Noorte sotsiaalmeedia nõukoda: noored eelistavad mõõdukaid piiranguid lauskeeldudele

Teisipäevasel nõukoja istungil keskenduti eelkõige koolides toimunud töötubade tulemustele ja noorte ettepanekutele. Peaminister Kristen Michali sõnul on oluline, et sotsiaalmeedia reguleerimisel võetaks arvesse nii teadlaste soovitusi kui ka noorte endi kogemusi. "Üle Euroopa kipuvad arutelud sotsiaalmeedia reguleerimise üle taanduma kahe äärmuse, täieliku keelustamise ja piiranguteta jätmise vastandamisele. Hüüdlauste asemel vajame ühtset ja läbimõeldud lähenemist, mis aitaks päriselt kaitsta noorte vaimset tervist ning mille järgimine oleks ka igapäevaelus realistlik. Selleks tuleb kuulata ka noori endid, sest nemad tunnevad digikeskkondade võimalusi ja probleeme kõige vahetumalt. Eestil on siin koos meie teadlaste ja noortega oluline roll mängida. Hea on näha, et nõukoja töö edeneb hoogsalt, ning ootan huviga selle soovitusi," ütles Michal.

Oktoobris ja novembris viisid Tartu Ülikooli meediauuringute tudengid kõigis 15 maakonnas läbi kokku 100 töötuba "Kolm võimalikku tulevikku", milles osales üle 1550 õpilase 4.-12. klassidest. Töötubades arutleti sotsiaalmeedia võimalike piirangute üle, uuriti noorte suhtumist erinevatesse lahendustesse, nende ettepanekuid ning valmisolekut piiranguid järgida. Koolide huvi oli väga suur: kõik 100 töötuba lepiti kokku vähem kui 48 tunniga.

Erinevaid tulevikustsenaariume arutades suhtusid noored kõige positiivsemalt mõõdukatesse piirangutesse. Piiranguteta digikeskkonda peeti kaootiliseks ja ohtlikuks, eriti valeinfo, tehisaru väärkasutuse ning veebipettuste tõttu. Samas tekitasid väga ranged piirangud vastuseisu, kuna kardeti suhtlemisvõimaluste vähenemist, privaatsuse kadumist ja isikuandmete lekkimist. Noored pakkusid välja ka võimalusi rangetest piirangutest möödahiilimiseks ning väljendasid muret selle üle, et algoritmide muutmine võib vähendada neile huvipakkuva sisu kättesaadavust.

"Noorte kogemustes on nii head kui ka halba. Murettekitav on see, et paljud noored on harjunud veebis leviva vaenuliku suhtluskultuuri, solvangute ja ahistamisega ning peavad seda interneti loomulikuks osaks. Sellise keskkonna kujunemise eest vastutavad aga eelkõige täiskasvanud. Teisalt rääkisid noored sellest, kuidas nad on leidnud sotsiaalmeediast mõttekaaslasi, sõpru ja tuge keerulistel hetkedel. Piirangute kehtestamisel peame arvestama, et me ei võtaks noortelt ära neid olulisi suhtlusvõimalusi, mis võivad mõne jaoks olla lausa eluliselt tähtsad," ütles nõukoja liige, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.

Töötubades said noored jagada ka oma isiklikke veebikogemusi. Positiivse poole pealt väärtustati kõige enam õppimise ja enesearendamise võimalusi, sealhulgas uute oskuste omandamist ja võõrkeelte õppimist. Olulisel kohal olid ka digikeskkondade pakutav meelelahutus, suhtlemine sõprade ja tuttavatega ning kogukondadesse kuulumine. Harvem mainiti tehisaru kasutamist õppimise ja igapäevategevuste abilisena, omaloomingut ning võimalusi ühiskonnaelus osaleda.

Negatiivsete kogemuste seas domineerisid küberkiusamine, solvamine ja konfliktid, sealhulgas isiklike andmete või piltide loata jagamine. Noored kirjeldasid ka kokkupuuteid veebipettustega ning sotsiaalmeedia ja digimängude liigkasutust ja selle kahjulikku mõju füüsilisele ning vaimsele tervisele. Murekohtadena nimetati veel kokkupuuteid ohtlike võõraste ja ebasobiva sisuga, valeinfo levikut ning tehisaru kasutamisega seotud probleeme.

Lisaks koolides toimunud töötubadele kogutakse inimeste kogemusi ka veebilehel ekraanitaga.ee, kus igaüks saab anonüümselt jagada oma lugu sellest, kuidas sotsiaalmeedia, tehisaru ja mängukeskkonnad on tema elu mõjutanud. Veebileht on loodud teaduspõhiselt ja noori kaasates: esmalt küsiti 78 noore arvamust lehe ülesehituse ja võimaluste kohta ning seejärel katsetati valminud prototüüpi veel 20 noorega. Oodatud on nii isiklikud kogemused kui ka näiteks lapsevanemate ja õpetajate tähelepanekud. Lugude kogumine jätkub 15. novembrini.

Ühtlasi analüüsisid teadlased 475 Eesti üldhariduskooli sisekorraeeskirju, et selgitada välja, kuidas on reguleeritud tehisaru ja nutitelefonide kasutamine. Tehisaru kasutamist oli oma reeglites käsitlenud vaid 13 kooli ning veel 15 kooli oli piiranud kõrvalise abi kasutamist koolitöös, täpsustamata, kas see hõlmab ka tehisaru. Enamikus tehisaru kasutamist reguleerinud koolides nõuti selle kasutamisele viitamist ning seitsmes koolis oli see lubatud üksnes õpetaja loal ja juhendamisel. Võrdluseks, nutitelefonide kasutamise reeglid või kokkulepped olid kehtestatud 435 koolis. Neist 165 koolis oli telefonide kasutamine täielikult keelatud ning 229 koolis keelatud õppetundide ajal. Kaheksas koolis kehtis telefonide kasutamise keeld ka õpetajatele.

Nõukoda jätkab saadud tulemuste ja ettepanekute analüüsimist ning esitleb oma soovitustega raportit avalikkusele detsembris.

Fotod nõukoja 10.11.2026 kohtumiselt Stenbocki majas: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720336671376/ Jürgen Randma/Riigikantselei