Valitsuse 14.8.25 istungi kommenteeritud päevakord

1. Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse, et soodustada tuule- ja päikeseparkide ehitamist põlevkivi või turba endistele ja praegustele kaevandustele ehk aladele, millele on juba väljastatud kaevandamisluba. See lühendaks tuuleparkide rajamisel bürokraatiale kuluvat aega.

Võrreldes uutele aladele taastuvenergia parkide ehitamisega on kaevandatud alade taaskasutamisel loodusele väiksem mõju.

Kaevandusaladel taastuvenergia tootmine elavdab kohalikku majandust ja ettevõtlust.

Enne taastuvenergia pargi rajamist tuleb kaevandatud ala korrastada. Juhul kui alal kehtib kaevandamisluba, saab korrastamistööde käigus alustada juba pargi rajamisega.

Seadusega võtame üle EL taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) sätted kaevandatud maa mitmekesise kasutuse ja elurikkuse taastamise kohta.

Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ja kiirendatakse kaevandamisalade korrastamisprotsessi. Kuni 15 hektari suuruste mäeeraldiste ja kuni 150 hektari suuruste turbatootmisalade korda tegemisel ei pea enam koostama korrastamisprojekti ning töid saab teha korrastamistingimuste alusel. See vähendab oluliselt ettevõtete halduskoormust.

2. Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu

Tänavu kehtivaid vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärasid pikendatakse aastaks 2026. Ettevõtete maksukoormus jääb samaks.

Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist kehtivad 2014. aastast ning riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad 2016. aastast.

Ettevalmistamisel on keskkonnatasude seaduse (KeTSi) muutmise eelnõu, millega kehtestatakse aastateks 2027-2036 uued maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasu ülemmäärad.

3. Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kord ning õpilaskodu elukeskkonna täpsemad tingimused
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu

Seoses õigusliku aluse muutmisega kehtestatakse olemasolev regulatsioon tervikuna uuesti.

Uue regulatsioonina lisatakse määrusesse õpilaskodu elukeskkonna täpsemad tingimused, näiteks et õpilaskodus on külmkapp ja kööginurk. Soovitatavalt võiks köögis või kööginurgas olla nähtavas kohas mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtteid toetavad materjalid.

4. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruse nr 211 "Politsei poolt valvatavad objektid" muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruse nr 211 "Politsei poolt valvatavad objektid" muutmise eesmärk on korrastada ja ajakohastada politsei valvatavate objektide nimekirja, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning vajaduspõhist ressursside kasutamist. Eelnõu kohaselt arvatakse valvatavate objektide loetelust välja teatud objektid, et loetelu oleks ajakohane ning vastaks tegelikele vajadustele.

5. Nõuded noorte püsilaagri elukeskkonnale
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtestatakse leebemad, kuid turvalisust tagavad tervisekaitse nõuded noorte ehk 7-26-aastaste laste ja noorukite püsilaagritele. Paindlikumad nõuded kehtestatakse laagri maa-alale, hoonetele, ruumidele, nende sisustusele ja korrashoiule, samuti ohtusnõuded laagri elukeskkonnale.

Näiteks on eemaldatud täpsed nõuded tualettide, duššide, käterättide, voodipesu ja õhuniiskuse kohta. Uue nõudena on näiteks lisatud, et laagris peavad olema kättesaadavad esmaabivahendid.

Määruse uuendamine vähendab laagripidajate haldus- ja finantskoormust. Suurema paindlikkusega nõuded ja üheselt mõistetavad ootused toetavad sujuvamat töökorraldust ning vähendavad kulusid.

2024. aastal tegutses Eestis 22 noorte püsilaagrit. 2023. aastal osales laagrites ligi 19 000 noort.

Laagri pidamiseks on vajalik tegevusluba ning järelevalvet teeb terviseamet.

6. Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseis ning nimetatakse valitsuse esindaja, kontrollimaks kultuurinõukogu valimiste nõuetekohast läbiviimist. Peakomitee koosseis on kinnitatud alates 2006. aastast. Kultuurinõukogu valitakse kolmeks aastaks.

Komisjoni esimeheks nimetatakse Ellen Kavald, liikmeteks Johan Patrik Göransson, Gunborg Margareta Magnér Hammerman ja Urmas Ojamäe ning sekretäriks Riina Sildvee. Valitsuse esindaja on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk.

Valimiste peakomitee moodustab vajaduse korral valimiste kohalikke komisjone ning annab välja korraldava iseloomuga juhendeid valimiste läbiviimise, kokkuvõtete tegemise ja tulemuste avaldamise korra kohta. Peakomitee volitused kestavad kultuurinõukogu juhatuse valimiseni uue kultuurinõukogu esimesel istungil.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse juhtorgan, kes seisab hea rahvuslike kultuuritavade säilimise eest. Kultuurinõukogu koosseis valitakse kolmeks aastaks. Rootsi kultuurinõukogu viimased valimised toimusid 6.-7. novembril 2022. a, uued valimised toimuvad 7.-9. novembril 2025. a.

7. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korralduse nr 260 "2025. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku muuta haridus- ja teadusministeeriumi, kliimaministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalade kinnisasjade objektide liigendust tulenevalt 2025. aasta lisaeelarve seadusest.

Muudatused on juba Riigikogu poolt otsustatud ja kinnitatud.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 200 000 eurot Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevuskuludest investeeringuteks. Selle toel laiendatakse kooli simulatsioonikeskust ning renoveeritakse söökla ja küttesüsteem.

Lisaks eraldatakse eestikeelsele haridusele ülemineku toetustest 450 000 eurot Järve Kooli investeeringute katteks, mille arvelt väheneb eesti keele õppe tegevuste eelarve.

Kliimaministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2 740 000 eurot kinnisvarainvesteeringutest maade soetamiseks riigiteede ehituseks. Selle katteks vähendatakse 2 000 000 euro võrra Riigilaevastiku veesõidukite investeeringute eelarvet, kuna osade sõidukite valmimine lükkub edasi, ning 500 000 euro võrra Rohuküla sadama kai taastamise eelarvet. Ülejäänud 240 000 eurot kaetakse teiste projektide vähenemiste arvelt samas valitsemisalas.

Riigimaanteede remondi koondprojekti suunatakse 8 260 000 eurot. Selle summa võrra vähendatakse kodutoetuse, maapiirkondade eluasemetoetuse, joogiveevarustuse ja veesõidukite investeeringute eelarveid, mille kulud lükkuvad järgmisesse aastasse.

Lisaks eraldatakse investeeringutoetuste liigenduses riigimaanteede remondile veel üks miljon eurot. 450 000 eurot suunatakse Tagametsa laagrikeskuse hoonete renoveerimiseks. Selleks vähendatakse toetuste kogumahtu.

Siseministeeriumi valitsemisalas suunatakse tegevuskuludest idapiiri taristu tugevdamiseks 700 000 eurot. Tegevuskuludest 994 397 eurot eraldatakse Lennusalga hoone ehituseks. Lisaks vähendatakse sisekaitseakadeemia ühiselamute investeeringute eelarvet 1 272 884 euro võrra, mis suunatakse Riigi Kinnisvara AS-i investeeringuteks.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas eraldatakse majandamiskulude eelarvest 110 000 eurot Tehvandi Spordikeskusele Kääriku spordihoone vahelagede renoveerimiseks.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas suurendatakse 823 870 euro võrra Pärnu Haigla taristu ümberehituse eelarvet, et haigla saaks kriisiolukordades autonoomselt toimida.

8. Ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2025. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras

Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kinnitab korraldusega, et Eesti on tänavu aprillist juulini tavapärasest olulisel määral ebasoodsamad ilmastikutingimused, mis mõjutavad põllumajandust. Näiteks madalamad temperatuurid taimede kasvuperioodil koos öökülmaga, samuti liigniiskus ning rahesajud.

Need on põhjustanud olulist saagi ja selle kvaliteedi langust ning tekitanud põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju.

Korraldust on võimalik võtta aluseks lepinguliste suhete ja kohustuste ümbervaatamisel.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet saab selle korralduse alusel lugeda põllumajandustoetuste nõuete täitmata jätmise põhjuseks vääramatu jõu ja erandlike asjaolude esinemise ning iga toetuse saaja ei pea ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist eraldi tõendama hakkama, kui tal ei ole võimalik nende tõttu toetuste nõudeid täita. Tavaolukorras tuleb toetuse saamisel erakorraliste asjaolude esinemist individuaalselt tõendada.

9. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku tagasikutsumiseks.

Istungi päevakord

Valitsuse kommunikatsioonibüroo