Valitsuse 24.9.26 istungi kommenteeritud päevakord

1. Isikunimeseaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga ajakohastatakse isikunime andmise ja muutmise korda, et see vastaks tänapäevasele elukorraldusele. Nime andmise, vahetamise ja muutmise reeglid ning seaduse struktuur muutuvad selgemaks. Menetlus viiakse suuremas ulatuses e-rahvastikuregistrisse. E-avaldusi saavad menetleda nii kohalikud omavalitsused kui siseministeerium ning nõuetele vastavatel juhtudel saab otsuse teha automaatselt.

Muudatustega vähendatakse identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust oma minevikku nimevahetusega varjata.

Vabalt valitud perekonnanime ja eesnime taotlemisel on piiranguks, et uus isikunimi ei või kokku langeda juba kasutusel oleva isikunimega, et vältida identiteedipettusi ja nimekaimude teket. Piirang ei puuduta perekondliku seose alusel saadavat nime, nt esivanema perekonnanime. Senisest liiga vähese või laialdase kasutusega perekonnanimede andmise piirangust loobutakse. Muud piirangud sarnased kehtivale seadusele.

Perekonnanime valikul arvestatakse senisest paremini seost muu rahvuse või keele nimetraditsiooniga. Põlvnemisest tuleneva seose korral saab teha erandi eesti õigekirjareeglitest, kui nimi vastab asjaomasele nimetraditsioonile.

Lapse sünni registreerimisel teavitatakse vanemaid, kas ja mitu samasuguse isikunimega inimest Eestis juba elab ning mis on nende isikute vanus.

Nime muutmisel lähtutakse edaspidi senisest enam inimese vajadusest loobuda oma praegusest nimest, mitte soovist võtta endale konkreetne juba kasutusel olev nimi.

Olulise muudatusena piiratakse teatud kuritegudes süüdi mõistetud inimeste võimalust nime muuta. Vägistamise, kehalise väärkohtlemise, laste vastu suunatud kuritegude, rahapesu, narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse jm puhul kehtib nime muutmise piirang kuni karistusandmete kustutamiseni. Kõige raskemate kuritegude puhul kehtestatakse eluaegne nime muutmise keeld. See puudutab muu hulgas mõrva, riigireetmist, raskendavatel asjaoludel toime pandud vägistamist ja lastevastaseid kuritegusid, samuti sõjakuritegusid ja sõjapropagandat, salakuulamist ning inimkaubandust.

2. Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse leiutiste valdkonna regulatsiooni. Praegu kehtib patentide, kasulike mudelite ja nendega seotud menetluste kohta 17 eraldi määrust, mille sisu koondatakse edaspidi ühte patendimäärusesse.

Muudatustega viiakse seadustest välja liiga detailsed menetlusreeglid ning koondatakse need määrusesse. Samuti ajakohastatakse terminoloogiat ja keelekasutust, eemaldatakse vananenud ja dubleerivaid nõudeid ning täpsustatakse muu hulgas litsentside ja patentidele seatavate pantide regulatsiooni.

Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning muuta nõuded ettevõtjatele ja teistele kasutajatele lihtsamini leitavaks ja arusaadavaks. 17 eraldi määruse asemel tuleb edaspidi lähtuda ühest koondmäärusest, mis muudab regulatsiooni selgemaks ja õiguskindlamaks.

Seadus on kavandatud jõustuma kolm kuud pärast avaldamist ning samal ajal uue patendimäärusega.

3. Riigikogu otsuse "Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne annab tervikliku ülevaate riigi finantsseisundist, eelarve täitmisest ja valitsuse tegevusest 2025. aastal. Aruanne koondab riigiasutuste ning riigi valitseva mõju all olevate organisatsioonide finants- ja tegevusandmed.

Koondaruanne sisaldab valitsussektori finantsülevaadet, tegevuste ja eesmärkide täitmise ülevaadet, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet ning infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

Aruande eesmärk on näidata, kuidas täideti riigieelarves seatud eesmärke, milline oli riigi finantsseisund, finantstulemus ja rahavoog ning anda Riigikogule alus valitsuse tegevuse kontrollimiseks ja järgmiste eelarveotsuste tegemiseks.

Koondaruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne. Rahandusministeerium esitas aruande enne parlamendile saatmist riigikontrollile auditeerimiseks.

4. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 "Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded" muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tugevdatakse sideteenuste kaudu toime pandavate finantspettuste ennetamist ja tõkestamist. Kõigile telefoni- ja mobiilsideteenuse pakkujatele kehtestatakse kohustus rakendada meetmeid võltsitud telefoninumbritega kõnede ja SMS-ide tuvastamiseks ning võimaluse korral blokeerimiseks.

Muudatustega täpsustatakse, millist kõneliiklust loetakse keelatuks, näiteks välismaalt tehtud kõnesid, mis kuvatakse alusetult Eesti numbrina, või kõnesid, mille tegelikku päritolu varjatakse. Sideettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellise liikluse tuvastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tuleb kontrollida SMS-i saatja numbri õigsust ja kasutusõigust.

Muudatuste eesmärk on vähendada petukõnede ja -sõnumite jõudmist inimesteni ning sellega kaasnevat rahalist kahju. 2025. aastal kaotasid Eesti inimesed petturitele üle 29 miljoni euro, millest ligi 11,5 miljonit eurot petukõnede tõttu. Suuremad sideettevõtjad rakendavad sarnaseid tõkestusmeetmeid juba praegu, kuid edaspidi laieneb kohustus kogu sektorile.

Määrus jõustub 1. aprillil 2027, et anda sideettevõtjatele aega vajalike tehniliste lahenduste kasutusele võtmiseks.

5. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega
Esitaja: kaitseminister Martin Herem
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (KORKS), millega tunnistati muu hulgas kehtetuks riigikaitseseadus ning seal olevad sätted viidi üle kriisiolukorra ja riigikaitse seadusesse.

Lisaks on eelnõu seotud 1. jaanuaril 2027 jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muudatusega, millega kehtestatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning kohustus osaleda enne ajateenistust eesti keele tasemeeksamil ja vajaduse korral läbida eesti keele kursus. Täiendatakse ka kaitseväekohustuslaste registrisse (KVKR) kantavate andmete koosseisu, lisades haridusandmetele ka isiku eesti keele oskuse andmed.

Muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 "Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus" ning Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määrust nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus".

Täiendavalt asutati KORKS § 137 lõike 4 alusel kaitseplaneerimise infosüsteem (KAPLIS), mis on Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv piiratud juurdepääsuga infosüsteem. Selle peamine eesmärk on pikaajaline riigikaitse planeerimine. KAPLIS-es analüüsitakse ja planeeritakse sündmuseid, protsesse ning ressursse, et tagada riigikaitse ja riigi julgeolek. Üheks KAPLIS-e andmeandjaks on ka KVKR, kuhu KORKS-ist tulenevalt lisandub tsiviiltoetuse register (TTR). TTR-i eesmärk on muu hulgas koondada ja hoida tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste kohta.

Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkt 6 ning punkt 7 (kaitseplaneerimise infosüsteemi ja tsiviiltoetuse registri osas) ning punktid 9-11 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril. Määruse § 1 punktid 3 ja 4 ning punkt 7 (testide andmekogu osas) jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Muudatustega ei kaasne asutustele täiendavat halduskoormust.

6. Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus loob riigisisesed tingimused ELi piiravate meetmete rakendamiseks Eestis erihariduse või -koolituse valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele Iraanis.

7. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum (Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 kinnistu)
Esitajad: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele anda nõusolek võõrandada Sihtasutusele Eesti Meremuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu.

Kinnistul asuvad muuseumihoone ja Käsmu tuletorn ning abihooned ja rajatised.

Kinnistu on antud kuni 30. aprillini 2029. a üürilepingu alusel kasutamiseks Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum, mis on eramuuseum. Eramuuseumiga sõlmitud üürileping antakse muutmatul kujul koos kinnistuga üle Sihtasutusele Eesti Meremuuseum. Üürilepingu tähtaja saabumisel lepivad kaks asutust kokku edaspidise koostöövormi ning sõlmivad selleks vajalikud kokkulepped ja lepingud.

Üleantavat kinnistut vajab sihtasutus tema põhikirjas sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmiseks.

8. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 2026. a korralduse nr 23 "Ametnikueetika nõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb ettepaneku muuta ametnikueetika nõukogu koosseisu. Nõukogust arvatakse välja Kaur Kajak ja Ulla Saar, kelle teenistussuhe ametnikuna on lõppenud. Uute liikmetena nimetatakse Kaur Kajaki asemele rahandusministeeriumi asekantsler Karin Madisson ning Ulla Saare asemele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Hedi Arukase.

Eetikanõukogus on 9 liiget. Liikmete määramisel lähtutakse isiku autoriteetsusest, laitmatust mainest ning kogemusest eetika valdkonnas ja avaliku teenistuse eetika küsimustes. Nõukogusse kuulub 5-6 avalikus teenistuses olevat ametnikku ja 3-4 mitteametnikust eksperti, kellest vähemalt üks peab olema endine ametnik.

Senises koosseisus jätkavad 7 liiget: nõukogu esimees Külli Taro ning liikmed Heddi Lutterus, Airi Mikli, Jüri Mölder, Aive Pevkur, Ott Lumi ja Heiki Sibul.

Muudatuse järel esindavad ministeeriume nõukogus uute liikmetena rahandusministeeriumi asekantsler Karin Madisson ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Hedi Arukase ning senise liikmena justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus. Riigikontrolli esindajana jätkab nõunik Airi Mikli ja kohaliku omavalitsuse esindajana Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Avaliku teenistuse väliste ekspertidena jätkavad riigihalduse ja avaliku teenistuse ekspert Külli Taro, professiooni- ja avaliku teenistuse eetika ekspert Aive Pevkur ning avaliku poliitika ekspert Ott Lumi. Endise kõrge riigiametnikuna jätkab Heiki Sibul. Nõukogu esimees on Külli Taro.

Eetikanõukogu teenindamise tagab Rahandusministeerium.

9. Riigihangete vaidlustuskomisjoni liikme nimetamine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Maria Alajõe riigihangete vaidlustuskomisjoni neljandaks liikmeks tähtajaga viis aastat: 1. oktoobrist 2026 kuni 30. septembrini 2031. Alajõe valiti ametisse avaliku konkursi kaudu.

Uue liikme nimetamine on vajalik suurenenud töökoormuse tõttu. Vaidlustatud hangete arv kasvas 2023. ja 2024. a u 20% ning 2025. a 5,5%. Kõigi vaidlustuste arv kasvas vastavalt 22%, 23% ja 16%. 2026. a on vaidlustuste maht püsinud 2025. a tasemel. Alates 01.11.2026 jõustuvad riigihangete seaduse muudatused võivad töökoormust veel suurendada.Praegu kuuluvad komisjoni Taivo Kivistik, Ulvi Reimets ja komisjoni juhataja Angelika Timusk, kelle ametiaeg kestab 30. aprillini 2027.

10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kahele isikule.

11. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon soovib ajakohastada ELi reegleid, mille alusel kogutakse kriminaalasjades tõendeid teisest liikmesriigist. Lisaks luuakse uus Euroopa kaugosalemismäärus, mis võimaldab kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul osaleda teise liikmesriigi kriminaalkohtu istungil kaugühenduse kaudu.

Eesti toetab mõlemat ettepanekut, kuid peab oluliseks, et säiliks liikmesriikide menetlusvabadus ja uusi bürokraatlikke kohustusi tekiks võimalikult vähe. Kaugosalemine peaks üldjuhul toimuma inimese nõusolekul ning tagatud peavad olema kaitseõigused ja konfidentsiaalne suhtlus kaitsjaga.

Muudatused mõjutavad eelkõige kohtute, prokuratuuri ja uurimisasutuste tööd ning võivad nõuda infosüsteemide arendamist. Eestis tuleb direktiivi rakendamiseks muuta kriminaalmenetluse seadustikku.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Indoneesia on Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) suurim majandus. Euroopa Liidu ja Indoneesia majanduspartnerlusleping ning investeeringute kaitse leping aitavad süvendada kaubandus- ja investeerimissuhteid ning parandada Euroopa Liidu ettevõtjate juurdepääsu Indoneesia turule.

Üheksa aastat kestnud läbirääkimiste tulemusel kaotatakse tollimaksud enam kui 98% tariifiridadest, mis hõlmavad peaaegu kogu ELi ja Indoneesia kaubavahetust. Ligikaudu 80% tariifiridadest liberaliseeritakse lepingu jõustumisel ning ülejäänud pärast üleminekuperioodi.

Eesti toetab lepingute allkirjastamist. Mõju Eesti majandusele on eeldatavalt positiivne, kuid piiratud, kuna Eesti ja Indoneesia kaubavahetus on praegu tagasihoidlik. Lepingud võivad siiski parandada Eesti ettevõtjate turulepääsu, eelkõige teenuste ja digikaubanduse valdkonnas, sh hõlbustada piiriüleseid andmevooge. ELi eksport Indoneesiasse suureneb hinnanguliselt 6,4 miljardi ja Indoneesia eksport ELi 2,6 miljardi euro võrra. Geopoliitiliselt tugevdavad lepingud ELi suhteid India ja Vaikse ookeani piirkonna olulise partneriga.

Nõukogu otsused on kavas vastu võtta 2026. aasta oktoobris. Lepingute allkirjastamise aeg ja koht ei ole veel teada. Tegemist on ELi ainupädevusse kuuluvate lepingutega.

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. ja 29. septembri 2026. aasta istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

28.-29. septembri 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras ülevaade turuolukorrast, toimuvad poliitilised mõttevahetused ÜPP läbirääkimiste hetkeseisu ning määruse üle, millega muudetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi. Lisaks toimub poliitiline mõttevahetus EL-UK ning EL, Norra ja rannikuriikide iga-aastaste konsultatsioonide teemal 2027. aasta kalapüügivõimaluste üle.

AGRIFISH-il on kavas kinnitada ka osaline üldine lähenemisviis määruse kohta, millega kehtestatakse tingimused liidu toetuse rakendamiseks ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitika raames aastatel 2028-2034. Sellega seoses soovib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täiendada Eesti seisukohti, eelkõige laevastiku püügivõimsusega seotud toetustingimuste ja "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte rakendamise osas. Vabariigi Valitsus kiitis määruse esialgsed seisukohad heaks 16. detsembri 2025 istungil. Seisukohti täiendati 18. juunil 2026.

Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.