesti õiguspoliitika on viimastel aastatel liikunud pigem avalikes huvides kaebeõiguse piiritlemise kui laiendamise suunas. Näiteks on Riigikogus menetluses strateegiliste investeeringute ekspressraja eelnõu (906 SE), mis piirab riigi eriplaneeringute vaidlustamist üksnes oma õiguste kaitseks.

Samuti leiab ministeerium, et kehtiv valimiskaebuste süsteem tagab juba piisavad võimalused valimisõiguste kaitseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks täiendavaid muudatusi vaja ei ole.

2. Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused ja kord
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eesmärk on kehtestada riigi maareservi kohta ühtne ja selge õiguslik raamistik, et riik saaks teha kinnisasjade suhtes läbimõeldud, eesmärgipäraseid ja otstarbekaid otsuseid. Selle abil soovitakse hoida ajakohast ülevaadet riigile kuuluvate maade kasutusotstarbest ja väärtusest ning parandada ka riigieelarve tulude ja kulude prognoosimist.

Riigi maareserv on riigile kuuluv maa, mida hoitakse riigivõimu teostamiseks, avalike ülesannete täitmiseks või tulu teenimiseks. Ajutiselt kuulub maareservi koosseisu ka mittevajalikuks osutunud maa ja samuti määramata maareserv ehk maa mida ei ole veel analüüsitud.

Määrus toetab ka riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste maatoimingute selgemat ja sujuvamat korraldamist. Eesmärk on, et maa kui piiratud ressurss oleks võimalikult hästi kasutatud arvestades piirkondlikku arengut, avalikke teenuseid, ettevõtlust ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamist.

3. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 "Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et ajakohastada alaealiste töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning täpsustada alaealistele lubatud tööde tegemise tingimusi. Muudatused avardavad noorte töövõimalusi ja annavad tööandjatele tööde korraldamisel suurema vabaduse.

Näiteks asendatakse seni kehtinud range 80-detsibelline mürataseme piirmäär üldisema "kahjustava müra" mõistega. Tööandjad peavad edaspidi ise hindama konkreetse töö ja töövahendiga kaasnevat mürariski ning kokkupuute kestust. Vajaduse korral tuleb rakendada sobivaid kaitsemeetmeid ja tagada alaealisele asjakohased isikukaitsevahendid. See muudatus toob kaasa tegelikest töötingimustest lähtuva ja proportsionaalsema lähenemise noorte tervise kaitsele.

Lisaks täpsustatakse tingimusi, mis võimaldavad vähemalt 15-aastastel noortel töötada mehaanilise muruniidukiga, et nad saaksid teha tavapäraseid praktilisi hooajatöid. Töö tegemise eeldus on, et seade on ohutu ning vastab noore vanusele ja võimetele. Samuti on kohustuslik kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid. Ohutuse tagamiseks on alaealistel samas rangelt keelatud teha niiduki hooldus-, puhastus- ja remonditöid.

Nende muudatuste mõju tööandjate halduskoormusele on mõlemasuunaline. Ühelt poolt muutub noorte värbamine ettevõtjatele paindlikumaks, teisalt nõuab see põhjalikumat töökeskkonna ja riskide hindamist iga konkreetse seadme puhul.

4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi rakendamisega
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õigustikuga. Muudatuste hulgas nähakse ette, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) sõidukid saavad Eestis alarmsõiduki staatuse, kui nad täidavad siin rahvusvahelisest lepingust tulenevaid ülesandeid ja on teavitanud sellest politsei- ja piirivalveametit teavitanud.

Muudatuse eesmärk on võimaldada Frontexil reageerida Eesti välispiiril tekkivatele kriisiolukordadele sama kiiresti ja tõhusalt kui Eesti piirivalve- ja politseiüksustel. See aitab tugevdada piirikaitset ja parandada valmisolekut rändesurve või muude piiriüleste ohtude korral.

Alarmsõiduõigus on Frontexi sõidukitele juba antud näiteks Soomes, Lätis ja Leedus.

Eestis kasutatakse vähem kui kümmet Frontexi operatiivsõidukit ning alarmsõiduõigus võib puudutada kuni 50 ametnikku. Õiguse kasutamiseks peavad Eestisse lähetatud Frontexi töötajad läbima spetsiaalse alarmsõidukoolituse, mille kulud katab Frontex.

Frontex on Euroopa Liidu Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis koordineerib liikmesriikide koostööd ELi välispiiride kaitsel. Kuna Eesti välispiir Venemaaga on ühtlasi Euroopa Liidu ja Schengeni ala välispiir, on Frontexil õigus ja kohustus toetada Eesti piirivalvet kriisiolukordades ning ühisoperatsioonidel.

5. "Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 Eesti rakenduskava" muudatusettepanekute heakskiitmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kiidab heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 Eesti rakenduskava muudatused, mis võimaldab suunata toetusi kõige suurema vajadusega valdkondadesse ja lihtsustavad rannakaluritele toetuste taotlemist. Muudatuste eesmärk on kasutada EL vahendeid tõhusamalt ja vähendada halduskoormust nii toetuse taotlejatele kui ka riigile.

Muudatuste heakskiitmine võimaldab avada juba 2026. aasta juunis täiendavad taotlusvoorud EMKVF vahenditest rahastatavatele tegevustele. Eesti rakenduskava kogumaht on üle 139 miljoni euro, millest ligi 97,4 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu fondist ja 41,7 miljonit eurot Eesti riigi kaasrahastusest. Tegemist on rakenduskava teise muudatusega.

Rakenduskava muudatused peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon.

Kõige suurem rahaline muudatus puudutab merekalakasvatuse rajamise ja laiendamise toetamist, kuhu suunatakse juurde üle 2,65 miljoni euro. See samm on vajalik, kuna looduslikud kalavarud vähenevad ja Eesti kalatööstused sõltuvad importtoorainest. Kodumaise merekalakasvatuse arendamine aitab rahuldada kalatöötlejate toormevajadust, suurendab riigi toidujulgeolekut ning on äratanud ettevõtjates suurt huvi.

Lisaks suunatakse kaks miljonit eurot teadusuuringute toetamiseks. Sellest üks miljon läheb keskkonnaalastele uuringutele, mis annavad teadmisi Eesti kalavarude kohta ja pakuvad sisendit kalanduspoliitilisteks otsusteks. Teine miljon eraldatakse vee-eluressursside väärindamise uuringutele, mis toetavad kalandussektori konkurentsivõimet ning ressursside säästlikku ja teadmistepõhist majandamist.

Rakenduskavasse lisatakse uus kulumeetod, mis võimaldab rannakaluritel lihtsustatud korras taotleda toetust nutitelefonide ja tahvelarvutite soetamiseks. Seadmeid on vaja kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks PERK kliendirakenduse kaudu. Digiseadme toetuse taotlemine muutub oluliselt lihtsamaks ca 300-400 rannakaluri jaoks. Samuti vähendab see PRIA halduskoormust.

Nende muudatuste heakskiitmine võimaldab avada uued EMKVF vahenditest rahastatavad taotlusvoorud juba 2026. aasta juunis.

6. Strateegilise kauba komisjoni 2025. aasta tegevusaruanne
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Strateegilise kauba komisjoni tegevusaruandest saab ülevaate möödunud aasta strateegilise kauba kontrolli valdkonna arengutest ning komisjoni tööst lubade menetlemisel ja ettevõtete nõustamisel.

Strateegilise kauba kontroll on osa rahvusvahelisest ekspordikontrollist, mis annab ülevaate sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade piiriülestest vedudest ning relvahanketest.

Strateegilise kauba komisjon tegeleb strateegiliste kaupade rahvusvaheliste vedude litsentseerimise, järelevalve ja valdkondlike küsimuste arutamisega ning nõustab selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Möödunud aastal väljastas strateegilise kauba komisjon 522 luba, mida oli 43,4% rohkem kui aasta varem.

Rahvusvahelise julgeolekuolukorra tõttu püsis strateegiliste kaupade vedu kõrgendatud tähelepanu all. Venemaa agressioonisõda Ukrainas mõjutas jätkuvalt nii ekspordi sihtriike kui ka tehingute mahtu. Ukrainasse väljastatud sõjalise kauba ekspordilitsentside koguväärtus kasvas aastaga enam kui 12 miljoni euro võrra, ulatudes 69,3 miljoni euroni.

Strateegilise kauba seaduse võimalikke rikkumisi tuvastasid 2025. aastal nii maksu- ja tolliamet kui ka kaitsepolitseiamet. Tollikontrollis kahtlustati rikkumist 17 juhtumil, millest viiel juhul alustati kriminaalmenetlust. Strateegilise kauba ebaseadusliku käitlemise asjus alustas kaitsepolitseiamet möödunud aastal kolm kriminaalmenetlust.

7. Ülevaade Eesti inimõigusvaidlustest Euroopa Inimõiguste Kohtus ja ÜRO komiteedes 2025. aastal
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsusele ülevaate Eesti inimõigusvaidlustest Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) ja ÜRO komiteedes 2025. aastal. EIK tegi aasta jooksul Eesti asjades kolm lahendit, millest olulisim puudutas vanglas suitsetamise keeldu. Kohus leidis, et keeld rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni, kuid Eesti taotlusel jätkub selle küsimuse arutamine EIKi suurkojas. Ülejäänud lahendites rikkumisi ei tuvastatud.

EIKile esitatud Eesti-vastaste kaebuste arv püsis varasemate aastatega võrreldaval tasemel - kokku esitati 104 kaebust. 2025. aasta lõpus oli kohtus pooleli 12 Eestile vastamiseks saadetud avalduse menetlemine. Nende hulgas on ka kaebus, mis puudutab Riigikogu avaldust, millega Moskva patriarhaat kuulutati Venemaa agressiooni toetavaks institutsiooniks.

Lisaks EIKile menetlevad Eesti kohta esitatud kaebusi ÜRO inimõiguste komiteed. 2025. aastal ühines Eesti kahe täiendava rahvusvahelise lepinguga, mis võimaldavad esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele ning ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele. Kokku on Eesti ühinenud viie sellise kaebemenetlusega. Praegu on ÜRO komiteedes menetluses kaks Eesti puudutavat kaebust, millest üks käsitleb gümnaasiumihariduse üleminekut eestikeelsele õppele ning teine patronüümi kandmist passis.

Rahvusvaheliselt oli 2025. aasta üks olulisemaid inimõigustealaseid kohtulahendeid EIKi otsus asjas Ukraina ja Holland versus Venemaa, milles kohus tuvastas ja mõistis hukka Venemaa sõjategevusega seotud ulatuslikud inimõiguste rikkumised Ukrainas. Eesti esitas selles menetluses oma seisukohad. Otsus kinnitas EIKi rolli ainsa rahvusvahelise kohtuna, mis on seni Venemaa vastutusele võtnud agressioonisõjaga seotud inimõiguste rikkumiste eest.

8. Välisministeeriumi ehitusinvesteeringute suurendamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku suurendada välisministeeriumi ehitusinvesteeringuid. Eesmärk on tagada Eesti välisesinduste ja muu välisteenistuse taristu vastavus tänapäevastele töö- ja julgeolekunõuetele.

Investeeringud aitavad parandada diplomaatiliste esinduste töötingimusi, suurendada hoonete energiatõhusust ning vähendada pikaajalisi ülalpidamiskulusid.

Ettepanek lähtub põhimõttest, et riigi välisesinduste kinnisvara on osa Eesti välispoliitilisest võimekusest ja julgeolekust ning selle korrashoid aitab tagada Eesti riigi esindatuse ja teenuste järjepideva osutamise välismaal.

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Eu Inc. määruse eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon on esitanud määruse eelnõu, millega luuakse uus vabatahtlik üle-euroopaline äriühinguvorm EU Inc.. Selle eesmärk on vähendada piiriülese ettevõtluse halduskoormust ja kulusid ning muuta ettevõtte asutamine ja haldamine kogu Euroopa Liidus lihtsamaks ja kiiremaks.

Eelnõu kohaselt saab EU Inc. ettevõtte asutada täielikult digitaalselt kas liikmesriigi äriregistri või Euroopa Liidu keskse platvormi kaudu. Standardpõhikirja kasutades peab ettevõtte saama asutada kuni 48 tunni jooksul ning kuni 100 euro suuruse kuluga. Lahendus tugineb ELi äriregistrite sidestamise süsteemile (BRIS), mis võimaldab andmeid esitada ühe korra ja kasutada neid kogu Euroopa Liidus.

Eesti toetab ühtse Euroopa äriühinguvormi loomist, kui see aitab ettevõtjate halduskoormust vähendada ega too kaasa ebaproportsionaalseid kulusid riigile. Eesti peab oluliseks kiiret ja täielikult veebipõhist asutamisprotsessi ning standardiseeritud lahendusi, mis lihtsustavad piiriülest ettevõtlust.

Samas leiab Eesti, et eelnõust tuleks eemaldada sätted, mis võivad piirata ettevõtlusvabadust, vähendada õiguskindlust või suurendada regulatiivset killustatust. Samuti ei toeta Eesti maksejõuetus- ja maksuõiguse küsimuste reguleerimist selles määruses, kuna need vajavad eraldi käsitlemist. Eesti toetab eelnõu kiiret menetlemist, kuid rõhutab, et kiirus ei tohi tulla ettevõtjate või avaliku sektori lisakoormuse arvelt.

10. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026-2030, eelnõu kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Kliimaministeerium esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusakti eelnõu kohta, millega ajakohastatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvatele käitistele tasuta eraldatavate heitmekvootide võrdlusaluseid aastateks 2026-2030. Võrdlusalused on oluline osa metoodikast, mille alusel määratakse ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute maht.

Eesti toetab võrdlusaluste regulaarset ülevaatamist, kuid leiab, et Euroopa Komisjoni kavandatud muudatused vähendavad mitme sektori, eriti kütuse- ja soojussektori võrdlusaluseid liiga kiiresti võrreldes tegelike tehnoloogiliste ja majanduslike võimalustega heitmeid vähendada. See võib mõjutada ettevõtete konkurentsivõimet ja investeerimisvõimekust.

Eesti peab oluliseks stabiilse ja prognoositava regulatiivse keskkonna säilitamist ning toetab lahendust, mille kohaselt jääksid perioodil 2021-2025 kehtinud tasuta ühikute eraldamise võrdlusalused kehtima ka aastatel 2026-2030. Samuti toetab Eesti võrdlusaluste määramise metoodika ajakohastamist, et see arvestaks paremini eri sektorite tegelikku valmisolekut heitmete vähendamiseks. Eesti eelistab, et võimalikud muudatused rakenduksid võimalikult kiiresti ning vajadusel tagasiulatuvalt alates 2026. aastast.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite nõukogu 8.- 9 juunil 2026.a toimuval istungil
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Kohtumisel arutatakse Euroopa Liidu digipoliitika olulisi algatusi, sealhulgas Euroopa ettevõtlust lihtsustava äriühinguvormi (EU Inc.) loomist, digivõrkude määruse (DNA) ja küberturvalisuse 2. määruse (CSA2) menetluse edenemist. Samuti vahetavad ministrid arvamusi Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamise ning EL-i ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostöö teemadel.

Päevakorras on ka arutelu, kuidas tagada satelliitside arendamise kaudu EL suveräänsus ja konkurentsivõime. Lisaks esitatakse valitsusele heakskiitmiseks Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Liidu ettevõtlusalgatuse EU Inc. ning tehisaru koondpaketi kohta.

12. Eesti seisukohad Eurorühma 11.06 kohtumisel ja EL majandus- ja rahandusküsimuste 12.06 nõukogul
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

11. juuni Eurorühmas arutlevad euroala rahandusministrid majandusseisu ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt koostatud euroala poliitikate läbivaatuse tulemuste üle. Laiendatud eurorühmas on teemaks EL majanduslik ja energiavaldkonna julgeolek (samuti koostöös IMFiga) ning Euroopa tehnoloogiline suveräänsus.

12. juuni ECOFIN kohtumisel soovib nõukogu eesistuja saavutada tubakadirektiivide muudatuse ja süsiniku piirimeetme ulatuse laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete teemalised kokkulepped. Jätkub kapitaliturgude integratsiooni teemaliste õiguslike ettepanekute poliitiline arutelu keskendudes järelevalvele. Komisjon tutvustab Euroopa poolaasta kevadpaketti. Traditsiooniliselt on päevakorras Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja majandus- ja rahandusmõjud.

Eesti seisukohti täpsustatakse tubakatoodete aktsiisimaksu direktiivi eelnõu kohta ja Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete määruse eelnõu kohta.

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen Ligi.