Eesti sulgeb 24. veebruarist kolmeks kuuks öise liikluse Luhamaa ja Koidula maanteepiiril

Valitsuse plaani kohaselt suletakse Luhamaa ja Koidula maanteepiiripunktid alates 24. veebruarist öisel ajal kogu liiklusele. Päevasel ajal on piiripunktid avatud 12 tundi.

Peaminister Kristen Michal nentis, et Venemaa pidevaid segadusttekitavaid samme piiril ei saa jätta tähelepanuta. "Kuna Venemaa käitub piiril kohati ebaratsionaalselt, on meil piiri valvamiseks vaja ressursse vabastada. Kolmeks kuuks, alates 24. veebruarist, vähendame piiripunktide lahtiolekuaega, ja sulgeme nad ööseks, vastusena vajadusele mujal rohkem piiril silma peal hoida. Jätkub ka täielik tollikontroll Venemaa suunal. Edasised otsused teeme lähtuvalt julgeolekuvajadustest ning sellest, milline on olukord piiril," ütles Michal.

Siseminister Igor Taro sõnas, et Venemaa piirivalvurite käitumine nõuab PPA-lt pidevalt ressurssi ja täiendavat tähelepanu. "Piiripunktide öiste töötundide arvelt saame paremini kasutada oma ametnikke seal, kus neid on rohkem vaja." Minister lisas, et esialgu kehtib otsus kolm kuud, mille järel hinnatakse olukorda uuesti ja otsustatakse edasised sammud.

Ühtlasi nentis Taro, et piiripunktide töö koomale tõmbamine Eesti-Vene piiril on loogiline samm olukorras, kus piiriületused on suures mahus vähenenud ja tõenäoliselt ei taastu endises mahus enam kunagi. "Võrreldes 2018. aastaga on piiriületuste arv vähenenud ligikaudu viis korda. Kui 2018. aastal ületas idapiiri 5,3 miljonit inimest, siis 2025. aastal 1 084 320 inimest," sõnas siseminister.

Suurim liiklus oli möödunud aastal Narva piiripunktis (626 470 ületust), millele järgnesid Luhamaa (239 542) ja Koidula piiripunkt (213 910).

2025. aastal ületas Luhamaa piiripunkti riiki siseneval ja riigist väljuval suunal kokku 239 542 inimest. Neist 41% olid Euroopa Liidu kodanikud, sh 9% Eesti ja 18,5% Läti kodanikud, ning 59% kolmandate riikide kodanikud, sh 31% Vene kodanikud.

2025. aastal ületas Koidula piiripunkti riiki siseneval ja riigist väljuval suunal kokku 213 910 inimest. Neist 59% olid Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, sh 46% Eesti kodanikud, ning 41% kolmandate riikide kodanikud, sh 28% Vene kodanikud.