09/17/2026 | Press release | Archived content
Hendrik Pärli ja Toivo Vajakas osalesid möödunud aastal Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis - üks juhendatava, teine mentorina. Hendrik soovis informaatika õppekava esmakursuslasena kuulda kellegi kogenuma ülikooliajast ja valikute tegemisest ning tahtis arutleda suurte eluliste küsimuste üle. Toivol on pikaajaline kogemus küberkaitse valdkonnas ja ta töötab Cybernetica AS-is tarkvara arhitektina. Juhendamine ja mentorlus on talle pikemat aega huvi pakkunud. "Ma olen päris palju lõputöid juhendanud ja mind huvitab, kuidas inimesed ja töökollektiivid saaksid efektiivselt toimida," ütleb Toivo.
Näiteks õppis ta, et oma kalendrit ei ole vaja liiga täis planeerida, vaid igaks tegevuseks tuleks jätta piisavalt aega, samuti puhkamiseks. Üheks oluliseks õppetunniks kujunes Hendriku jaoks juhtum, kui ta unustas mentoriga kokku lepitud kohtumise kogemata ära ja Toivo pidi teda kohvikus ootama. See pani teda oma toonast elukorraldust ja kohustuste hulka kriitilisemalt vaatama. Toivo suhtus juhtunusse mõistvalt, sest on ka ise elu jooksul sarnastes olukordades olnud ja Hendrik meenutas talle mitmeti iseennast noorena. Hendrik õppis aga sellest kogemusest, et vajaduse korral tuleb öelda mõnele võimalusele või kohustusele ka "ei".
Mentor ei anna valmis vastuseid
Hendrikuga kohtudes tajus Toivo kohe tema motiveeritust. "Huvitav oli see, et peaaegu kõigi teemadega oli ta ise juba palju tegelenud ja nende üle mõtisklenud. Ma ei leidnud tema juures peaaegu ühtegi pimenurka ega tundnud, et räägiksin talle midagi päriselt uut. Pigem sain aidata tal olemasolevaid mõtteid ja teadmisi enda jaoks paremini järjestada ning mõtestada," tõdeb Toivo.
Programmi toetavad seminarid andsid Toivole praktilised tööriistad vestluste pidamiseks ja harjutuste kaudu sai ta ka enda kohta huvitavaid tähelepanekuid teha. Kuna Toivo jaoks on psühholoogia, psühhoteraapia ja üldiselt sotsiaalvaldkond väga põnevad, tekib tal vahel kiusatus minna vestluses liiga sügavale. "See ei ole mentori roll - ma ei peaks ronima nendesse süvakihtidesse, mis kuuluvad pigem mõne teise spetsialisti töövaldkonda. Olen tundnud, et pean selles vallas olema ettevaatlik," leiab ta.
Hendrik ütleb, et igal üliõpilasel on palju lahtisi otsi. Tuleb otsustada, mida oma eluga teha ja kuidas läheneda oma eesmärkidele. "Mentorlusprogrammist saab olulise pagasi - seal on võimalik rääkida sügavuti inimesega, kellel on nii elus kui ka ülikooliga seoses rohkem kogemusi. Nii tekib justkui teine aju juurde. Arutlesime ka üsna vabas vormis ja lasime jutul voolata," kirjeldab ta.
Mentorlus on mõlemale kasulik
Mentorlusprogrammis osalemine aitas Hendrikul endas selgust saada ja andis julgust oma mõtteid ellu viia. Ta oli varemgi välisülikooli astumise peale mõelnud, kuid kevadel kandideeris ta Mohamed bin Zayedi Tehisaru-uuringute Ülikooli, mis on maailma esimene spetsiaalselt tehisarule keskenduv kõrgkool. Sel sügisel alustas ta seal õpinguid. Kuna tehisaruteemad on talle juba pikemat aega huvi pakkunud, on ta asjade käiguga väga rahul.
Toivo meelest tuleb mentoriks olemise kogemus kaudselt kasuks ka igapäevaelus. "See aitab mul teadlikult hoiduda ilmselt nõukogude ajast pärit hoiakust, et lihtsam on ise käsutada ja öelda, kuidas asju teha. Mentorlus tuletab meelde, et inimene ise teeb ja mina saan talle lihtsalt kergelt toeks olla."
Hendrik soovitab Tartu Ülikooli mentorlusprogrammi kõigile. "Elust on võimalik nii läbi minna, et me ei esita endale raskeid küsimusi. Võib lõpetada ülikooli, teha karjääri ja saavutada palju, kuid mitte kunagi endale päriselt otsa vaadata. Me ei pruugi teadagi, et kõik need küsimused on olemas. Ometi usun, et just nende üle mõtisklemine võib teha inimese palju õnnelikumaks. Mentorlusprogramm annab võimaluse sellega tegeleda kellegi kogenuma toel."
Kui sinagi soovid olla kellelegi mentoriks või saada tuge oma eesmärkide seadmisel ja karjäärivalikutes, oled oodatud kandideerima. Loe mentorlusprogrammi kohta lähemalt Tartu Ülikooli veebilehelt.